← Eesti

2-21-17962/35

Obsah (12)§ 657§ 651§ 333§ 652§ 442§ 654§ 5§ 423§ 168§ 162§ 177§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 657lg 1 p 2).

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

7. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ehk ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustanud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks, seega on maakohtu otsus selles osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas (

§ 651lg 1).

  1. Asja materjalide kohaselt puudutavad asjas vaidluse põhjustanud kostja väited hageja verbaalset suhtlust sotsiaalmeedias alaealiste tüdrukutega aastatel 2016–2017, mil hageja oli 34–35 aastat vana ja tüdrukud 14–16 aastased alaealised. Kostja esitas kohtumenetluses tõendina hageja sõnumivestlused ühe alaealise tüdrukuga (kolmas isik). Maakohus tuvastas hageja suhtlemise sotsiaalmeedias ühe alaealise tüdrukuga ebasobival viisil ning pidas kostja hinnanguid hageja tegevusele väärtushinnangutena valdavalt kohaseks. Maakohus tuvastas ühe ebakohase väärtushinnangu (väide, et hageja on objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid) ja ühe ebaõige faktiväite (hageja suhtlemine mitme alaealise isikuga tõendamist ei leidnud), kuid arvestades Riigikohtu praktikat leidis maakohus, et eelviidatud väärtushinnangu ja faktiväite avaldamine ei ole selliseks rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, mis peaks andma hagejale õiguse nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohus ei rahuldanud ka ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. 7
  2. Hageja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et kostja postituste eesmärk oli kahjustada hageja mainet ning maakohtu vastupidine seisukoht on vale. Kostja jätkab hageja maine kahjustamist. Kõik hageja seksuaalsuhted, sh alaealiste tütarlastega, on olnud vabatahtlikud ja nende toimumise ajal kehtinud õiguse kohaselt lubatavad ning seega on vale kostja väide, et tegemist on hageja ohvritega. Kostja poolt väidetud kolmanda isikuga ei ole hagejal romantilist või intiimset kontakti olnud, hageja on selle tüdrukuga kohtunud ühel korral XXXXXXX kontserdil. Hageja leiab ka seda, et kostja avaldatud väiteid tuleb hinnata nende avaldamise hetke seisuga (VÕS § 1047 lg 1) ja seetõttu ei oma tähtsust kostja teadmised, mille kostja on saanud hiljem, sealhulgas pärast maakohtu otsuse tegemist.
  3. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt

§ 333alusel esitatud kostja 25.

juuli 2025 vastuväite kohtu tegevusele ja jätab selle rahuldamata. Ringkonnakohus võttis

  1. mai 2025 määrusega kostja taotlusel tõendina vastu pärast maakohtu otsuse tegemist tehtud hageja postitused Facebookis, milles hageja väljendas oma suhtumist kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvate asjaolude osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus kostja taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastuväite esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti jätnud vastu võtmata kostja
  2. märtsi 2025 menetlusdokumendi lisad 3–
  3. Ringkonnakohus jääb
  4. mai 2025 määruses esitatud seisukohtade juurde ja jätab eelnimetatud kostja taotletud tõendid vastu võtmata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1 p 1).

Kostja soovitud uued tõendid on oma sisult ajalehe artiklid ning sotsiaalmeedia blogipostitus, mille ajendiks on olnud seesama maakohtu otsus, mille õiguspärasust ringkonnakohus kontrollib. Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsuse kontrollimisel lähtuda meedias ja sotsiaalmeedias pärast maakohtu otsuse tegemist avaldatud menetlusväliste isikute seisukohtadest, sest need ei ole apellatsioonimenetluses kontrollitavad.

  1. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka kostja
  2. juuli 2025 menetlusdokumendiga koos esitatud uut tõendit – Eesti Advokatuuri aukohtu otsust, mis käsitleb kostja esindaja tegevust kostja esindamisel ja kompromissettepaneku tegemisel. Aukohtu otsus ei ole käesolevat kohtuasja läbivaatavale kohtukoosseisule siduv, samuti ei määra ringkonnakohus käesolevas lahendis kindlaks poolte menetluskulude suurust, seega ei ole tegemist ringkonnakohtu jaoks asjakohase tõendiga.
  3. Maakohtu otsuse põhjendusi hinnates märgib ringkonnakohus kõigepealt, et maakohus on tõendeid hinnates eksinud kolmanda isiku vanuse tuvastamisel (maakohtu otsuse p-d 16, 17, 19, 20 ja 23). Kolmanda isiku vanus, mis on selle kohtuasja üks keskseid küsimusi ja mida on võimalik esitatud tõendite alusel lihtsalt kontrollida, on asjaolu, mida maakohus oleks pidanud ise kontrollima ka juhul, kui menetlusosaline on oma arvutuskäigus eksinud (vt hagivastuse p 2.4 (dtl 95) ja kostja lepingulise esindaja selgitus
  4. detsembri 2024 istungil: „suhtluse alguses oli tüdruk lausa 15-aastane. Sünnipäev on novembris.“ (dtl 310)) ja teine pool sellele vastu ei vaidle. Esitatud tõendite kohaselt on kolmas isik sündinud
  5. novembril 2001 (dtl 197) ja tema esimene tõendatud vestlus hagejaga toimus
  6. oktoobril 2016 (dtl 114) ehk ajal, kui kolmas isik oli veel 14-aastane ja tema
  7. sünnipäevani oli aega veel ligi kaks kuud. Kõigi oktoobris 2016 toimunud vestluste ajal oli kolmas isik 14-aastane (dtl 116–120 ja 200).
  8. aasta oktoobris toimunud vestluste ajal (dtl 128 ja 201) oli kolmas isik 15-aastane, mitte 16-aastane. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta osas, milles on viidatud 34–35aastase mehe ja 15–16-aastase tütarlapse vahelisele vestlusele ning viidata selle asemel 34– 8 35-aastase mehe ja 14–15-aastase tütarlapse vahelisele vestlusele. Samas ei muuda see maakohtu eksimus tõendi hindamisel maakohtu järeldusi ebaõigeteks.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega otsuse p-s 22 selles, et kostja poolt avaldatud kontekstis ei ole ingliskeelne roppus „fuck“ käsitletav väärtushinnanguna. Maakohus ei ole seda oma seisukohta põhjendanud ning on samas vastuoluliselt hinnanud selle väljenduse mõju hageja aule ja väärikusele (mõju puudub). Pooled ei vaidle selles, et sõna „fuck“ on käsitletav inglise keelse roppusena. Kostja on seda kasutanud koos hageja nime ja märgiga #. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi ühendab märgist # ja sõnast koosnev viide sama teema kohta käivaid sõnumeid, st see on teemaviide ehk „hashtag“ või haaksõna. Teemaviide seob ainult neid postitusi, milles on sama teemaviide täpselt samal kujul. Seega, kui keegi lisab oma postitusele teemaviite #XXXX või lihtsalt #XXXX, siis kostja postitus välja ei tule. Seetõttu on postitusele sellise teemaviite lisamine käsitletav kui postituse tegija negatiivne väärtushinnang, mis iseenesest ei too kaasa postituse laiemat levikut ega seo postitust teiste hagejaga seotud postitustega, kus selline teemaviide puudub. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et märgi # kasutamine oleks aidanud kaasa selle postituse laiemale levikule. Hageja on viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on ebatsensuursed väljendused alati õigusvastased (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul erineb praegune olukord viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud olukorrast. Viidatud asjas oli tegemist uudisteportaalis avaldatud artikli ja sellele lisatud kommentaaridega, mis olid halvustava tähendusega ega andnud artikli uudisväärtusele midagi juurde. Praegusel juhul on vaidlusalused väljendused osa kostja negatiivsest väärtushinnangust, mida kostja väljendas stiilis, mida ka hageja ise kasutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja ise kasutab oma avalikes postitustes küllalt sageli vulgaarseid väljendeid ning hageja avaldatud tekstides ja sõnavaras ei ole ka sõna „fuck“ haruldane, ei saa sellist väljendust pidada antud juhul hageja au ja väärikust ülemäära teotavaks. Riigikohtu viimase praktika kohaselt ei peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11; 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Ringkonnakohus arvestab siin ka asjaoluga, et hageja ise on käitunud avaliku elu tegelasena ning postitus käsitleb teemasid, millel arutelusid hageja ise on avalikkuse ees vedanud.
  10. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus pidas ebakohaseks kostja väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid (maakohtu otsuse p 23). Kuigi maakohus lõppkokkuvõttes ei pidanud sellise väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks ja jättis hagi rahuldamata (maakohtu otsuse p-d 25–28), millega ringkonnakohus nõustub, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi muuta. Tegemist on õiguse kohaldamisega, mis on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest apellatsioonimenetluses (

§ 442lg 8 ja § 463 lg 2 koosmõjus).

14.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused p-s 23 vastuolulised. Maakohus on küll lugenud kostja avaldatu väärtushinnanguks, kuid samas sisuliselt käsitlenud kostja avaldatut nii, nagu tegemist oleks faktiväitega ehk leidis, et kostja väidetud tegevust ei ole toimunud („Kuigi hageja sõnum alaealisele on seksuaalse alatooniga, ei saa sellest järeldada, et hageja on käsitlenud noore naise keha objektina.“). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on 9 kohtumenetluses tõestatav. Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-15316, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika). 14.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on väide kellegi keha „objektiseerimise“ (kostja postituses kasutatud väljend, hagiavalduse p 2.2.2, dtl 7) või „objektiveerimise“ (maakohtu otsuses kasutatud väljend) kohta keeleliselt niivõrd üldine, et sellist väidet saab käsitleda ainult väärtushinnanguna (vt sellise olukorra kohta ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Kostja esitatud väärtushinnangut tuleb hinnata tervikuna, mitte sellest üht ebaselge tähendusega sõna välja võttes. Vaidlust ei ole selles, et kostja väljendas oma postituses negatiivset hinnangut sellele, kuidas hageja reageeris alaealise tütarlapse bikiinipildile, muu hulgas arvestades ka hageja vanust selle tegevuse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust pidada seda kostja väärtushinnangut tervikuna ebakohaseks ja seda ei muutnud ebakohaseks ka hageja tegevuse nimetamine „objektiseerimiseks“. Eesti Keele Instituudi sõnaveebis sõna „objektiseerima“ puudub, kuid „objektistama“ (sünonüümid „objektiveerima“ ja „objektiviseerima“) tähendab sõneveebi kohaselt sotsiaalfilosoofias inimese käsitlemist objekti ehk eseme või asjana (nt vahendina, omandina, tunneteta olevusena), näidetena on toodud laused „Naise keha on objektistatud“ ja „Meie aja reklaamikunst objektistab ka mehi“. Seega ei ole üldkeeleliselt tegemist vulgaarse ega äärmiselt halvustava iseloomuga väljendiga, vaid hinnangulise väitega mingi tegevuse suhtes. 14.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud eksliku tähenduse asjaolule, et suhtluse teine pool (kolmas isik) ei olnud vestluse toimumise ajal
  4. oktoobril 2017 (dtl 128) 13-aastane. Sõltumata aga kolmanda isiku täpsest vanusest oli tegemist olukorraga, kus 35aastane hageja reageeris alaealise tütarlapse bikiinipildile mõttemänguga, et kui tegemist oleks 13-aastase lapse pildiga, siis viiks selle pildi vaatamine ta vangi (dtl 128). Vestluse toimumise ajal kehtinud KarS § 178 lg 1 sätestas, et nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Hageja on menetluse käigus rõhutanud, et talle on väga täpselt teada alaealiste seksuaalse enesemääramisega seotud regulatsioon (näiteks hageja
  5. juuni 2025 seisukoht p 2.2.7, dtl 497). Seega näitas hageja viide, et 13-aastase lapse pilt võiks viia ta vangi, et hageja pidas pilti erootiliseks ja oli teadlik, et 13-aastasest erootilise pildi hoidmine oleks kuritegu. Hageja reaktsioon nii vestluse käigus kui ka hilisemad selgitused käesolevas asjas („Tegemist oli tuttavate vahelise naljaga“ (dtl 167), „bikiinifotot, mida hageja on naljaga kommenteerinud“ (dtl 497)) näitavad ka seda, et ta pidas mõtet 13-aastase lapse erootilisest pildist pigem erutavaks ja naljakaks kui eemaletõukavaks või murettekitavaks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline seisukoht vestluses kohatu sõltumata vestluspartneri vanusest, aga kindlasti oli see sobimatu vestluses 15-aastase tütarlapsega. 14.
  6. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsuse põhjendused p-s 23 asendada käesoleva otsuse põhjendustega ning jätta rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse taotlus kohustada kostjat eelviidatud väite osas avaldama õiendus.
  7. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi seoses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, mis jääb rahuldamata. VÕS § 1047 lg 4 õigeks kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Väärtushinnangu ümberlükkamist või parandamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Käesolevas asjas ei ole kohtud ebaõigeid faktiväiteid, mille ümber lükkamist hageja nõuab, kostja postituses tuvastanud, välja arvatud hagejaga suhelnud alaealiste tüdrukute arv (vt selles osas käesoleva otsuse p 17.4). 10
  8. Ülejäänud osas on maakohus hagiavaldust lahendades kohaldanud materiaalõigust kooskõlas tuvastatud asjaoludega, samuti hinnanud õigesti tõendeid. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

Hageja apellatsioonimenetluses esitatud vastupidised väited ei anna alust kaebust rahuldada.

  1. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. 17.
  2. Maakohus tuvastas hageja suhtluse üksnes ühe alaealise tüdrukuga, seega on kostja väide hageja sobimatust suhtlusest mitme alaealisega hageja kohta avaldatud vale faktiväide (maakohtu otsuse p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see maakohtu järeldus, arvestades maakohtu menetluses kohtule esitatud tõendeid, iseenesest õige. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud ringkonnakohtule uued tõendid, mille ringkonnakohus on
  3. mai 2025 määrusega vastu võtnud. Hageja on oma
  4. veebruari 2025 Facebooki postituses avaldanud, et ta „ei ole kunagi olnud vahekorras 14-aastasega. Mu kõige noorem partner on olnud
  5. See fakt on muutumatu alates aastast 1998, kui olin ise 16“ ja et ta on „elus maganud mõne 16 aastasega, mõne 17 aastasega, ja kõik ülejäänud intiimpartneid on olnud täisealised“ (dtl 440). Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtule kirjeldas ta oma
  6. veebruari 2025 Facebooki postituses ausalt ja avameelselt enda seksuaalkäitumist ning mh seda, et ta oli koos 16-aastase partneriga, kui ta oli ka ise 16 aastat vana (dtl 495–496). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega apellatsioonimenetluses, et vaidlusaluseid kostja avaldatud väiteid tuleb VÕS § 1047 lg 1 kohaselt hinnata nende avaldamise hetke seisuga, mistõttu kostja ei saa tugineda väitele, et oma postitusi koostades olid need küll sisult valed, kuid talle on nüüd aastaid hiljem saanud teatavaks uued asjaolud ja postitusi tuleks vaadata nüüd hoopis selles valguses. Hageja selline tõlgendus VÕS § 1047 lg-le 1 ei ole õige. VÕS § 1047 lg 1 eesmärk on kaitsta andmete avaldajat, kes on avaldamisel olnud heauskne, st ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Avaldaja heausksust on põhjust hinnata ainult juhul, kui eelnevalt on tuvastatud avaldatud andmete ebaõigsus või mittetäielikkus (vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 1047 komm 3.1). Samas ei nõustu ringkonnakohus ka kostjaga, et pärast maakohtu otsuse tegemist, kostja esindaja poolt jõustumata kohtuotsusele sotsiaalmeedia kaudu avalikkusele juurdepääsu võimaldamist ning reaktsioonina sellele hageja poolt meedias ja sotsiaalmeedias avaldatu alusel saab ringkonnakohus tõsikindlalt järeldada, et kostja väited hageja ebakohasest suhtlusest rohkem kui ühe endast 20 aastat noorema alaealise tüdrukuga on õiged. Kuigi hageja on ise veebipostituses pärast maakohtu otsust tunnistanud seksuaalsuhteid 16- ja 17aastaste alaealistega, ei ole tõendatud kostja postituses väidetud vanusevahe hageja ja tüdrukute vahel selliste suhete ajal. Seega jääb maakohtu seisukoht hagejaga suhelnud alaealiste tüdrukute arvu osas muutmata. 17.
  7. Hageja on apellatsioonimenetluses leidnud lisaks, et kostja avaldas ebaõige faktiväite ka sellega, et viitas hageja ohvritele, st mitmele ohvrile (dtl 61). Hageja arusaama järgi ei ole tal ühtegi ohvrit, kuna kõik tema suhted ja suhtlused on olnud kooskõlas tegevuse toimumise ajal kehtinud õigusega ja et enne nõusolekuea tõstmist 16 aastani ei oleks olnud midagi seadusevastast ka selles, kui hageja oleks olnud seksuaalvahekorras 14-aastase lapsega (dtl 496). Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Termini „ohvrid“ kasutamine ei tähenda, et kostja oleks väitnud, et hageja on mitme isiku suhtes toime pannud kuriteo. Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus kasutatakse terminit „kannatanu“, mitte ohver. Kostja väide, et hagejal olid ohvrid, oli osa kostja negatiivsest väärtushinnangust hageja tegevuse suhtes. Maakohus leidis, et hageja väärtushinnanguid ei saa valdavalt pidada 11 ebakohaseks (maakohtu otsuse p-d 15–20) ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et ebakohane oli kostja väärtushinnang noorte naiste kehade objektiveerimise kohta (maakohtu otsuse p 23). 17.
  8. Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa olla eraldi etteheidetav postitustes mitmuse kasutamine ka olukorras, kus tõendid hageja ebakohasest suhtlusest teiste alaealiste tüdrukutega puuduvad. Kostja postituse eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu hageja käitumisele, kes avalikkuse ees naiste õiguste eest võitlejana on pidanud kohatuid vestlusi. Kuivõrd kostja on kohtumenetluses tõendanud mitmeid vestlusi pikema perioodi jooksul ühe alaealise tüdrukuga, siis ei saa pidada mitmuse kasutamist kostja postitustes eraldivõetuna õigusvastaseks. 17.
  9. Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et kostja peaks avaldama õienduse alaealiste arvu osas, kellega hageja on ebakohaselt suhelnud. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Hageja on hagiavalduse p-s 4.2 avaldanud, millise tekstiga õiendust ta palub kohtul kostjat kohustada avaldama. Hageja ei ole hagis apellatsioonimenetluses soovitud õiendust taotlenud. Seega ei saanud maakohus ka kostjat sellise õienduse (alaealiste tüdrukute arv) avaldamiseks kohustada. Ringkonnakohus jätab hagi õienduse avaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on ka arusaamisel, et õienduse teel alaealiste arvu täpsustamine, kellega hageja ebakohaselt suhtles, võiks kahjustada hageja au ja väärikust rohkem kui õienduse avaldamata jätmine.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendina hageja ja kostja poolt kohtule esitatud kolmanda isiku vahelisi sõnumeid, mis kostja väitel ajendasid kostjat oma postitust tegema. Asjas ei ole vaidlust, et kolmas isik oli sõnumite saatmise ajal alaealine tüdruk, hageja aga 30-ndates aastates mees. Maakohus on neid sõnumeid ja nende sisu käsitlenud maakohtu otsuse p-des 17 ja 18 ning jõudnud seeläbi järeldusele, et kostja poolt kolmandale isikule saadetud sõnumeid arvestades ei ole kostja postituse väärtushinnangud (sh „sa ajasid samasugust pervojuttu ka 14-16 aastastele tüdrukutele“) ebakohased, sest neid lugedes võibki keskmisel mõistlikul isikul hakata halb (maakohtu otsuse p 19). 18.
  2. Hageja vaidlustab maakohtu sellise hinnangu, tuginedes tõendite valele hindamisele, vestluse toimus sõprade vahel (ja sellel puudus igasugune romantiline või seksuaalne laad), samuti ei olnud vestluse sisu vastuolus vestluse ajal kehtinud seadusandluses väljendunud ühiskondliku konsensusega. 18.
  3. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kostja
  4. detsembri 2021 vastusele lisadena 5 ja 6 esitatud sõnumid on lõigatud, ja seda viisil, mis moonutab nende mõtet. Tegemist on hageja tõendamiskoormisega. Ringkonnakohus kordab oma
  5. mai 2025 määruse seisukohta, et hageja ja kolmanda isiku sõnumivahetuse terviksisu ei oma ka kostja poolt hageja kohta tehtud postituse hindamisel tähtsust, sest kostja väitel ei ole ta hageja ja kolmanda isiku vestlust muus ulatuses, kui on kohtule esitanud, näinud ega olnud sellest teadlik ka hageja kohta postituse tegemise ajal
  6. mail
  7. Hageja avaldatu: „sa oled nii hot ikka, et valus hakkab:D“; „kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“; kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles, et ma pean nyyd vangi minema:D, „Ma olen vist armunud“ tõendavad kostja ja kohtu vaates selgelt hageja avaldatu romantilist ja seksuaalset iseloomu. 18.
  8. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kritiseerida tohib ainult sellist tegevust, mis on ka karistusõiguslikult etteheidetav. Selline arusaam on vastuolus karistusõiguse ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttega (RKKK 18.06.2020, 1-19-31/63, p-d 18-19 ja 09.12.2024, 1-21-5115/53, p 34). Ühiskonnas on terve hulk tegevusi, mis ei ole 12 karistusõiguslikult sanktsioneeritud ehk süüteod ega isegi tsiviilõiguslikult õigusvastased ehk deliktid, kuid mis võivad siiski kaasa tuua negatiivseid väärtushinnanguid ühiskonna teistelt liikmetelt. 18.
  9. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et alaealised lapsed ei pruugi pidada sobimatuks seksuaalse sisuga vestlust tuntud inimesega, kes on neist oluliselt vanem, ja peavad seda isegi põnevaks ning saavad alles täiskasvanuna aru, et see oli sobimatu (apellatsioonkaebuse vastuse p 1.34, dtl 436). Ka juhul, kui hageja vestluspartner ise täiskasvanuna ei näeks sellises vestluses probleemi, ei tähendaks see, et sellist vestlust ei või sobimatuks pidada teised isikud, praegusel juhul kostja ja seda avalikult väljendada. Seejuures ei oma praegusel juhul kostja tegevuse hindamisel ka tähtsust, mis ajendas kolmandat isikut alaealisena hagejaga neid vestlusi pidama. 18.
  10. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi on sõna „pervo“ kõnekeelne vaste sõnale „pervert“, millel on sama sõnaveebi järgi väga erinevaid tähendusi. Kõnekeeles kasutatakse seda sõimusõnana, kui midagi on avaldajale vastumeelne. Asja materjalide kohaselt sooviski kostja avaldada vastumeelsust hageja suhtlusstiili osas endast 20 aastat nooremate alaealiste tüdrukutega. Ringkonnakohus möönab, et mõistlik isik peaks teiste isikute tegevuse kritiseerimisel hoiduma äärmiselt negatiiivsetest, alandavatest ja alavääristavatest väljendusviisidest ja praegusel juhul ei olnud kostjal selget vajadust kasutada hageja aadressil tema postituste kohta sellist sõimusõna. Samas arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid ja Riigikohtu viimast praktikat ei pea ringkonnakohus kostja sellist hinnangut siiski VÕS § 1046 alusel õigusvastaseks ning kostjal tuleb sellist kostja hinnangut praeguses olukorras taluda (RKTKo 10.04.2024, 2-20-387/48 p 11; 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Siinjuures arvestab maakohus kostja seisukohaga, et postituse tegemisel lähtus ta sellest, et hageja käsitles avalikkuse ees ise ennast naiste õiguste eest võitlejana (vt ka käesoleva otsuse p 13), kuid varasemas suhtluses alaealise tüdrukuga käitus vastupidiselt. Just sellele tahtiski kostja enda postitusega tähelepanu juhtida.
  11. Hageja vaidlustab eraldiseisvalt ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, pidades seda ebaõigeks sõltumata apellatsioonimenetluse tulemusest ülejäänud osas. Hageja esitas algselt hagis nõude ka kostja poolt
  12. mail 2021 kell 12.44 Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX avaldatud postituse kustutamiseks (hagiavalduse p 4.3). Kuivõrd menetluse ajal selgus, et kostja on kõik vaidlusalused postitused koos oma Twitteri kontoga kustutanud, siis võttis hageja nimetatud nõude tagasi ja kohus jättis otsuse p-s 1 hageja selle nõude läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 2 alusel.

Hageja leiab, et kostja rahuldas selles osas hageja nõude ning menetluskulud tuleks jätta selle nõude osas

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja on pärast hagi esitamist osaliselt saavutanud tulemuse, mida ta soovis hagiga saavutada – vaidlusaluse postituse kustutamise. Oluline ei ole seejuures põhjus, miks kostja seda tegi. Hageja on hagi esitamisega soovitud eesmärgi saavutanud. Maakohtu seisukoht otsuse p-s 30, et postitust kustutades ei ole kostja selles osas hageja nõuet rahuldanud, on jäänud põhistamata. Asjaolu, et kostja on enne postituse kustutamist hageja nõudele ka selles osas vastu vaielnud ning on põhjendanud konto ja sellega koos postituse kustutamist „konto oli tehtud nooruses ja see polnud selline nimetus, millega kostja sooviks tegutseda“, ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja oli konto ja postituse kustutamise ajal hageja nõudest postitus kustutada teadlik. Asjas tuvastatud asjaoludel ei ole välistatud, et kohus oleks asja sisulise arutamise tulemusena hageja postituse kustutamise nõude vähemalt osaliselt rahuldanud. Seega on maakohus jätnud menetluskulude jaotamisel põhjendamatult

§ 168lg-s 5 sätestatuga arvestamata.

13 Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse. Kuivõrd kostja rahuldas hagi osaliselt, siis ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamisel lähtuda üksnes maakohtu viidatud

§ 162

lg-st 1, vaid arvestada tuleb ka

§ 168lg-s 5 sätestatuga.

Hagiavalduses esitas hageja kokku 3 nõuet, millest ühe nõude (postituse eemaldamine) on kostja kohtumenetluse ajal täitnud. Seega on põhjendatud jätta menetluskulude jaotamisel 1/3 poolte maakohtus kantud menetluskuludest kostja ja 2/3 hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte menetluskulude suuruse ja väljamõistmise osas võtab maakohus seisukoha pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Seepärast ei vasta ringkonnakohus ka poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidetele menetluskulude suuruse osas, sh hageja väidetele selles, et kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid. 20. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus

§ 171lg-s 1 sätestatut arvestades menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

  1. Nii kostja (dtl 432) kui hageja (dtl 487) on apellatsioonimenetluses väitnud, et teine pool on toime pannud KarS § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo, rikkudes kohtu poolt kohaldatud saladuse hoidmise kohustust. Maakohus kuulutas
  2. juuli 2023 määrusega (dtl 264) menetluse kinniseks osaks, mis puudutab hagejaga suhelnud alaealise tüdruku nime ja muid isikuandmeid ning keelas menetlusosalistel nende avaldamise kolmandatele isikutele. Kostja viitas rikkumisena hageja
  3. veebruari 2025 Facebooki postitusele, milles hageja avaldas kolmanda isiku nime ja tema seose praeguse kohtuasjaga (dtl 439). Hageja viitas rikkumisena X blogile, milles maakohtu
  4. jaanuari 2025 jõustumata otsus avaldati nii, et kostjat nimetati Katiks ja kolmandat isikut Mariaks (dtl 397–399). Ringkonnakohus ei anna käesolevas otsuses hinnangut sellele, kas keegi menetlusosalistest on toime pannud KarS § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Kuriteokahtlusest on võimalik teatada politseile. Kostja advokaat on esitanud hageja suhtes kuriteokaebuse, mille alusel on hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust (kriminaalasja nr 25730000035) (dtl 508). (allkirjastatud digitaalselt) 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.