) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.01.24.a.üürileping. Eelnevalt üüris kostja ruumid enda juriidilise isiku nimelt, kuid hiljem pooled tegid lepingu ümber. Arved jäeti firma nimele, kuid tegelikult tasus need kostja füüsilise isikuna. Pooled ei vaidle, et nende vahel on olnud kehtiv üürileping, mille kostja lõpetas. Vastavalt lepingule p-le 3.2 oli üür kuus alates 01.07.24 200 eurot, mille lisandus käibemaks vastavalt p-ile 2.
Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 2 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: õigusabikulud 455 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 140 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud materjalidega tutvumine kogu asja analüüs, kliendiga nõupidamine – 1 tund; 22.07.25 hagi koostamine 3 lk – 2 tundi 15 min. Kokku: 3 tundi 15 min summas 455 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja sisu ja mahtu, tsiviilasja hinda ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus (mille sisuline osa ca 2 lk), ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiga (üürilepingust tulenev võlgnevus) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 280 eurot (2*140). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 735 eurot (455+280), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (735 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.