Obsah (8)

§ 661§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-19838 Tsiviilasi A. K. hagiavaldus väljamõistm

§ 661lg 1 ja 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. K. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus H. K. (kostja, hageja isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb alates
2. septembrist 2025 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras. 1.
3. Esitatud asjaoludel on hageja J. K. (hageja seaduslik esindaja, ema) ja kostja ühine laps. Hageja elab emaga ning hageja kohtumised kostjaga on ebaregulaarsed 1 kuni 2 korda kuus. Kostja ja hageja emaga sõlmitud kokkulepet tasuda igakuist elatist 300 eurot kuus ei ole kostja viimased kolm kuud täitnud ning on ka varasematel kuudel tasunud elatist vaid osaliselt või omal äranägemisel. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 650 eurot.
4. Kostja on nõus tasuma hageja poolt nõutud igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei nõustunud väidetega hagejaga koos veedetud aja kohta. Kostja on lahuselu algusest tasunud lapse ülalpidamiseks kokku ligikaudu 4500 eurot. Viimase kolme kuu maksepausi põhjustas töökoha puudumine. Lisaks rahalistele maksetele on pärast lahuselu jäänud hageja kasutusse peaaegu kogu kooselu ajal soetatud vara. Kostja ei nõustu hageja poolt hagis esitatud kulutuste ega rahaliste hinnangutega, kuna esitatud summad ei kajasta lapse tegelikke vajadusi ega varasemalt kujunenud kulutaset. 2 Tsiviilasi nr 2-25-19838
5. 28.12.2025 edastas hageja seaduslik esindaja kohtule allkirjastatud kompromissi, mille 29.12.2025 allkirjastas ja esitas kohtule ka kostja. Kompromissi kohaselt alates
6. detsember 2025 maksab H. K. kuu
7. kuupäevaks A. K. seadusliku esindaja arvelduskontole kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast. Elatise võlgnevuse summas 905,22 eurot tasub kostja hageja seadusliku esindaja arvelduskontole igakuiste osamaksetena tasudes 100 eurot kuus iga kuu
8. kuupäevaks, alates
9. jaanuarist 2026, selgitusega „elatise võlgnevus“. Viimane osamakse summas 5,22 eurot tasutakse
10. oktoobriks
11. Maksegraafiku rikkumise korral muutub kogu tasumata elatisvõlgnevus koheselt sissenõutavaks. Pooled lühendasid menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevale. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et sõlmitud ja kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab, et tulenevalt

§-s 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3