Obsah (7)

§ 423§ 168§ 663§ 654§ 162§ 171§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. september 2025 Tsiviilasja number 2-24-9032 Tsiviilasi Tanel

) § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja määrata kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus. 2

1. Hageja leiab, et ta on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestusavalduse, mille menetlemine on võimalik ka täitemenetluse väliselt. Käesoleva asja asjaolusid arvestades ei saa välistada, et haldur astub hageja asemele. Hageja pankrot kuulutati välja
2. novembril
3. Hageja esitas haldurile käesoleva tsiviilasja materjalid ning halduril tuleb nõude aluseid kontrollida. Kuivõrd käesoleval hetkel ei ole teada halduri seisukoht kostja nõude tunnustamise osas, siis ei ole võimalik ka hagejal võtta seisukohta halduri võimalike menetluslike avalduste kohta. Hageja märkis, et on tema suhtes pankroti väljakuulutamise tsiviilasjas nr 2-24-12174 määruskaebekorras vaidlustanud ja Viru Maakohus on edastanud määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Hageja taotles menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-24-12174 tehtava lahendi, millega lahendatakse hageja pankroti väljakuulutamise kehtivus, jõustumiseni. Isegi juhul, kui kohus hageja taotlust menetluse peatamiseks ei rahulda, tuleb kohtul anda hagejale tähtaeg hagi eseme muutmiseks.
4. Kostja palus jätta hageja taotlused rahuldamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kostja hinnangul ei vasta tõele hageja väide, mille kohaselt on ta esitanud käesolevas asjas ühtlasi kahju hüvitamise nõude ja menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja on hagiavalduse punktides 3.8.9 ja 3.8.10 üksnes viidanud võimalusele esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ja kahju kostja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole samas mingisugust kahjunõuet esitanud, tekkinud kahju koosseisu ega selle täpsemat ulatust kirjeldanud ega teinud ka avaldust kohustuste tasaarveldamiseks. Tasaarvestusavalduse esitamine ilma piiritletud kahjunõudeta ei ole ühtlasi ka võimalik. Kohus ei ole hageja poolt esitatud kahjunõuet käesolevas asjas eelnevast tulenevalt ka menetlusse võtnud ning menetleb vastavalt
5. juuni
6. a menetlusse võtmise määrusele käesolevas asjas üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, mille ese on seoses täitemenetluse lõpetamisega lõplikult ära langenud. Kostja hinnangul kuulub potentsiaalsete uute nõuete esitamine (sh hagi eseme muutmise teel) vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 541 täielikult pankrotihalduri pädevusse. Hageja ise ei saa selliste nõuete esitamisega seonduvat otsustada. Käesoleva vaidluse esemeks oleva täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäitur Andrei Kreki
7. novembri
8. a otsus, mida ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teadaolevalt vaidlustatud, mistõttu on see lõplik. Vastavat otsust ei muuda kehtetuks ka see, kui kõrgema astme kohus peaks hageja määruskaebuse
9. novembri
10. a määruse peale rahuldama. Eelnevast tulenevalt puudub hageja poolt viidatud määruskaebemenetlusel otsene seos vaidlusaluse täiteasja lõpetamisega, mistõttu puudub ühtlasi alus käesolevas asjas menetluse peatamiseks. MAAKOHTU LAHEND
11. Viru Maakohus jättis
12. märtsi
13. a määrusega hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja rahuldas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni p 2). Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata (resolutsiooni p 3) ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p 4). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1866 eurot 60 senti ja menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest (resolutsiooni p 5). Maakohus tühistas alates määruse jõustumisest maakohtu
14. juuni
15. a määruse, millega peatati kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 066/2023/2298 (resolutsiooni p 6). Määruse kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 066/2023/2298 lõpetatud täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 alusel (kohtutäituri
16. novembri
17. a otsus, dtl 196–197). Pooled ei ole avaldanud, et täitemenetluse lõpetamist oleks vaidlustatud. Tuvastatult on hageja suhtes 3 välja kuulutatud pankrot, pankrotihalduriks nimetatud Martin Krupp ja algatatud hageja kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimäärus ei ole jõustunud. Maakohtu hinnangul ei ole alust menetluse peatamiseks seonduvalt asjaoluga, et pankrotimäärus on vaidlustatud. Asjas omab tähtsust see, et täitemenetlus täiteasjas on lõpetatud. Maakohus nõustus kostjaga, et vastavat otsust ei muuda kehtetuks ka see, kui kõrgema astme kohus peaks hageja määruskaebuse
18. novembri
19. a määruse suhtes rahuldama. Seega puudub määruskaebemenetlusel otsene seos vaidlusaluse täiteasja lõpetamisega. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust anda hagejale tähtaeg hagi eseme täpsustamiseks. Maakohus leidis, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud, sest täiteasi on lõpetatud, mistõttu ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada (

§ 423lg 2 p 2 viimane alternatiiv).

Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi

§ 423

lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 11). Maakohus jättis

§ 168lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1866 eurot 60 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1866 eurot 60 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis, et hagi läbi vaatamata jätmist ta ei vaidlusta, kuna hagi esemeks olev kostja nõude põhjendamatus kuulub tuvastamisele pankrotimenetluses. Hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulude hageja kanda jätmisega on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 423

lg 2 p 2 viimast alternatiivi ning jätnud kohaldamata

§ 423lg 2 p 3 ja § 168.

Käesolevas asjas jäi hagi läbi vaatamata § 423 lg 2 p 2 kui õigusliku perspektiivituse alusel. Hageja sellega ei nõustu, sest käesolevas asjas jäi hagi läbi vaatamata sellel põhjusel, et hageja suhtes kuulutati välja pankrot. Hageja leiab, et asja läbi vaatamata jätmise põhjendatuse korral saanuks kohus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 3 (kohtu täpsustus lg 3) alusel, see on muul seaduses nimetatud juhul.

Kohtul tulnuks kulude jaotamisel hinnata, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ja kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Olukorras, kus kohus jätab hagi läbi vaatamata seetõttu, et välja on kuulutatud hageja pankrot, on selge, et hagejale ei saa ette heita tema tegevust või tegevusetust. Seega ei saa tal olla vastutust ega mõjutusvõimalust, kui hagi jääb läbi vaatamata pankrotiseaduse § 43 lg 1 alusel. Hageja leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu. Ka ei saa käesolevas asjas asuda seisukohale, et hageja hagi ei oleks olnud perspektiivikas või ka et hagi oleks esitatud põhjendamatult. Käesoleva tsiviilasja menetluses 4 on kostja soov olnud vältida kohtumenetlust ning ta on seetõttu esitanud kohtule hageja suhtes pankroti välja kuulutamise avalduse. 7. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta see rahuldamata. Hageja pidi oma maksejõuetusest olema teadlik juba hagiavaldusega kohtusse pöördumisel ja kannab vastutust ka kostjale tekitatud kulude hüvitamisega seonduvalt. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks

§ 663lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis kostja menetluskulud hageja kasuks välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda ja määrab, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus rahuldatakse. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda.
2. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 11. Hageja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Hagi läbi vaatamata jätmist hageja ei vaidlusta. Arvestades tsiviilasja ja menetluse lõpetamise asjaolusid on maakohus põhjendamatult kohaldanud menetluskulude jaotamisel

§ 168lg-t 2.

Esinevad alused

§ 168

lg 4 kohaldamiseks.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestamata, et asjaolu, mis tingis hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Füüsilisel isikul ei ole pankrotiavalduse esitamise kohustust ning kostja nõude läbivaatamine saab jätkuda vaid hageja pankrotimenetluses. Lisaks on hageja pankroti väljakuulutamise avalduse esitanud kostja. Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvestades kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seega on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maakohtus

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja määruskaebus rahuldada ja muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust – menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. 12. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

määruskaebuse menetlemisega seotud

1. Hageja menetluskuludeks on
2. septembri
3. a menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulu 475 eurot 80 senti ja riigilõiv 70 eurot. Lepingulisel esindajal kulus maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele 3 tundi. Õigusabi tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, palub 5 õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja märkis, et jätab osutatud õigusteenuse mahu ja tunnimäära põhjendatuse kohtu otsustada. Samas kahtleb kostja, kas menetluskulude nimekirjas näidatud kulu on ka tegelikult kantud. Hageja suhtes on kuulutatud välja pankrot ning ta kaotas õiguse teha pankrotivaraga tehinguid. Kostja leidis, et hagejat tuleb

§ 176

lg 2 alusel kohustada esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid, millest nähtub, et vastavad kulud on seoses käesoleva tsiviilasjaga tõepoolest tekkinud ja hageja poolt ka kantud nagu hageja esindaja kohtule on kinnitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata hageja pankroti väljakuulutamisele ei olnud käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pankrotihalduri menetlusse kaasamine põhjendatud. Hagejal oli õigus esitada oma õiguste kaitseks määruskaebus lepingulise esindaja vahendusel. Hageja esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute tegemises ei ole ringkonnakohtul kahtlust. Kuna menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nõuda hagejalt välja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Kostjalt väljamõistetavad menetluskulud mõistetakse välja hageja pankrotivarasse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, hageja määruskaebuse sisu ja mahtu on hageja määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud osaliselt, s.o 1,75 tunni ulatuses. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 130 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 347 eurot 55 senti (1,75 h x 130 eurot, millele lisandub käibemaks, + 70 eurot). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6