← Eesti

2-25-106403/10

Obsah (8)§ 407§ 444§ 162§ 138§ 144§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helvia Räägel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-106403 Tsiviila

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd muud kättetoimetamise viisid olid ammendunud, siis toimetati kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Teadaande avaldamise kuupäev oli 01.10.2025 ning dokumendid loeti kättetoimetatuks 17.10.2025. Hagile vastamise tähtpäev oli 06.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab

§ 444lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja nõue tuleneb 15.02.2024 xxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, mis kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidikulukuse määr kostjaga sõlmitud lepingus on hagiavalduse kohaselt 39,11%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal alates 01.01.2024 kehtinud VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra 52,08%. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks olevad andmed on hagiavalduses esitatud. Haginõue on esitatud arvestusega, et vastustustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja nõuab tagasi kostjale antud laenusummat (kostja ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset). Hageja ei ole esitanud intressinõuet ning nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimist. Kohus rahuldab hagiavalduse. 2 Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Vastavalt

§ 138

lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 315 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust summas 20 eurot (dtl 142). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduse täienduses ja see on koos hagiavaldusega kostjale kätte toimetatud. Riigilõiv 315 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendanud ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kooskõlas

§ 468

lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.