Obsah (8)

§ 163§ 162§ 168§ 65§ 23§ 66§ 165§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-18152 Tsiviilasi

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 19.11.2025 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Aruande kohaselt esemeline pankrotivara võlgniku pankrotimenetluses puudus. Pankroti väljakuulutamisel kuulusid võlgnikule XXX Pensionifondi V100 osakud, XXX fondi osakud ja XXX aktsiad. Pankrotihaldur realiseeris need väärtpaberid ning nende eest laekus pankrotivarasse kokku 1650,54 eurot. Lisaks laekus pankrotivarasse XXX aktsiate dividendid summas 352,87 eurot. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekust laekunud pankrotivarasse 1197,95 eurot. Kokku on toimunud pankrotivarasse laekumisi summas 3201,36 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotivarast on välja makstud ajutise halduri tasu summas 498,50 eurot, pangateenustasud summas 2,54 eurot ja jaotised summas 957,38 eurot. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot on välja makstud riigi vahenditest. L AS-ile ei ole nõuet 2 välja makstud, kuivõrd L AS on teatanud, et nõue on lõppenud (vara müügi vms tõttu). Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ega kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid ka esitada. Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas 19.11.2025 seisuga on 1792,94 eurot. Aruande kohaselt on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Pankrotihaldur palub kohtul määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses Jüri Truuts. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul võlgniku ebapiisav majandamisoskus ning suutmatus adekvaatselt hinnata oma majanduslikku seisu finantstehingute võimalike riskide kandmisel, samuti piisava püsiva sissetuleku puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega halduri hinnangul muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja haldur on seisukohal, et menetluse algatamine on põhjendatud ja võimalik. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 65

lg 1 1 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli kuutasu alammääraks pankroti väljakuulutamise ajal 480 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist summas 1742,40 eurot. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks pärast pankroti väljakuulutamist 18,15 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 96 eurot 1 tund, mis jääb pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära piiresse. Võlausaldajad pankrotihalduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 1742,40 eurot (18,15 x 96) võlgniku pankrotivara arvelt. 3

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu OÜ Autente Menetlusteenused kasuks.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud kohtul kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 2,54 eurot, mis koosnevad panga ülekandekuludest. Kohus peab halduri poolt tehtud kulutusi põhjendatuks ning kinnitab need halduri poolt taotletud ulatuses, so summas 2,54 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub G. T. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Jüri Truutsi G. T. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

1. aasta
2. juunini. FIMS § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
3. aasta
4. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses Jüri Truuts. Kohus peab võimaluks määrata võlgniku usaldusisikuks Jüri Truutsi. FiMS § 46 lg 3 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus määrab, et usaldusisiku aruanne tuleb esitada hiljemalt 11.12.
5. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2). Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud 4 tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5