Obsah (17)

§ 637§ 314§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 5§ 144§ 162§ 173§ 174§ 163§ 138§ 177§ 178

act osaühingu hagi J. K vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 3378.49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Marie Tsine

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. B2 Impact OÜ esitas 30.06.2025 hagiavalduse J. K vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2797.82 eurot, intress 354.80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 225.87 eurot, riigilõiv 420 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) vahel 03.07.2023 sõlmitud krediidileping, mille alusel võimaldati laenulimiiti 3000 eurot. 01.12.2023 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks, millega kehtestati laenulimiidi ülempiir 3800 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles IPF Digital AS lepingu 14.04.2024 üles. Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 22.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus on kostjale toimetanud 22.08.2025 kohtumääruse kätte

§ 314ja § 326 alusel postkasti jätmise teel 30.10.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 05.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenulimiidi suurendamisel ei ole kontrollitud kostja krediidivõimelisust. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 22.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 01.09.

1. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud. 2 2-25-10343 II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); 3 2-25-10343           tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust vaid lepingu sõlmimisel 03.07.
3. Ligi pool aastat hiljem, s.o 01.12.2023 suurendati laenulimiiti, kuid kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et lepingu muutmisel oleks kontrollitud kostja krediidivõimelisust. Võttes arvesse, et laenulimiidi suurendamisega suurenes kostja finantskohustus ning kostja poolt 03.07.2023 esitatud konto väljavõte ei peegeldanud kostja krediidivõimelisust 01.12.2023, oleks krediidiandja pidanud uuesti kontrollima kostja krediidivõimelisust. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
4. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude ümberarvestust. Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 05.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja ei ole laenulimiidi suurendamisel kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 22.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 01.09.
5. Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud. 4 2-25-10343 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning vähendatud põhiosa jagatakse tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele. Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud, kuid hagiavaldusest nähtub, et krediidiandja on kostjale väljastatud laenu kokku 3846 eurot. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 546.06 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja võla katteks 1036.80 eurot, millest hageja arvestab 35 euro ulatuses sissenõudmiskulude katteks ja 1001.80 euro ulatuses põhinõude katteks.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud uut seadusjärgset intressiarvestust, mistõttu arvestab kohus kostja tasutud summa (546.06 + 1036.80) 1582.86 eurot väljastatud laenu 3846 eurot katteks. Hageja on arvestanud kostja tasutud summa osaliselt sissenõudmiskulu 35 eurot katteks. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud sissenõudmiskulu 35 eurot tekkimist, mistõttu arvestab kohus kogu kostja tasutud summa laenu katteks. Eelnevast tulenevalt on kostjal tagastamata laen summas (3846-1582.86) 2263.14 eurot.

1. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduse alusel kontrollida, kas tagastamata laen summas 2263.14 eurot on VÕS § 416 alusel muutunud sissenõutavaks. Multitude Bank Laenulimiidi laenulepingu eritingimuste punkti G c) kohaselt makstakse laenulimiidi summa tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest laenulimiidi summa kasutusse võtmisest. Tagasimaksete kogusumma (Maksesumma) sõltub kliendi poolt kasutusse võetud laenulimiidi tegelikust summast ja tagasimaksete ajast. Asja materjalidest nähtuvalt tehti kostjale viimane laenu väljamakse 01.12.2023, seega on laenu tagasimakse tähtaeg saabunud ja kogu laen on muutunud sissenõutavaks 01.12.
3. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates kostja viimase makse järgnevast päevast 17.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.06.2025 seadusjärgses viivise määras. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale viivist 225.87 eurot. Võttes arvesse, et laenu tähtaeg saabus 01.12.2024, hageja nõuab viivist hagiavalduse esitamiseni 30.06.2025 ja kostjal on ümberarvestuse kohaselt tagastamata laen summas 2263.14 eurot, on hageja põhjendatud viivise nõue 147.86 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 2263.14 eurot, periood 02.12.2024-31.12.2024, viivisemäär 12.25 % aastas, summa 22.73 eurot; summa 2263.14 eurot, periood 01.01.2025-30.06.2025, viivisemäär 11.15 % aastas, summa 125.13 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2263.14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 147.86 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 534.68 eurot, intressi 354.80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 78.01 eurot. 5 2-25-10343 III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 3378.49 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 2411 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 71%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 29% ulatuses hageja kanda ning 71% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot, millest kostja kanda jääb 71% ehk 298.20 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ 6 2-25-10343 Merike Varusk kohtunik 7