Obsah (17)

§ 637§ 326§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 369§ 5§ 144§ 163§ 173§ 174§ 138§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-101308 Tsiviilasi Holm Bank ak

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. Holm Bank AS esitas 12.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 15.01.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 09.05.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 09.05.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le 139. Hageja esitas 04.06.2024 hagiavalduse L. V. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud: - laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1310.73 eurot, intress 91.14 eurot, viivis 93.19 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (13,19% aastas ehk 0,036137% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, 2 2-24-101308 - - - s.o alates 05.06.2024 tasumata põhivõlalt (1310.73 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 172.89 eurot; laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 555.15 eurot, intress 38.12 eurot, viivis 39.41 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (13,19% aastas ehk 0,036137% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 tasumata põhivõlalt (555.15 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 73.22 eurot; lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 471.51 eurot, intress 33.44 eurot, viivis 34.74 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (13,69% aastas ehk 0,037507% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 tasumata põhivõlalt (471.51 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 64.55 eurot); riigilõiv 420 ja maksekäsu kiirmenetluskulu summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 27.03.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX, 10.04.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja 15.05.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja lepingud 24.11.2023 üles. Harju Maakohus võttis 10.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 05.02.2025 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. 13.02.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele ning ümberarvestuse kahele laenulepingule. 10.09.2024 kohtumäärus on toimetatud kostjale kätte 02.11.2024

§ 326ja § 314 alusel postkasti jätmise teel.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

3 2-24-101308

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); 4 2-24-101308  krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud laenulepingu nr XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et kostja esitas 13.05.2023 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1200 eurot ja igakuisteks kohustusteks 500 eurot ja majapidamiskuludeks 0 eurot (Lisa 23: Krediiditaotlus 13.05.2023 ja krediidimenetluse otsus). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ (Lisa 24: Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ maksehäire kontroll 13.05.2023), mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga, mille tulemusel oli kostja igakuine sissetulek 1118.40 eurot (Lisa 25: Päring Maksu- ja Tolliametisse 13.05.2023). Hageja on küsinud sissetuleku regulaarsuse kontrolliks lisaks eeltoodud päringutele kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud Accountscoringut. Accountscoring on OÜ Krediidiregister teenus, mille kaudu tegeletakse läbi pankadega seotud liidestuste klientide taustainfo kogumise ja analüüsimisega krediidiotsuste tegemisel. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt hageja vajadusele. Lisaks on analüüsitud kostja maksekäitumist ja tuvastatud, et puudusid hasartmängu maksed, inkassomaksed jms (Lisa 5: Accountscoringu väljavõte). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1118 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena tööandjalt alates 12.04.2021 ning igakuiseks kohustuseks 500 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1118 eurot ning kohustuseks kostja igakuised finantskohustused summas 500 eurot, millele lisas omaalgatuslikult majapidamiskulude puudumise tõttu taotlusel - arvestusliku elatusmiinimumi 303.40 eurot ja eelnevalt sõlmitud laenulepingute lepingujärgsed igakuised osamaksed summas 77.68 eurot, kokku 881.08 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal on 0 ülalpeetavat. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja on 13.05.2023 lepingu sõlmimisel kontrollinud küll kostja arvelduskonto väljavõtet perioodil 27.09.2022 - 27.03.2023, kuid see ei peegelda kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise hetkel. Kohtu hinnangul on ligi 1,5 kuud piisavalt pikk aeg, kus kostja krediidivõimelisus võis muutuda. Kohtu hinnangul ei võimaldanud krediidiandja kogutud teave teha laenulepingu nr XXX sõlmimisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole lepingu nr XXX sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. 5 2-24-101308
3. 13.02.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja on teostanud tasumisi lepingu nr XXX eest kokku summas 57.48 eurot. Kostja tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 449.91 eurot ja intress 2.55 eurot. Hageja on seisukohal, et kogu lepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks, kuna kostjaga sõlmitud leping öeldi erakorraliselt üles 24.11.
4. Kohtu hinnangul ei ole ülesütlemine kehtiv, kuna kostja ei olnud ümberarvestuse kohaselt 24.11.2023 seisuga makseviivituses 3 osamaksega, mistõttu ei ole VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise tingimused täidetud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud tulevase nõude täitmise hagi, mistõttu on põhjendatud lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud nõue. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hageja nõue muutunud sissenõutavaks summas 325.94 eurot (periood 01.11.2023-01.11.2025) ja intress 2.55 eurot (periood 01.11.2023-23.11.2023). Hageja nõuab ka viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (13,69% aastas ehk 0,037507% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 tasumata põhivõlalt. Ringkonnakohtute praktikas on selgitatud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule on laenuandjal siiski õigus nõuda seadusjärgset viivist, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴ lõikega 7 ja § 415 lõikega 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23147731, p 40). Eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõue lepingu nr XXX puhul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 325.94 eurolt. 7.

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et leping XXX ei ole olnud kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista:  laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1310.73 eurot, intress 91.14 eurot, viivis 93.19 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (13,19% aastas ehk 0,036137% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 tasumata põhivõlalt (1310.73 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 172.89 eurot. 6 2-24-101308  laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 555.15 eurot, intress 38.12 eurot, viivis 39.41 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (13,19% aastas ehk 0,036137% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 tasumata põhivõlalt (555.15 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, mis on ühe aasta eest arvestatuna 73.22 eurot.  laenulepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 325.94 eurot, intress 2.55 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 05.06.2024 sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (325.94 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 123.97 eurot, intressi 30.89 eurot, viivise 34.74 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

10. Hageja nõude suurus kokku oli 2697.43 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 2476.23 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 92%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 8% ulatuses hageja kanda ning 92% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 420 eurot ja 20 eurot õigusabikulud. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 86.62 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 333.38 eurot, ehk kokku 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. 7 2-24-101308 Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaks määratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (420+20) 440 eurot, millest kostja kanda jääb 92% ehk 404.80 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 8