Obsah (7)

§ 177§ 311§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-10359 Tsiviilasi AS LHV Pank

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS LHV Pank (hageja) ning Treton Invest OÜ (kostja) vahel sõlmiti

1. jaanuaril 2020 kasutusrendileping nr XXX (leping 1), mille esemeks oli
2. aastase esmaregistreeringuga valge SEAT LEON, registreerimisnumbriga XXX ja tehasetähisega XXX (sõiduk 1). Vara maksumuseks oli 18 849,00 eurot, liisinguperioodiga 24 kuud, maksetähtpäevaga kord kuus
3. kuupäeval. Finantseeritavaks summaks oli 13 351,37 eurot intressimääraga 3,9% + 6 kuu euribor ning viivismääraga 0,25% päevas. Lepingu 1 liisinguperioodi pikendati
4. mail 2022 24 kuu võrra ning alates
5. maist 2022 kehtestati lepingu intressimääraks 4,5% + 6 kuu euribor. Hageja ja kostja vahel sõlmiti
6. detsembril 2021 ka kasutusrendileping nr XXX (leping 2), mille esemeks oli
7. aastase esmaregistreeringuga sinine SEAT LEON (sõiduk 2), registreerimisnumbriga XXX ja tehasetähisega XXX. Vara maksumuseks oli 22 745,00 eurot, liisinguperioodiga 36 kuud, maksetähtpäevaga kord kuus
8. kuupäeval. Finantseeritavaks summaks oli 16 111,04 eurot intressimäraga 3,9% + 6 kuu euribor ning viivismääraga 0,25% päevas. Lepingu 1 esemeks olnud sõidukis 1 toimus
9. märtsil 2023 CNG-ballooni plahvatus ja sõiduk 1 läks mahakandmisele. Kindlustus sõiduki 1 kasutuskõlbmatuks muutumisega seotud kindlustushüvitist välja ei maksnud. Hageja esitas
10. septembril 2024 kostjale lepingu 1 üldtingimuste punktist 9.2.1 (vii) tulenevalt lepingu 1 ülesütlemise teate ja selgitas, et kostja võlgnevus hageja ees sõiduki 1 väljaostuks on 4542,02 eurot (koos KM-ga, mis moodustas 863,91 eurot), mis tuleb viivitamatult tasuda. Kostja võlgnevust ei tasunud. Pärast sõiduki 1 müügist saadud tulu kuludest mahaarvamist jäi hageja nõudeks kokku 2601,46 eurot. Nõudekirjas selgitati kostjale, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt
11. oktoobriks 2024, pöördub hageja kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud. Samaks ajaks oli kostjal tekkinud võlgnevus ka lepingust 2 tulenevate perioodiliste maksetega ning
12. septembril 2024 esitas hageja kostjale lepingu 2 ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatuses selgitati, et selle väljastamise hetkeks on võlgnevus seoses lepinguga 2 kokku summas 773,02 eurot. Hageja andis lepingu 2 üldtingimuste punkti 9.2.
13. (iv) alusel kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning selgitas, et juhul, kui võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt
14. septembriks 2024, ütleb hageja viidatud punktile tuginedes lepingu 2 täiendava tähtaja saabumisel erakorraliselt üles. Sellisel juhul muutub koheselt sissenõutavaks kogu tagastamata liisingumaksete jääk, millele lisanduvad kõrvalnõuded (intressid, viivised ja 2 teavitustasud) vastavalt lepingule
15. Samuti viidati, et juhul, kui võlgnevust ei ole nimetatud tähtajaks tasutud, tuleb vara hiljemalt tähtaja saabumise järgsel esimesel tööpäeval tagastada Autowelt Baltic OÜ müügiplatsile. Kostja ei tasunud
16. septembriks 2024 ei lepingust 1 ega lepingust 2 tulenevaid võlgnevusi. Sõiduk 2 võõrandati
17. mail 2025 hinnaga 11 885,25 eurot (ilma KM-ta). Hageja saatis
18. mail 2025 kostjale menetluspostiga nõudekirja, milles märgiti ära sõiduki 2 müümisega seotud info ja kulud ning toodi välja kogu nõue kostja vastu. Seega vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud kokku olid 1063,44 eurot KM-ta. Nõudekirjas selgitati kostjale, et kui kostja ei tasu kogu võlgnevust koos lisanduvate viivistega hiljemalt
19. maiks 2025, pöördub hageja kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub mõista Treton Invest OÜ-lt välja AS LHV Pank kasuks 10 601,80 eurot, mis koosneb kahe lepingu põhiosa võlgnevustest kokku 8033,32 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivistest 2568,47 eurot, tasumata põhiosalt viivis 0,25% päevas alates hagi esitamisest
20. juunist 2025 kuni põhiosa täieliku tasumiseni; menetluskulud (sh tasutud riigilõiv summas 1050 eurot) ning mõista välja koos

§ 177lg 4 sätestatud viivisega.

Kohtu selgitused Kohus toimetas hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse kostjale kätte äriregistri registrikaardil märgitud kostja ametlikule e-posti aadressile (XXX)

§ 311.1 lg 5.1 alusel 17.09.2025.a.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul. Kostja vastust ei esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 1050 eurot. Kohtutoimikust nähtuvalt hageja tasus riigilõiv 1050 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1050 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks muid kulusid tekkinud.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4