) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud
lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.06.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus Nordicelement Tallinn OÜ (kostja) 22.08.2024 XMetall OÜ (hageja) poole päringuga Xxxx tugiteenuste keskuse jaoks eridetailide „PSE-1“ (20
alusel, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäära. Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses hagi osaliselt, so põhinõudelt tasumata viivise võlgnevust summas 316,33 eurot. Kostja märkis, et seoses mitmete negatiivsete majanduslike asjaolude kokkulangemisega ning vajadusega selgitada välja hageja tarnitud detailide kvaliteedi vastavus, viibis hagis märgitud arvete tasumine. Kostja oli hagejaga pidevas suhtluses, kinnitades, et tasub 3 arved kohe, kui objektilt saadud rahaline olukord on selginenud. Tegemist ei olnud pahatahtliku tasumisest keeldumisega, vaid viivitusest tingitud objektiivsete asjaoludega. Lisaks kirjalikule suhtlusele toimus poolte vahel ka regulaarne telefoni teel suhtlus. 04.02.2025 tasus kostja hagejale põhivõlgnevuse kogusummas 7 826,30 eurot, kuid arusaamatusest tulenevalt jäi tasumata viiviste nõue. Õigusabikulude osas teatas kostja kohe telefoni teel hagejale, et need on antud juhtumi asjaolusid arvestades ebamõistlikult suured. Vestluse põhjal jäi kostjale mulje, et summat vähendatakse või seda ei nõuta üldse. Hagejal puudus põhjendatud ja objektiivne vajadus pöörduda arvete tasumise etapis käesolevas asjas õigusabi saamiseks nii vandeadvokaadi kui ka vandeadvokaadi abi poole, kuivõrd arvete tasumisele eelnenud perioodil oli kostja hagejaga järjepidevas ja sisulises suhtluses, andes ausalt ja läbipaistvalt selgitusi arvete tasumise viibimise põhjuste kohta ning kinnitades korduvalt oma kohustuse täitmist esimesel võimalusel. Kostja käitumises ei esinenud pahatahtlikkust ega tahtlikku viivitamist, mistõttu lepingulise esindaja kaasamine selles etapis või sellises mahus ei olnud vajalik ega kooskõlas
Kuna hageja on kostjale esitanud kahjuhüvitise ehk õigusabikulude hüvitamise osas nõude, milles kajastatavad töömahud, vajalikkus ja mõistlikkus ei lähtu seadusest ja tegelikust olukorras, ei ole kostja nõus hageja kahjuhüvitisega ja kahjuhüvitise viivise osas esitatud nõuetega. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 11.09.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes
Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu 4 eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
alusel, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäära. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju 5 ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ning see on VÕS § 128 lg 3 alusel otsese varalise kahjuna hüvitatav (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-19-13, p 11; 3-2-1-138-10, p 29, nr 3-2-184-14, p 24). Puudub vaidlus, et kostja jättis hagejale tööde eest esitatud arved tähtaegselt tasumata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja korduvalt kostja poole pöördunud arvete tasumise küsimuses ning kostja lubanud ka korduvalt (s.o 15.10.2024, 22.10.2024, 29.10.2024, 07.11.2024) asjaga tegeleda (dtl 19-22). Vaatamata antud lubadustele ei olnud kostja seisuga 03.02.2025 arveid tasunud ning 03.02.2025 esitas hageja kostjale advokaatide esindusel nõudekirja nii põhivõlgnevuse, viivise kui ka kahju hüvitamiseks. Kostja on tasunud põhivõlgnevuse 04.02.2025, so järgmisel päeval pärast nõudekirja saamist. Seega ei saa pidada kohtu hinnangul õigusabi kasutamist ebamõistlikuks ega pahatahtlikuks. Kui kostja oleks hageja ees rahalise kohustuse õigeaegselt täitnud, siis ei oleks hagejal olnud vaja õigusabi kasutada. Kohtule nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi kohtueelselt kokku 5 tunni ja 56 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot ja 220 eurot kokku summas 1184,33 eurot käibemaksuta (dtl 42-45). Hageja esindajad on selle aja sees koostanud 2 nõudeavaldust ning tutvunud vajalike dokumentidega. Kohus asub seisukohale, et kuna advokaadi kohustus on õigusteenuse osutamisel välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud õigusliku hinnangu andmiseks (sh võimaliku lepingu täitmise ja rikkumisega seotud küsimused, kliendiga suhtlemine ja tõendite kogumine), siis ei saa ca 6 tunnist õigusabi osutamist kohtueelselt pidada ebavajalikuks. Samuti ei saa pidada vandeadvokaadi ega ka vandeadvokaadi abi tunnihindasid põhjendamatult kõrgeteks. Seega on hageja kahjuhüvitise nõue summas 1182,33 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus nõuda ka kahjuhüvitise nõudelt seadusjärgse viivise arvestamist ja tasumist kuni kahjuhüvitise nõude kohase täitmiseni. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on teatanud kostjale 03.02.2025 kahjuhüvitise nõudest summas 912,33 eurot ja 04.03.2025 summas 272 eurot (dtl 26-30, 36-39). Samas ei nõustu kohus hagejaga, et nimetatud kuupäevadest saaks hakata viivist arvestama. Nõudekirjadest nähtub, et kostjale on antud tähtaeg õigusabikulude summas 912,33 eurot hüvitamiseks kuni 10.02.2025 ning õigusabikulude summas 272 eurot hüvitamiseks kuni 06.03.2025. Seega muutus kahjuhüvitis summas 912,33 eurot sissenõutavaks 11.02.2025 ning kahjuhüvitis summas 272 eurot sissenõutavaks 07.03.2025. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist summalt 912,33 eurot perioodi eest 11.02.2025 kuni 30.06.2025 summas 39,02 eurot ja viivist summalt 272 eurot perioodi eest 07.03.2025 kuni 30.06.2025 summas 9,64 eurot. Kokku on seega hageja viivis kahjunõudelt põhjendatud 48,66 eurot. Samuti on hageja õigustatud nõudma
6
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele, tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Viivisenõude osas arvutuslikult minimaalne erinev käsitlus hageja esitatust ja sellest tulenev hagi osaline rahuldamine ei muuda kohtu hinnangul asjaolusid arvestades hageja põhinõude rahuldamisega. 11.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub 07.07.2025 ning 24.10.2025 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt kostjalt välja mõista kokku 1716,33 eurot, s.h riigilõiv summas 315 eurot ning õigusabikulud kokku 1401,33 eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu 7 tunni 17 minuti eest. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: 13.06.2025 hagiavalduse koostamine 3h15min; 16.06.2025 hagiavalduse täpsustamine 15 min; 30.06.2025 e-kirjavahetuse kliendiga seoses hagi esitamisega, hagi täpsustamine ja lisade komplekteerimine ning hagi esitamine e-toimiku kaudu 25 min; 04.07.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min; 12.08.2025 kohtu e-kirjaga tutvumine kostja vastamise tähtaja kohta, selle edastamine kliendile 5 min; 26.08.2025 kostja vastusega tutvumine, selle edastamine hagejale koos selgitustega 13 min; 17.09.2025 11.09.2025 kohtumäärusega tutvumine, selle edastamine kliendile koos selgitustega 8 min; 22.10.2025 hageja seisukoha koostamine kostja 22.08.2025 vastusele 2h 10 min; 24.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 315 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Esindajakulude osas märgib kohus, et menetluskulude nimekirjades märgitud teenuseid saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks ja neile märgitud 7 ajakulu usutavaks, arvestades tsiviilasja sisu ja mahuga. Kokku on seega põhjendatud esindajakulu 7 tunni ja 17 minuti ulatuses. Hageja esindajate tunnihind oli 190 eurot ja 220 eurot käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindasid lepingulise esindajatena vandeadvokaat ning vandeadvokaadi abi, saab pidada põhjendatud tunnitasuks nii 190 eurot, kui ka 220 eurot käibemaksuta. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kokku 1716,33 eurot, s.h riigilõiv summas 315 eurot ning õigusabikulud kokku 1401,33 eurot ning nimetatu kuulub kostjalt väljamõistmisele. 12.
lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.