Obsah (12)

§ 444§ 317§ 407§ 468§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-118290 Tsiviilasi Aktiva Finance Gro

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.09.2025 Harju Maakohtule hagi A.K vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.11.2022 osamaksetega vara müügilepingu xxxx seadme Samsung Galaxy A53 ostmiseks, mille osamaksete summa 2 kokku on 379,00 eurot (sissemakse 50,00 eurot, tasumise periood 12 kuud ning igakuise osamaksete suurus 27,417 eurot). Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.08.
2. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): Arve nr Kuupäev Summa xxxx 01.06.2023 23,94 xxxx 01.07.2023 27,42 xxxx 01.08.2023 27,42 xxxx 01.09.2023 82,25 Kostja on hagejale tasunud kokku 0,00 eurot. Sellest tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 161,03 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu summas 30 eurot, mis on kujunenud 06.02.2025 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 25.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 28.04.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lisaks hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.09.2025 lepingujärgne viivisemäär 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 75,15 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääraga 0,065% päevas.
3. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1, 1 2 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 23.10.

1. Vastamise tähtaeg saabus hiljemalt 06.11.
2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
3. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. 5. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 100 eurot, lepingulise esindaja kulusid 338,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 350 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 100 eurot. Tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
2. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338,00 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
3. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22139092).
4. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 240 eurot (100+20+120). 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui 4 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

1. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus ja maksekäsuosakond on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
2. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 5