1-19-9757/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-9757 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.H XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega tunnistati V.H süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
9. augusti
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistust. KarS § 68 arvati karistusaja hulka vahi all viibimise aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti
11. detsember
12. Karistusaeg lõpeb
13. jaanuaril
15. Viru Maakohtu
16. mai
17. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
18. Maakohus märkis, et karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib vangistuses kolmandat korda. See näitab, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ning nende toimepanemise eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Seega on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riskiks sõltuvusainete tarvitamine ja kehv majanduslik olukord.
19. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab aasta algusest alates vangla majandustöödel koristajana ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on tema käitumine vangistuses olnud õiguspärane ja näitab soovi muutuda. Samas ei ole narkootikumide tarvitamine vanglas olnud võimalik, mistõttu võib vabanemisel tekkida tagasilangus. Kinnipeetav võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist ja seeläbi kuritegude toimepanemist materiaalse kasu saamiseks, et rahuldada sõltuvuskäitumisega kaasnevaid vajadusi.
20. Kuriteod on erinevad, käesolev kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, varem on toime pannud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, millega põhjustati inimese surm, vargusi, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, arvutikelmuse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis on isiku puhul suurimaks uute kuritegude toimepanemise riskiks.
21. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja vennaga. Garanteeritud töökoht, mis aitaks tal majanduslikult vabanemisel toime tulla, puudub. Enda sõnul on tal võimalik tööle asuda OÜ-s Norwes Metall, kus on ka enne töötanud, kuid garantiikiri selle kohta puudub. Ema on küll nõus toetama poega nii moraalselt kui materiaalselt. Varem on V.H sissetulekuks olnud töövõimetuspension, millest kinnipeetav ära ei elanud, mistõttu on tõenäoline, et ema toetusest isikule ei piisa ning ta paneb majanduslike raskuste tekkimisel toime uue kuriteo.
22. Kinnipeetaval on narkosõltuvus, mille tõttu on ta ka toime pannud kõik kuriteod. Enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt, kuid enda sõnul on ta nüüd motiveeritud tarvitamisest vabanema. Ta on varem korduvalt üritanud narkootikumide tarvitamisest vabaneda, kuid tulemusteta, on asunud uuesti tarvitama ja seetõttu pannud toime uusi kuritegusid. Kohtu hinnangul on isiku varasemat käitumist arvestades risk uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks V.H puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Ta on ka varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kui ta rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtul puudub kindlus, et ka sel korral suudab ta vabanemisel narkootikumide tarvitamisest täielikult hoiduda. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vigade parandamise määrus
23. Viru Maakohus tegi
24. juunil 2020 vigade parandamise määruse. Viru Maakohtu
25. mai
26. a määrusest jäeti välja tekst: „Kuriteod on erinevad, käesolev kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, varem on toime pannud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, millega põhjustati inimese surm, vargusi, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, arvutikelmuse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis on isiku puhul suurimaks uute kuritegude toimepanemise riskiks.“ Muus osas jäi kohtumäärus muutmata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
27. Maakohtu määruse peale esitas
28. juunil 2020 määruskaebuse V.H , kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 2
29. V.H palub kohtumäärust parandada osas, milles viidatakse ebaõigesti tema poolt varem toime pandud kuritegudele ja alkoholiprobleemile, samuti asja uuesti läbi vaadata ja otsustuse ümber hinnata. Kirjalikud seisukohad
30. V.H märgib
31. juunil 2020 esitatud kirjalikus seisukohas, et tema eesmärgid on seitsmekuuse vangistuses viibimise aja jooksul muutunud. Tal on olnud aega oma senist elu analüüsida ja oma suhtumist oluliselt muuta. Ka V.H kodune olukord on muutunud. V.H vennaga juhtus õnnetus ning emal on ratastoolis venda raske hooldada. Ema vajab selleks V.H abi. V.H osundab oma motivatsioonikirjale ja palub võimalust tõestada, et ta on end muutnud. Ta märgib, et vanglas viibimine ja pere raskused on motiveerinud teda edaspidi ausalt elama.
32. juunil 2020 avanes tal ka ennetähtaegse vabastamise võimalus ilma elektroonilise valveta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Kuna V.H palus
34. juunil 2020 esitatud vigade parandamise taotluses maakohtul oma asja uuesti läbi vaadata ja otsustuse ümber hinnata, loeb ringkonnakohus sel kuupäeval esitatu tähtaegseks määruskaebuseks ning käsitleb
35. juunil 2020 esitatut täiendava kirjaliku seisukohana. Seega on V.H vaidlustanud maakohtu määruse tähtaegselt.
36. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult V.H tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et V.H-d ei saa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V.H on narkootikumidest tugevas sõltuvuses. Tema toimetulekut on läbi aastate mõjutanud narkootiliste ainete tarvitamine ning võlad. Iseloomustuse kohaselt hakkas V.H
37. eluaastast suitsetama kanepit ning
38. eluaastast süstima moonilahust. Ajavahemikul 2002-2007 tarvitas ta amfetamiini paar korda aastas. Vangistusele eelnenud aastal tarvitas V.H heroiini iga päev. Ta on saanud narkootikumidest üledoosi. V.H pani enne vangistust toime varguseid ja oli viimase kuriteo toimepanemise ajal narkojoobes.
39. Arvestades sõltuvuse tõsisust ja pikaajalisust, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et V.H suudab ilma range järelevalveta narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on varem korduvalt proovinud narkootikumide tarvitamist maha jätta, kuid hakanud seda siiski uuesti tegema. V.H varasem elukäik näitab, et tema motivatsioonikirjas ja määruskaebuses esitatud lubadusi edaspidi õiguskuulekalt käituda ei saa uskuda. V.H on varem oma vigu korranud ja senise eluviisi juurde tagasi pöördunud, jättes varasematest eksimustest õppimata. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult V.H tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
40. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) Aarne Sarjas (allkiri) (allkiri) Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus