← Eesti

4-22-4153/37

Obsah (11)§ 151§ 83§ 1511§ 91§ 90§ 15§ 17§ 39§ 47§ 56§ 66

4-22-4153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4153 Kohtunik Regiina Lebedeva Sekretär Ilona Berez

§ 151

Menetlusalune isik N.P isikukood XXX; elukoht xxx ; töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik N.P kohtuvälisemenetleja esindaja Diana Tahtarova S S ja E T tunnistajad 1 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155-156, maakohus otsustas:

  1. Jätta N.P kaebus rahuldamata.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
  3. novembri
  4. a üldmenetluse otsus väärteoasjas 2330,22,001394 mõistetud karistuse tasumist puudutavas osas ja määrata, et N.P peab temale mõistetud rahatrahvi 111 trahviühikut (444 eurot) tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 74 eurot kuus.
  5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või nr EE777700771003813400 LHV pangas. Tasumisel märkida viitenumber
  7. Jätta N.P taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. 1

(12)4-22-4153
  1. Edastada kohtuotsus N.P-le Prefektuurile. ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.02.
  2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 08.03.
  3. Kui kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 09.03.
  4. ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus
  5. 24.11.2022 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova väärteoasjas nr 2330,22,001394 üldmenetluse otsuse, millega karistas N.P-d (ik XXX) karistusseadustiku (

) § 1511 lg 1 alusel rahatrahviga 111 trahviühiku ulatuses, s.o 444 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt eksponeeris N.P avalikult 09.05.2022 kell 15.45 aadressil Jõesuu tn 175, Narva linn, Ida-Viru maakond Vene Föderatsiooni agressiooni ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit ja nimelt kandis ta avalikus seljas T-särki, millel oli kirje "CCCP" ja NSVL vapp, mis olid kõigile nähtavad. Seega eksponeeris ta keelatud sümboleid Vene Föderatsiooni agressiooni ja genotsiidi tegusid toetaval või õigustaval viisil.

§ 83

lg 6 alusel konfiskeeriti väärteomenetluse raames väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olev T-särk. 2. N.P ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 25.11.2022 kaebuse, mille kohaselt särk polnud kõigile näha, kuna peal kanti jopet. Samuti leiab kaebuse esitaja, et

§ 1511lg 1 ei sisalda sümbolite loendit, mida ei tohi eksponeerida.

Meediast tulnud info ei saa olla aluseks väärteoasja algatamisele. Sümbolit kui Nõukogude Liidu vappi ei saa keelata, kuna praegu pole Nõukogude Liidu sarnast riiki. Veelgi enam, Nõukogude Liidu ja Ukraina sündmuste vahel puudub seos. Lisaks märkis N.P , et kinnipidamiskohas ei vormistanud politsei protokolli, samuti ei vormistatud T-särgi äravõtmise kohta akti. Kinnipisamiskohas tema juuresolekul dokumente ei vormistatud, protokolli koostas uurija. Ka ei näinud ta oma rikkumise tunnistajat E T . Kaebaja leiab ka, et politsei rikkus tema kinnipidamisel jämedalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-e 3 ja

  2. 19.01.2023 esitas N.P taotluse hüvitada temale moraalne kahju 100 eurot, kuivõrd tema kinnipidamisel rikuti tema kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Poolte seisukohad kohtus
  3. Kohtumenetluses jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Tunnistajate osas märkis, et kohtuvälise mneetleja otsuses ei ole tunnistajate identifitseerimisandmeid. Politsei on huvitatud pool, seega kuidas võivad nad tunnistajad olla. See on kaebaja hinnangul rikkumine. Samuti märkis kaebuse esitaja, et politseiametnikud ei esitlenud ennast ega selgitanud temale õigusi ja kohustusi. Kaebaja viitas ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti §-le 2, mille kohaselt iga kõnealusest paktist osavõttev riik kohustub austama ja tagama kõikidele tema territooriumil asuvatele ja tema jurisdiktsioonile alluvatele isikutele õigused, mida tunnustab kõnealune pakt, tegemata mingit vahet rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude tõekspidamiste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisundi, sünni või mõne muu asjaolu põhjal. Kaebaja leiab, et tema nimetatud õigusi on rikutud. 2

(12)4-22-4153
  1. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kohtuväline menetleja leidis, et süüteo koosseis väärteoasjas on täidetud, väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Agressiooniakti toetava sümboolika eksponeerimine toimus avalikus kohas, nimelt aadressil Jõesuu tänav 175 narva linnas, kus asus monument tank T34
  2. mail, monumendi juures kogunes palju rahvast. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et NSVL sümboolika on käsitletav agressiooniakti toetava sümboolikana, kuna Venemaa Föderatsioon on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Menetlusalusel isikul oli seljas punast värvi särk, mille peal on kirjas NSVL ja NSVL vapp. Antud särk on okupatsiooni sümboolika nii ajaloolises mõttes kui ka Eesti kontekstis tänapäeval Venemaa Föderatsiooni agressioonis Ukrainas. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult, kuna alates aprillist on sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja internetis pidevalt kajastatud, milline sümboolika on Eesti Vabariigi territooriumil keelatud. Samuti politseipatrulli juuresolekul hakkas menetlusalune isik T-särki peitma jope alla, mis viitab sellele, et ta sai aru, et antud T-särk on keelatud. Antud kontekstis sellise särgi demonstreerimine
  3. mail tanki monumendi juures on provokatsiooniakt, mis on otse seotud rahvusvahelise kuriteo toimepanemise õigustamisega ning ei ole kuidagi seotud langenute mälestuse hoidmisega. Samuti siin kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et toetab Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu.

§ 1511järgi Eestis on keelatud agressiooniaktiga seotud sümboli avalik eksponeerimine.

Siseministeeriumi kodulehel on kirjutatud sümboolika kohta selgitused, kuid ammendavalt loetelu ei ole, sest agressiooniaktiga seotud sümboolika võib kiiresti muuta ja süüteo koosseis sõltub, mis viisil, mis sümboolikat, kus ja kuidas isik eksponeeris. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus käsitleb esmalt N.P vastuväiteid isikuliste tõendiallikate ja menetlusõiguse rikkumise osas (I). Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud, andes neile õigusliku hinnangu (II) ja selgitab mõistetavat karistust (III). Pärast seda lahendab kohus konfiskeerimisel tõusetunud küsimused ja lahendab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude (IV). I
  2. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohus on rõhutanud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
  3. VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
  4. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et maakohus, arutades väärteoasja täies ulatuses ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, võib koguda vajadusel täiendavaid tõendeid.
  5. Kohtuväline menetleja oli 09.05.2022 kuulanud tunnistajana üle kohtuvälise menetleja ametniku Edward Timoska, kelle andmed on esitatud tunnistaja ülekuulamise protokollis (tl 3

(12)4-22-4153 17). Samas nähtub politseiametnike rinnakaamerate salvestistelt, et sündmusel oli rohkem pealtnägijaid kui üksnes E T ehk kohus tuvastas kohtulikus eelmenetluses, et väärteoasjas esinevad võimalikud täiendavad isikulised tõendiallikad. Paraku õnnestus kohtul nimeliselt tuvastada vaid patrullpolitseinik S S , kes tutvustas end rinnakaamera salvestiselt nähtuvalt N.P-le nimeliselt (XX, 00:14 sekundil, DVD-R plaat, I osa, tl 41). Ühtlasi selgitas kohus muuhulgas N.P-le tema kaebust käiguta jättes 13.12.
  1. a määruses, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kirjalikus kaebuses märgitakse ka isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse. N.P ei esitanud kaebuse täiendustes omalt poolt andmeid ühegi isiku kohta, kelle istungile kutsumist ta taotleks. Kohtule edastatud väärteomaterjalidest oli võimalik küll tuvastada, et sündmust nägi vahetult pealt ka A -nimeline isik, kuid materjalidest ei nähtunud isiku perekonnanime, rääkimata muudest andmetest, mis oleks võimaldanud kohtul tuvastada tema isikut. Seega tegi kohus võimaluste piires kindlaks kohtuistungile kutsutavad isikud, kes võivad teada tõendamiseseme asjaolusid ning määras kutsuda tunnistajatena kohtuistungile nii E. T kui ka S. S . Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tunnistajate identifitseerimisandmeid, ei ole menetlusõiguse rikkumine. N.P viitas kohtuistungil, et teda kohustati kaebuses märkima kohtuvälise menetleja aadress, seega peaks kohtuvälise menetleja otsuses samuti olema märgitud tunnistajate andmed. Kohus selgitab, et nõue märkida kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavas kaebuses otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress tuleneb VTMS § 115 lg 1 p-st
  2. Sellist nõuet, et kohtuvälise menetleja otsuses peavad olema märgitud tunnistaja andmed, seadusest ei tulene. Kohus tuvastas tunnistajate isikusamasuse kohtuistungil ning väljaspool vaidlust on asjaolu, et mõlemad tunnistajad viibisid sündmuskohal ning said anda ütlusi enda poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.
  3. N.P kaebuses esitatud väide, et tema ei näinud oma rikkumise tunnistajat E T , ei vasta tõele, kuivõrd rinnakaamera salvestiselt nähtub üheselt, et E. T viibis sündmuskohal ning suhtles N.P-ga vahetult (vt XX, DVD-R plaat, II osa, tl 41).
  4. N.P leidis ka seda, et politsei rikkus tema kinnipidamisel jämedalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-e 3 ja
  5. Esmalt märgib kohus, et väärteomaterjalides puuduvad andmed selle kohta, et N.P suhtes oleks menetlustoiminguna teostatud isiku kinnipidamist. Nii tunnistajate ütlustest kui ka rinnakaamera salvestistelt nähtuvalt toimetati N.P PPA ametiruumi isikusamasuse tuvastamiseks, mitte tema kinnipidamiseks. Kohus selgitab sellega seonduvalt, et korrakaitseseaduse (KorS) § 32 lg 1 kohaselt on politseil õigus tuvastada isikusamasus, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Praegusel juhul oli politseiametnikel 09.05.2022 alust arvata, 1 et N.P pani toime

§ 151lg 1 sätestatud väärteo, mistõttu oli rikkuja isikusamasuse väljaselgitamine vältimatult vajalik. Kor

S § 32 lg-st 1 tulenevalt võib politsei tuvastada isikusamasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. KorS § 32 lg 6 sätestab, et korrakaitseorganil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et isikusamasuse tuvastamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. N.P-l ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti ning ta ei andnud politseinikele üle ka võimalikku süüteo toimepanemise vahendit ehk antud juhul CCCP kirjega ja NSVL vapiga T-särki ning politseil oli alust arvata, et tegemist on keelatud sümboolikaga

§ 1511lg 1 mõttes.

Sellest tulenevalt oli politseil igati põhjendatult alust järeldada, et isiku suhtes tuleb alustada väärteomenetlust ning sekkumata jätmisel võib ta jätkata süüteo toimepanemist. Seega oli politseil õiguslik alus isikusamasuse tuvastamiseks ning temast lähtuva ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks oma ametiruumidesse. KorS § 32 lg 4 võimaldab korrakaitseorganil tõepoolest isiku antud andmete 4

(12)4-22-4153 õigsust kontrollida ka rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust, kuid tunnistaja E. T ütlustest nähtuvalt puudus kohapeal arvuti isikuandmete kontrollimiseks (tl 112 pöördel).
  1. Ametiruumides teostati N.P suhtes isiku läbivaatus, kuivõrd oli alust arvata, et ta kannab endaga kaasasa asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. Täpsemalt kuna oli alust arvata, et isiku jope all on keelatud sümboolikaga T-särk (vt isiku läbivaatuse protokoll, tl 18). Eelnevalt selgitati suuliselt N.P-le, et tal on võimalus T-särk vabatahtlikult üle anda ja kui ta seda ei tee, siis rakendatakse tema suhtes sundi. Kuivõrd N.P keeldus jätkuvalt T-särki vabatahtlikult menetlejale üleandmast, siis kasutati tema suhtes füüsilist jõudu, jope tehti lahti ja võeti seljast, seljast võeti ka T-särk NSVL sümboolikaga, mis võeti hoiule. Seejuures on videosalvestistelt nähtav, et füüsilist jõudu kasutati minimaalselt ja üksnes nii palju, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik (XX, alates minutist 17:00; XX, alates minutist 16:46; P3892, alates minutist 19:24, DVD-R plaat, I osa, tl 41; XX [09.05.2022 15_52_40] alates minutist 02:14, DVD-R plaat, II osa, tl 41).
  2. Hoiule võetud asitõendi vaatluse kohta vormistati 31.10.2022 asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldavaks objektiks oli punane T-särk, mille peal on kirje CCCP ja NSVL vapp (tl 22-23). seega on asitõendi väärteosaja juurde jõudmine nõuetekohaselt dokumenteeritud ning alusetu on N.P väide, et T-särgi äravõtmise kohta ei vormistatud akti. Asitõendi asja juurde võtmise kohta eraldi akti vormistamist seadus ette ei näe.
  3. Ka asjaolu, et väärteoprotokolli ei vormistatud samal päeval, ei ole menetlusõiguse rikkumine. VTMS § 68 lg 1 sätestab, et üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärteoprotokoll. VTMS §-s 69 on sätestatud väärteoprotokolli sisu. Muuhulgas peab väärteoprotokolli põhisosas märkima tunnistajate ütlused või viite, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi, samuti muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Kuivõrd väärteomenetlus oli 09.05.2022 alles algusjärgus, ülekuulamata olid veel tunnistajad ning uurimata asitõendid, siis ei saanudki kohtuväline mentleja koheselt väärteoprotokolli koos tõendite loeteluga koostada.
  4. Seonduvalt kaebaja väitega, et teda on diskrimineeritud ehk ebavõrdselt koheldud märgib kohus, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Tunnistaja E. T selgitas kohtuistungil, et ka teiste isikutega oli samal päeval samas kohas üsna palju kontakte, mõnelt isikult, kes tegi koostööd ja sai aru, et tegi midagi valesti, võeti keelatud sümboolikat hoiule. Samuti teiste isikute puhul oli alustatud väärteomenetlust (tl 114). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses. Seega koheldi kõiki isikuid, kes eksponeerisid keelatud sümboolikat, võrdselt ning alusetu on N.P väide, et teda on diskrimineeritud. II Objektiivne koosseis
  5. Väärteoprotokolli kohaselt on N.P-le etteheidetava teo asjaolud järgmised: N.P eksponeeris 09.05.2022 Jõesuu tn 175, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas avalikult Venemaa Föderatsiooni agressiooni ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit ja nimelt kandis ta avalikult seljas T-särki, millel oli kirje CCCP ja NSVL vapp, mis olid kõigile nähtavad. Seega eksponeeris ta keelatud sümboleid Venemaa Föderatsiooni agressiooni ja genotsiidi tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega heidetakse kaebuse esitajale ette seda, et ta pani toime

§ 1511lg-s 1 sätestatud väärteo avalikult eksponeerides agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. 5

(12)4-22-4153
  1. N.P pole vaidlustanud seda, et ta viibis 09.05.2022 kell 15.45 Jõesuu tn 175, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas ehk kohas, kus asus monument Tank T-34, nagu ka seda et ta kandis (jope all) seljas T-särki, millel oli oli kirje CCCP ja NSVL vapp. Eeltoodu on tõendatud tema enda ütlustega (tl 114-114 pöördel). Lisaks tõendavad eeltoodut ka tunnistajate S. S ja E. T ütlused (tl 111 pöördel-114). S. S ütluste kohaselt töötas ta
  2. mail koos oma meeskonnaga tanki juures, kus mingi hetk avastasid mehe punase T-särgiga. Sellel mehel oli seljas jope, aga oli näha keelatud sümboolikat. Täpsemalt siis haamer, vasar, kiri oli CCCP ja samuti oli punane täht. Tol päeval tanki juures oli väga palju rahvast. Isiku seljas oli jope ja jope all oli tsärk ja teised isikud tegid sellest isikust pilti. Näha oli varem mainitud haamer, vasar, täht, kiri CCCP. Tunnistaja E. T ütlustest nähtub, et
  3. mail töötas ta PPA patrullpolitseinikuna oma kolleegidega selle tanki juures Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa teel. Täpselt kellaaega ta ei mäleta, aga see oli päeval. Ta nägi, kuidas üks meesterahvas, aga nimelt N.P, seisab tanki juures ja kas tema tuttav või teine kõrvaline isik pildistab teda. Samuti sel hetkel isikul oli jope lahti ja jope all oli näha punast värvi T-särki, kus oli NSV Liidu embleem, sirp ja vasar ja siis venekeelne kiri NSVL. Tunnistaja selgitas, et kui ta ei eksi, siis oli seal ka punane täht. Nad läksid selle isiku juurde tuvastama asjaolusid. Neid nähes N.P pani oma jope kinni. Prooviti tema isikusamasust tuvastada, kuid isikul ei olnud kaasas dokumente, ja nagu tundus, pigem ta ei tahtnudki koostööd teha üldse. Samuti, kuna sõidukis puudus võimalus tuvastada isikusamasust kohapeal, kuna mingit arvutit neil ei olnud, toimetati isik juba Narva politseijaoskonda isikusamasuse tuvastamiseks. Nende isikuliste tõendiallikate usaldusväärsete ütlustega haakub patrullpolitseinike rinnakaamera salvestistelt nähtav (tl 41, 2 DVD-R plaati). 31.10.2022 vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et N.P-l seljas olnud punasel T-särgil on kirje CCCP ja NSVL vapp. 1
  4. N.P ei nõustu aga sellega, et tema särgil kujutatu näol on tegemist

§ 151lg-s 1 nimetatud sümboliga.

N.P on esitanud vastuväite, et nimetatud paragrahvis puudub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite loetelu. Samuti ei ole agressiooni, genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude sümbolite nimekirjadega seotud riikide nimesid. Samuti leiab ta, et sümbolit kui Nõukogude Liidu vappi ei saa keelata, kuna praegu pole Nõukogude Liidu sarnast riiki. Veelgi enam, Nõukogude Liidu ja Ukraina sündmuste vahel puudub seos. 20. Seega tuleb kohtul võtta esmalt seisukoht, kas kirje CCCP (Союз Советских Социалистических Республик ehk Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) ja NSVL vapp punasel T-särgil on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude või sõjakuritegudega. Ühestki õigusaktist pole tõepoolest võimalik leida sümbolite loetelu, mis on konkreetselt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Nimetatud loetelu puudumine on aga olnud seadusandja teadlik valik, mida kinnitab ka karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskiri, mille kohaselt seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt on selle paragrahvi kehtestamine suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks kasutanud erinevaid sümboleid (ennekõike nt laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht), mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele (seletuskirja tekst on kättesaadav Internetis Riigikogu kodulehel aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1). 6

(12)4-22-4153 21. Nimetatud eelnõu seletuskirja kohaselt kuulub

§ 1511

silmas peetavate sümbolite alla kindlasti laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht, kuid siia alla võivad kuuluda ka näiteks Eesti Vabariiki okupeerinud totalitaarsete režiimide sümbolid. Nii Eesti Vabariigi Siseministeerium enda koduleheküljel kui ka erinevad meediaväljaded on üldteadaolevalt aktiivselt selgitanud seda, milliste sümbolite kasutamine on rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine

§ 1511mõttes.

Nii on üheselt välja toodud, et Eesti Vabariigis ei aktsepteerita vastuoluliste sümbolite kasutamist, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele. Nii ei ole lubatud kasutada nt Eestit okupeerinud riikide sümboolikat, milleks on kohtu hinnangul vaieldamatult ka kirje CCCP kui ka NSVL vapp.

  1. PS § 45 lg 1 esimesed kaks lauset sätestavad küll, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib aga seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 12 lg 2 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Vaenuliku sümboolika keelamine on vajalik nii avaliku korra kui ka teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti vihkamise ja vägivalla õhutamise takistamiseks.
  2. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskirja kohaselt on

§ 1511

lg 1 koosseisupäraseks teoks agressiooniakti (

§ 91

lg 3), genotsiidi (

§ 90

), inimsusevastase kuriteo (

  1. ptk
  2. jagu) või sõjakuriteo (

  1. ptk
  2. jagu) toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine ning tähtsust ei oma, kas kõnesolevad kuriteod on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. 24.

§ 91

lg 3 kohaselt loetakse agressiooniaktiks ühe riigi poolt rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat relvajõu kasutamist teise riigi suhtes. Agressiooniakti täpsemal tuvastamisel saab lähtuda Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste artikli 8 bis lõikes 2 toodud määratlusest: „2. Lõikes 1 tähendab “agressiooniakt” ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamist teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või mingil muul viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Mis tahes alljärgnevad teod, olenemata sõja kuulutamisest, kvalifitseeruvad agressiooniaktiks vastavalt ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1974 resolutsioonile nr 3314 (XXIX): (

  1. a)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi ründamine või riiki sissetungimine või taolise ründamise või sissetungimise tagajärjel toimunud mis tahes sõjaline okupatsioon, olenemata sellest, kas see kestis ajutiselt, või mis tahes teise riigi territooriumi või selle osa annekteerimine sõjalist jõudu kasutades; (
  2. b)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi territooriumi pommitamine või ühe riigi poolt mistahes relvade kasutamine teise riigi territooriumi vastu; (
  3. c)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi sadamate või ranniku blokeerimine; (
  4. d)ühe riigi poolt oma relvajõududega teise riigi maaala, mereväe- või õhujõudude või mereväe laevastiku ja õhulaevastiku ründamine; (
  5. e)ühe riigi teise riigi territooriumil asuvate relvajõudude kasutamine asukohariigi nõusolekul, mis on vastuolus lepingust tulenevate tingimustega, või mis tahes taoliste relvajõudude edasine viibimine taolisel territooriumil lepingu lõppemise järel; (
  6. f)juhtum, kui üks riik lubab teisel riigil kasutada oma territooriumi panemaks toime agressiooniakti kolmanda riigi vastu; (
  7. g)ühe riigi poolt või nimel mis tahes relvastatud rühmituste, grupeeringute, irregulaarvägede või palgasõdurite teist riiki ründama saatmine, mis oma tõsiduselt on samaväärsed ülalpool nimetatud tegudega, või taolistes tegudes osalemine olulisel määral.“ 25. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022 on Eesti Vabariigi 7

(12)4-22-4153 Riigikogu poolt tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks (https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avalduse-venemaasojakuritegudest-ja-genotsiidist-ukrainas/).
  1. Kohus leiab, et Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga seotud sümboolika avalikku eksponeerimist on võimalik määratleda kui eeltoodud rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist. Üldteada on ka see, et
  2. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. Sellele on ka Siseministeerium enda koduleheküljel tähelepanu juhtinud, selgitades, et Eesti riik on suhtunud
  3. mai kui võidupüha tähistamisse siiani tolerantselt, kuid Venemaa sõjaväelaste praegune osalemine inimsusevastastes kuritegudes Ukrainas välistab
  4. mai kui Vene sõjalise võidu tähistamise Eestis. Samuti on Sisemisnisteerium oma kodulehel selgitanud: „Vastuoluliste sümbolite, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele, kasutamisel ei ole Eestis kohta. Ära pane selga NSVLi-aegset militaarvormiriietust, varrukale punalinti ega kanna teise maailmasõja võidusümboolikaga riideid, sest mälestamiseks ei ole sobiv kasutada propagandasümboleid või Eestit okupeerinud riikide sümboolikat. Nõukogude Liit pani inimsusevastaseid kuritegusid toime juba vähemalt
  5. aasta juunis ning ta jätkas nendega ka pärast teise maailmasõja lõppu“ (https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindel-sisejulgeolek/sumbolitekasutamine).
  6. Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et
  7. mail punase T-särgi, millel kirje CCCP ja NSVL vapp, avalikkuses eksponeerimisega on keskmise mõistliku inimese seisukohast Eesti Vabariigis käsitletav Venemaa Föderatsiooni agressiooniaktile toetuse avaldamisena neid tegusid toetades ja õigustades. N.P on ise küll väitnud, et Nõukogude Liidu ja praeguste Ukraina sündmuste vahel pole mingit seost, kuid tema enda ütlustest nähtub, et ka tema ise seostab Nõukogude Liitu praeguse Venemaaga. Nii on ta istungil selgitanud, et Eesti ja Ukraina hetkel on Venemaa jaoks nagu sõjapidamise koht Nõukogude Liidu jaoks, ja Venemaa võttis vastu preventiivsed meetmed, et kaitsta Eesti idaosa venerahvust siin kandis, ja juba 14 aastat siis, kui Ukraina sõjavägi üritas rünnata Ida-Ukrainat, siis Venemaa tahtis seda oma sõjaväega takistada. Samuti on N.P avaldanud, et see sõda on Venemaa poolt õige. Kohtu küsimusele, kas ta siis ikkagi oma särgiga soovis toetada seda tõekspidamist, ei eitanud N.P seda sõnaselgelt, vaid vastas, et seda nägi ainult üks inimene (tl 115).
  8. Sümboli avalik eksponeerimine tähendab eelnõu seletuskirja kohaselt, et see on nähtavaks tehtud avalikult. Sümboli eksponeerimine on avalik, kui see on potentsiaalselt tajutav määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Arvestades väärteo toimepanemise aega ja kohta, s.o
  9. mail monumendi Tank T-34 juures, kus sellel päeval viibis tavapärasest rohkem inimesi, siis olid T-särgil kujutatud sümbolid nähtavaks tehtud avalikult ja tajutavad määramatule hulgale isikutele. Politseiametnike rinnakaamerate salvestised lükkavad ümber N.P väite, et T-särki keegi ei näinud. Esmalt ei olegi oluline tuvastada, mitu inimest konkreetselt sümboleid nägi, vaid piisab sellest, kui sümbolid on nähtavaks tehtud avalikult ning need on potsentsiaalselt tajutavad määramatule või vähemalt suurele hulgale isikutele. Antud juhul on aga rinnakaamera salvestistelt tuvastatav, et need sümbolid on ka reaalselt tajutavad vähemalt isikutele, kes viibivad nii N.P vahetus läheduses kui ka eemal tee ääres. Seega on põhjendatud jaatada ka selle sümboli avalikku eksponeerimist. Salvestiselt XX on näha, et N.P särgilt on selgelt tuvastatavad seal kujutatud sümbolid, vaatamata sellele, et särgi peal kandis ta eest avatud jopet. Kuigi avatud jope hõlmad katsid T-särgi 8
(12)4-22-4153 osaliselt, olid keelatud osad selgelt äratuntavad, kuna tegemist on keskmisele inimele üldteada ja tuntud sümbolitega. 29. Nõustumisväärne on Siseministeeriumi kodulehel välja toodu (https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindel-sisejulgeolek/sumbolitekasutamine): „Vastuoluliste sümbolite, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele, kasutamisel ei ole Eestis kohta“. Eelpool korduvalt viidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et seaduse eesmärgiks on tagada, et Eesti territooriumilt või Eestiga tihedalt seotud isikute poolt ei toetataks agressiooniakti. Seeläbi on eesmärgiks toetada rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut. Samuti on eelnõu eesmärgiks, et Eesti õiguskord ning Eesti inimeste õigushüved oleks kaitstud agressioonikuritegudega seonduva vaenutegevuse eest. Selliseks vaenutegevuseks võivad olla nii üleskutsed vägivallale kui ka provokatiivsed sümbolite kasutamised. Seega ei saa jätta arvestamata seda, milliste sündmuste taustal kaebuse esitaja eeltoodud sümboleid CCCP ja NSVL vapp avalikult eksponeeris, mis omakorda annab aluse asuda seisukohale, et selline toimimisviis kätkes endas ohtu (rahvusvahelisele) rahule ja julgeolekule ning avalikule korrale. Arvestades avalikult eksponeeritud sümbolite üldtuntust ja kasutamisviisi oli kaebuse esitaja poolt toimepandul potentsiaal kaitstavaid õigushüvesid konkreetsel ajahetkel Eesti ühiskonnas kahjustada. Subjektiivne koosseis 30.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 17

lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (

§ 17

lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (

§ 17lg 3).

  1. Eluliselt usutav pole see, et vanemaealine meesterahvas, kes ei ela eraldatult väikese rahvastikutihendusega kohas, vaid Eesti Vabariigi suuruselt kolmandas linnas pole teadlik sellest, mis Euroopas hetkel toimub nagu ka sellest, milliste sümbolite avalik eksponeerimine Eesti Vabariigi territooriumil on omandanud teistsuguse tähenduse pärast Venemaa Föderatsiooni agressiooniakti Ukrainas. Sellele teadmisele viitab selgelt ka N.P enda käitumine – esmalt on tal jope eest kinni ning alles seejärel, kui ta asub tanki taustal poseerima, avab ta jope luku, tehes selgelt nähtavaks T-särgi koos sellel kujutatud sümbolitega. Kohe, kui N.P näeb politseinikke enda suunas tulemas, sulgeb ta jopeluku (vt salvestis XX 00:00-00:12 sekundil, DVD-R plaat I osa, tl 41). Kohtuistungil ütles N.P , et ei tahtnud politseinikele kohapeal särki üle anda, kuna oli külm (tl 12 pöördel). Seega viitavad nii N.P enda ütlused kui ka videosalvestistelt nähtavate inimeste riietus sellele, et sel päeval ei olnud ilmastikuolud sellised, et jope eest avamine oleks olnud tingitud nt palavusest, vaid see oli eesmärgipärane tegevus.
  2. Kohus märgib ka seda, et juhul, kui N.P arvas teo toimepanemisel ekslikult, et konkreetselt just kirje CCCP ja NSVL vapp ei ole keelatud sümboolika, polnud tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisu asjaoludes (

§ 17

lg 1), vaid eksimusega teo keelatuses (

§ 39

). Taolise eksimuse olemasolul oli aga kohtu hinnangul N.P jaoks kergesti välditav ega välista seetõttu tema teo süülisust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et alates aprillist on sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja internetis pidevalt kajastatud, milline sümboolika on Eesti vabariigi territooriumil keelatud. Iseäranis aktuaalne oli see kajastus just 9. mail ja sellele vahetult eelnenud ajal. Seega oli igaühel võimalik juriidiliste eriteadmisteta aru saada, et ka Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga seotud sümboolika avalikku eksponeerimist on võimalik määratleda kui rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist. Seega leiab kohus, et N.P pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönis seda ehk pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasus, süü 9

(12)4-22-4153
  1. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. N.P on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna
  2. a aprillis, oli ta teo toimepanemise ajal 61-aastane). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et N.P on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 1511lg 1 järgi.

III Karistus 34.

§ 1511

lg 1 nägi ja näeb rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab N.P-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva. 1 lg 1 alusel rahatrahviga 111 35. Kohtuväline menetleja karistas N.P

§ 151trahviühiku ulatuses, s.o summas 444 eurot.

Seega karistas kohtuväline menetleja N.P alla keskmise määra. 36.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. N.P süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Kohus tuvastas teo toimepanemise vähemalt kaudse tahtlusega. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Arvestades seda, et N.P eksponeeris keelatud sümboolikalt ajal ja kohas, kuhu oli eelduslikult sel päeval kogunemas suur hulk rahvast, siis potentsiaalselt oleks olnud eeldus agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit avalikult eksponeerida väga suurele rahvahulgale. Samas nähtub videosalvestistelt, et N.P-l õnnestus politseinike sekkumise tõttu keelatud sümboleid eksponeerida lühikest aega ja suhteliselt väiksele ringile isikutele. Seega hindab kohus N.P süü keskmiseks.
  2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik N.P mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventsiooni kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et taunimisväärne on praegusel ajal külvata segadust ja õhtutada vaenu, eksponeerides avalikult sümboleid, millest järeldub, et toetatakse või õigustatakse rahvusvahelise kuriteo toimepanemist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohane on karistada N.P rahatrahviga, mis jääb alla sanktsiooni keskmise. Seega kohtuvälise menetleja poolt N.P-le määratud rahatrahv vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 39.

§ 66

lg 2 sätestab mõjuvatel põhjustel rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Selle kaalumiseks annab kahtlemata alust asjaolu, et menetlusalune isik töötab kojamehena, mistõttu igakuine sissetulek ei pruugi olla suur. Kaebajale peavad jääma rahatrahvi tasumisel piisavad rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toimetulek. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 24.11.2022. a üldmenetluse otsuse mõistetud karistuse tasumist puudutavas osas. Juhindudes

§ 66lg-test 2 ja 3 määrab kohus rahatrahvi 111 trahviühikut (444 eurot) ositi tasumiseks. Rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 74 10

(12)4-22-4153 eurot kuus. IV Süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimine 40. Kaebuse esitaja N.P on taotlenud ka konfiskeeritud T-särgi tagastamist.

§ 83

lg 6 alusel võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme

§ 83

lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Arvestades seda, et kohus tuvastas selle, et N.P on toime pannud

§ 1511

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eksponeerides avalikult keelatud sümbolit, siis on põhjendatud ka selle sümboli kandjaks oleva T-särgi konfiskeerimine

§ 83lg 6 alusel.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

  1. 19.01.2023 esitas N.P taotluse hüvitada temale moraalne kahju 100 eurot, kuivõrd tema kinnipidamisel rikuti tema kodaniku- ja poliitilisi õigusi (tl 101). Kohtu hinnangul on see taotlus käsitletav süüteomenetkluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusena.
  2. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) annab isikule õiguse nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused sõltuvalt menetluse lõpptulemusest ning § 7 näeb ette kahju hüvitamise alused sõltumata süüasja lõpptulemusest. SKHS § 5 lg 2 alusel saab kahju hüvitamist nõuda isik, kelle suhtes väärteomenetlus lõpetati. Kuivõrd N.P suhtes väärteomenetlust ei lõpetatud, siis saaks antud juhul kõne alla tulla üksnes SKHS § 7 alusel kahju hüvitamine. SKHS § 7 lg 1 järgi on õigus nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. Seega eeldab antud sätte alusel kahju hüvitamine nii menetlusõiguse rikkumist kui ka rikkumise süülisust menetleja poolt ning isikule tekkinud kahju selle tulemusel.
  3. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.
  4. Kohus ei tuvastanud eelnevalt menetleja tegevuses ühelgi juhul menetlusõiguse rikkumist, rääkimata menetleja süülisest rikkumisest. Samuti ei ole N.P-lt võetud süüteomenetluses vabadust; teda ei ole piinatud ega ebainimlikult või alandavalt koheldud; samuti ei ole kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust ega rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetlusaluse isiku enda rahulolematus politseiametnike tegevusega ja tema subjektiivne hinnang, et teda on diskrtimineeritud ja alandavalt koheldud, ei saa olla aluseks hüvitise maksmisele. Kohus leiab sedagi, et ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüteomenetlus iseenesest (või mingi konkreetne menetluslikult lubatud meede) alandab sellele allutatud isiku väärikust. Sedavõrd lai tõlgendus tähendaks seda, et sisuliselt iga menetluse korral saaks isik nõuda väärikuse alandamise tõttu tekitatud kahju hüvitamist – see ei ole aga kooskõlas SKHS § 11 lg 2 aluseks oleva loogikaga, et mittevaralise kahju hüvitamine peab olema erandlik. Seetõttu tuleb väärikuse alandamisele viidates tuua välja mingi konkreetne („tavaolukorrast“ erinev) rikkumine. Seda N.P oma taotluses teinud ei ole ja selliseid asjaolusid ei sedasta ka kohus väärteomaterjalide pinnalt.
  5. Seega ei esine käesolevas asjas aluseid N.P-le kahju hüvitamiseks ning tema 11

(12)4-22-4153 taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.