MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta A.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, A.J-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.J elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 06.12.2019 otsusega tunnistati A.J süüdi
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurenda ti mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.08.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud 3 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust.
arvati karistusaja hulka vahi all viibimise aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti A.J kinnipidamine 05.12.2019. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ei toeta Viru Vangla A.J vabastamist ennetähtaegselt. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti A.J ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta suhtleb telefoni teel oma vennaga, kes oli grupis anonüümsed narkomaanid ning ta läheb ka sinna gruppi. Edaspidi tahab vabaneda narkootikumidest, sest kõik, mis ta tegi, oli seotud narkootikumidega. Praeguseks on tal motivatsioon, elukaaslane, keda varem ei olnud. Vanglas on läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Tal on olemas vabanemisel töökoht AS-s N, mis asub xxxx. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A.J ära kandnud üle 5 kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud 1 aasta 1 kuu 3 päeva pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kolmandat korda, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ning nende toimepanemise eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Seega on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise riskiks sõltuvusainete tarvitamine ja kehv majanduslik olukord. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab aasta algusest alates vangla majandustöödel koristajana ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega 2 on tema käitumine vangistuses olnud õiguspärane ja näitab soovi muutuda, samas ei ole narkootikumide tarvitamine vanglas olnud võimalik, mistõttu võib vabanemisel tekkida tagasilangus, kinnipeetav võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist ja seeläbi kuritegude toimepanemist materiaalse kasu saamiseks, et rahuldada sõltuvuskäitumisega kaasnevaid vajadusi. Kuriteod on erinevad, käesolev kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, varem on toime pannud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, millega põhjustati inimese surm, vargusi, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, arvutikelmuse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis on isiku puhul suurimaks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja vennaga. Garanteeritud töökoht, mis aitaks tal majanduslikult vabanemisel toime tulla, puudub. Enda sõnul on tal võimalik tööle asuda OÜ-s N, kus on ka enne töötanud, kuid garantiikiri selle kohta puudub. Ema on küll nõus toetama nii moraalselt kui materiaalselt poega, kuid varem on tema sissetulekuks olnud töövõimetuspension, millest kinnipeetav ära ei elanud, mistõttu on tõenäoline, et ema toetusest isikule ei piisa ning ta paneb majanduslike raskuste tekkimisel toime uue kuriteo. Kinnipeetaval on narkosõltuvus, mille tõttu on ta ka toime pannud kõik kuriteod. Enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt, kuid enda sõnul on ta nüüd motiveeritud tarvitamisest vabanema. Ta on varem korduvalt üritanud narkootikumide tarvitamisest vabaneda, kuid tulemusteta, on asunud uuesti tarvitama ja seetõttu pannud toime uusi kuritegusid. Kohtu hinnangul on isiku varasemat käitumist arvestades risk uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks A.J puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Ta on ka varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kui ta rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtul puudub kindlus, et ka sel korral suudab ta vabanemisel narkootikumide tarvitamisest täielikult hoiduda. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.J vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Kristel Vedro 12.06.2020 vea parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Teha parandus Viru Maakohtu 29.05.2020 kohtumääruse nr 1-19-9757 põhjendavas osas ning jätta kohtumäärusest välja järgnev tekst: „Kuriteod on erinevad, käesolev kuritegu on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, varem on toime pannud sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise, millega põhjustati inimese surm, vargusi, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, arvutikelmuse, röövimise ja kehalise väärkohtlemise. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi tarvitamine, mis on isiku puhul suurimaks uute kuritegude toimepanemise riskiks.“ Muus osas jätta Viru Maakohtu 29.05.2020 kohtumäärus nr 1-19-9757 muutmata. 3 12.06.2020 vea parandamise kohtumäärus jõustus 01.07.2020. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 29. mai 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 29.05.2020 kohtumäärus 1-19-9757 jõustus 10. septembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.