KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 28.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-108094 Tsiviilasi

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 2426,76 €. Maakohus märkis, et lahendas asja lihtmenetluses, tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks ega andnud luba selle edasikaebamiseks. 6.

1. Nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Laenusumma oli 2000 €, millest tuli kohe tagasi maksta 100 € lepingutasu, edasi 13 osamakset summas 171,44 € ja üks osamakse summas 174,36 €. Kokku pidi kostja tagastama 2500,08 €. Sisestades nimetatud andmed tarbijakrediidi kulukuse kalkulaatorisse kujuneb krediidi kulukuse määraks 47,3%. Laenulepingu sõlmimise ajal (05.04.2023) oli Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%, mille kolmekordne on 45,93%. Nii ületab kostjale antud tarbijakrediidi kulukuse määr VÕS § 406² lg 1 sätestatud piirmäära, mistõttu on leping sama sätte järgi tühine. 6.
2. Hageja esitas ümberarvestuse, mille kohaselt on laenulepingust igal juhul muutunud sissenõutavaks põhivõlg 1388,08 €, intress 29,57 € ja viivis määraga 29,19% aastas tasumata põhivõlalt alates 11.06.
3. Ka neist komponentidest koosnevat nõuet ei saa rahuldada, sest see on maksekäsu alusel tasumisega juba täidetud. Hageja väide hagi esitamise ajendile võimaliku

§ 474

lg 2 alusel tagasinõude vältimiseks on ainetu, sest kostja ei ole tagastamise nõuet esitanud. 6.3. Lisaks võis hageja rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga seda pole vaja sisuliselt hinnata. 2

§ 657lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

1. Kaebuse kesksed etteheiteid on edukad: vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning maakohus luges ennatlikult laenu tagastamise ja võimaliku seadusjärgse intressinõude täidetuks tühistatud maksekäsu põhjal läbi viidud täitemenetluses. Need rikkumised toovad kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. 9.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ja sellele kohalduvad VÕS asjakohased sätted. Samuti on õige maakohtu arusaam, et esmalt tuleb kontrollida lepingu järgset krediidi kulukuse määra ja selleks võib asjaolude sobivuse korral kasutada avalikult kättesaadavat kalkulaatorit. Ühtlasi on teoreetiliselt õiged vastutustundliku laenamise põhimõtet käsitlevad selgitused. 9.
3. Krediidi kulukuse määra arvutamisel kalkulaatoriga peab kohus järgima mh kahte järgmist reeglit. 9.2.
4. Esiteks tuleb kontrollida, kas kalkulaatoris pakutud lähteandmete sisestamise võimalus vastab VÕS § 406 lg 1 tingimustele, st võimaldab leida krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Eelkõige peab kohus veenduma, et kalkulaatorisse saab sobival kujul sisestada rahandusministri 13.10.2010 määruse nr 51 lisas kirjeldatud andmed. Vaidlustatud otsus niisugust kontrolli ei sisalda, mistõttu ei saa ringkonnakohus omakorda kontrollida maakohtu põhjenduste õigsust. Kui hageja esile toodud andmed ei sobi kalkulaatori sisendiks, võib kohus teha hagejale ettepaneku andmed täpsemalt esitada või kasutada viidatud lisa p 1 valemit. 9.2.
5. Teiseks peavad kalkulaatori kasutamise korral lahendist nähtuma kõik andmed koos nende nimetusega nii nagu kohus need kalkulaatorisse sisestas. Selleks võib kasutada ka kuvatõmmist või kalkulaatori väljavõtet, aga pooltele ja järgmise astme kohtule tuleb luua võimalus kalkulaatori kasutamise protsessi kontrollida. Ka sellele tingimusele vaidlustatud otsus ei vasta. Maakohtu viidatud kalkulaatori sisendi väljad on: antav krediit, lisakulud (ühekordne), kuu/aastamaksed, aastaintress, osamakse suurus (arvutatav väli) ja lisakulud (korduv). Vaidlustatud otsuse p-st 19 ei ole aru saada, millistele kalkulaatori väljadele sisestas maakohus samas märgitud arvud 2000; 100; 13; 171,44; 1; 174,36 ja 2500,
6. Kui pool on omakorda tuginenud kalkulaatori tulemusele ja kohus poole esitatud andmete põhjal ei saa kalkulaatorist sama tulemust, on kohane tekkinud ebakõla pooltega arutada. 9.
7. Eelnevas kirjeldatud rikkumised on otsuse põhjendamiskohustuse (

§ 436

lg 1 ja

§ 442lg 8) rikkumised.

Kokkuvõttes on otsus kõnealuses osas põhjendamata olulisel määral (

§ 656lg 1 p 5), sest kalkulaatori kasutamise ega sellesse arvandmete sisestamist pole praegu võimalik kontrollida. 3

§ 474lg 2 ls 1 mõju hageja nõuete lahendamisele.

Viidatud säte näeb ette, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja mh tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu. Hageja nõuet ei ole kohane jätta rahuldamata põhjendusega, et kostja on täitemenetluses kohustuse täitnud, kui pigem saab kõnealuse normi tõttu eeldada edukat tagasinõuet. Ka see on oluline rikkumine, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (nt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Eelmenetluse ülesannete rikkumise tõttu saadab ringkonna asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3 ls 2). Kostja esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 4