§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 74.86 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 11.07.2024 seadusjärgses viivisemääraga võrdses määras 12.25% aastas. Hageja palub kohtul kostjalt A.-N. J.lt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja mõista - põhivõlgnevus 74,86 eurot; - sissenõutavaks muutunud viivis 6,60 eurot; - viivis alates 11.07.2024 kuni põhinõude 74,86 eurot täitmiseni seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses kohaselt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 627 eurot (millest 100 eurot on riigilõiv ja 527 eurot hageja õigusabikulud). 3. 6.11.2024.a menetlusdokumendis teavitas hageja, et 1.09.2024. a on toimunud nõude loovutamine -TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas oma nõuded sh nõude A.-N. J. vastu Rediem Capital AB-le (registrikood 559310-4697). Hageja palub hageja lugeda hagejaks Rediem Capital AB.
lg 3 kohaselt võib õigusjärglane vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel on omandanud nõude loovutamise teel. TF Bank on nõus hageja asendamisega. Rediem Capital AB taotleb astuda hagejana TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal asemel
Juhul kui kostja selleks nõusolekut ei anna, taotleb Rediem Capital AB menetlusse kaasamist kolmanda isikuna õiguseelneja/hageja poolel
4. Rediem Capital AB kinnitas 31.03.2025 menetlusdokumendis kohtule, et on teadlik kohtumenetlusest ja soovib olla kaasatud kolmanda isikuna hageja poolel, et kohtuotsus kehtiks ka õigusjärglase suhtes
lg 1 kohaselt Jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks.
KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas
) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 11. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, 164, § 402, jj,
. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel 3.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping/järelmaksuleping nr 715071914, kostja allkirjastas selle digitaalselt 3.04.2023 kelle 22.17 (vt dtl 29, lepingu eritingimused dtl 30-32, maksegraafik dtl 33, üldtingimused dtl 34; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 35-36). Maksegraafiku (dtl 33) järgi oli esimese osamakse suurus 7,28 eurot, igakuise osamakse suurus 6,57 eurot; tagasimakse periood 10.05.2023-10.10.2024.a. Lepingus sisalduv teave vastab VÕS § 404 sätestatule. Krediidikulukuse määr (14,16%) ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. 5
alusel alates 11.07.2024 kuni põhinõude 74,86 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. 12. 13.05.2025.a. määrusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Rediem Capital AB (välismaa registrikood 559310-4697; dtl 173-175). Vastavalt
lg 2 ja 3 nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õigusjärglane võib § 210 lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.
lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel.
lg 1 kohaselt pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.
lg 1 esimese lause kohaselt jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. 13. Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 14. Vastavalt
Kohus rahuldab hagi, hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja A.-N. J..
lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu 6
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on esindaja töötunnihind põhjendamatult kõrge (arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust – tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslik vaidlus; kui ka hagihinda). Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja, kelle õigusalase kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal oleks õigustatud keskmisest suurem töötunni hind. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Vajalik ajakulu õigusabitoimingutele on kohtu hinnangul 2 töötundi. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud õigusabikulu 2 x 120 = 240 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku 100 + 20 + 240 = 360 eurot. Kohus mõistab A.-N. J.lt välja hageja menetluskulude katteks 360 eurot. 16. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.