Obsah (8)

§ 630§ 178§ 187§ 407§ 444§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 9. detsember 2025 Tsiviilasi (number ja menetluse e Hagihind nr 2-25-12641 Primero Finance

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt 1 teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 280 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (

§ 187lg 6) HAGEJA NÕUE JA KOHTU PÕHJENDUSED 1.

Tartu Maakohtu menetluses on Primero Finance OÜ hagi V.K. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

3. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 15.09.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt (05.10.2025) vastanud.

1. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20-23).
2. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 28.12.2018 tarbijakrediidilepingu nr L28122018/0267, mille alusel andis hageja kostjale laenu 4370 eurot 84 kuuks kuni 01.12.2025, igakuiselt tasumisele kuuluva 156,20 euro suuruse osamaksega, mis koosnes põhiosa ja intressi maksetest, kusjuures lepingujärgne intressimäär oli 40,20% aastas. Krediidikulukuse määr oli lepingus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel näidatud 56,62% aastas. Kostja tasus lepingujärgseid osamakseid 72 kuu jooksul, kuid jäi alates 01.01.2025 osaliselt tasumata jäetud osamaksetega, sh 01.02.2025 maksega ning jättis 01.03.2025 ja 01.04.2025 osamaksete maksed täielikult tegemata, sattudes seega viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus tuvastas, et hageja teostas laenu väljamakse vastavalt poolte lepingule, kandes 31.12.2018 sõiduki müüjale XXX-le kokkulepitud 3800 euro suuruse summa, mis oli ette nähtud kostja soovitud sõiduki ostmiseks. Kohus tuvastas ka, et hageja järgis lepingu tingimusi lepingu ülesütlemisel, kostjale saadeti 03.04.2025 nõuetekohane ülesütlemise hoiatus, kostja ei tasunud võlgnevust määratud tähtajaks ning hagejal oli seetõttu õigus leping 22.04.2025 üles öelda. 2 Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostja enda poolt lepingus märgitud e-posti aadressile, mis vastas lepingu punktis V alapunkti 1.1 sätestatud teavitamiskorrale. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 1110,67 eurot ning lepingujärgne intressivõlgnevus 161,08 eurot.
3. Kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes, kus krediit on võetud tarbija poolt ja krediidiandja (hageja) tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Kohus leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumise ja analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403⁴ lg-d 6 ja 7). Hageja on omandanud teabe, mis võimaldas tarbija krediidivõimelisust hinnata ning hinnanud tarbija sissetulekuid, kohustusi, majapidamiskulusid ja ülalpeetavate puudumist, täites VÕS §-st 403⁴ tulenevaid kohustusi. Kohus kontrollis ühtlasi, et lepingus kokkulepitud krediidikulukuse määr 56,62% ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda VÕS § 406² mõttes (58,11%).
4. Krediidivõimelisuse hindamiseks sai hageja andmeid kostjalt endalt ning kasutas nii sisemisi kui ka väliseid andmebaase, sealhulgas Creditinfot, Rahvastikuregistrit ja ametlikke teadaandeid. Kõiki saadud andmeid võeti arvesse kostja krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Kostja esitas krediiditaotlusega andmed oma ees- ja perekonnanime, e-posti aadressi, telefoni, ülalpeetavate puudumise, sissetulekute, kohustuste, pangakonto väljavõtte ning soovitud krediidisumma kohta. Kostja esitas eelneva kuue kuu pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt laekus SEB pangakontole töötasu tööandjalt XXX ning keskmine netosissetulek oli 874 eurot kuus. Hageja kontrollis pangakonto väljavõttest kostja majapidamiskulusid, mis koos üürimaksega moodustasid 350 eurot kuus ning tuvastas kostja muudeks kohustusteks 195 eurot kuus. Arvestades lepingujärgset laenumakset 156,20 eurot kuus, jäi kostjale pärast majapidamiskulude, muude kohustuste ja laenumakse tasumist vabu vahendeid 172,80 eurot (874-350-195-156,20). Kostja pangakonto väljavõtetest ei nähtu kahtlaseid, sh nt hasartmängurlusele, viitavaid tehinguid. Eeltoodust nähtub, et hageja kontrollis piisava põhjalikkusega kostja sissetuleku allikat ja suurust ning hindas krediidivõimelisust kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega.
5. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõuded on tõendatud ning õiguspärased. Kostja on rikkunud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, jätnud lepingujärgsed maksed tasumata ja põhjustanud lepingu ülesütlemise. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1110,67 eurot, lepingujärgse intressivõlgnevuse 161,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 283,44 eurot ning viivise põhinõudelt 1110,67 eurolt alates 11.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,11% päevas. Menetluskulud
6. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv (315 eurot), Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 315 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 3