lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus
lg 3 ls 1 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale hagist loobumise avaldust kätte toimetada, kutsus kohus pooled istungile, et arutada hagist loobumist. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel, kohtuistungile ta ei ilmunud. Seega loeb kohus, et kostjale on teatatud hagist loobumise avaldusest ning ta on sellega nõustunud. 7. Käesolevas tsiviilasjas on hageja hagist loobunud. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku kummagi poole õiguseid, mistõttu
8. Kohus selgitab menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel. Vastuhagi läbivaatamata jätmine 9. Kohus saatis kohtuistungi kutse kostjale asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamise või vastuhagi läbivaatamata jätmise hoiatusel. Kostja 27.11.2025 toimunud kohtuistungile kohale ei ilmunud ega ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ei teatanud. 2
lg 1 p 1 tulenevalt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus vastuhagi kaasomandi lõpetamise nõudes läbi vaatamata. 11. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Riigilõivu tagastus 12.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Põhihagis hageja S.H on tasunud 11.09.2024 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Põhihagis hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist Meristo Õigusbüroo OÜ arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tagastab Meristo Õigusbüroo OÜ-le hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurost pool, so 210 eurot. Menetluskulud 13.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 14.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul leiab kohus hagist loobumise taotluse alusel, et kostja ei ole nõuet kui sellist rahuldanud, müües küll oma osa kinnistust enampakkumisel, kuid seda kolmandale isikule, kes selle hiljem hagejale võõrandas. Eelnevat arvestades jätab kohus
Kuna aga kohtule ei ole teada, et kostjal oleks põhihagiga seonduvalt menetluskulusid tekkinud, jätab kohus põhihagiga seotud menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. 15.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Kuna aga kohtule ei ole teada, et kostjal oleks ka vastuhagiga seonduvalt menetluskulusid tekkinud, jätab kohus ka vastuhagiga seotud menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. 16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.