3. Välja mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: Maksetähtaeg Laenujääk 10.06.2025 10.07.2025 10.08.2025 10.09.2025 10.10.2025 10.11.2025 10.12.2025 10.01.2026 1085,95 1022,07 958,19 894,31 830,43 766,55 702,67 638,79 Põhiosa osamakse 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 1 10.02.2026 10.03.2026 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 574,91 511,03 447,15 383,27 319,39 255,51 191,63 127,75 63,87 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,88 63,87 4. Jätta hageja tasutud riigilõiv kostja kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. 5. Välja mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena 910 eurot. 6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb D Šil tasuda Rediem Capital AB-le alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
lg 7 kolmas lause) alusel tagasimaksete uuesti määramine ei pea järgima annuiteedile omast n-ö diagonaali. Kuna põhiosa viimase lepingu alusel on poole väiksem ning, et säiliks graafiku pikkus 84 kuud siis arvestades, et laenujääk on 5365,91 eurot ja graafiku pikkuseks oli kokku lepitud 84 kuud alates 10.11.2019 siis 5365,91 / 84 = 63,88 eurot kuus põhiosa katteks. Hageja lisab ümberarvestuse (lisa 2). Viimase lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 2259,17 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja täiendavalt tasunud 2004,00 eurot. Kokku seega 4263,17 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja ülesütlemise seisuga võlas. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osamaksed 10.11.2019-10.04.2025 täielikult ja 10.05.2025 osamakse osaliselt. Seega on kostja võlas alates 10.05.2025 osamaksest. Väikelaenu puhul kontrollis hageja, et kliendi esitatud taotlusel on märgitud sissetulekute/ kohustuste suhtarv on lubatud piirides. Laenu taotluse alusel kontrollib pangasüsteem maksehäirete olemasolu, teeb päringuid välistesse ja enda andmebaasidesse, tuvastamaks senist maksekäitumist. Laenu taotlev tarbija edastab taotluse kodulehe kaudu, annab nõusoleku päringute tegemiseks erinevatesse registritesse, mille alusel teeb hageja päringud AS Creditinfo eesti peetavasse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Iga võlgniku poolt sõlmitava laenu puhul oli teostatud maksevõime ja maksehäire puudumise kontroll. Pank ei anna laenu isikutele, kellel on maksehäireregistri andmetel aktiivne (sulgemata) maksehäire ja maksehäire sulgemisest ei ole möödas 2 aastat. Kostja laenutaotluse 2015 ja 2018 laenu taotlemisel oli taotluse kohaselt sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus ja muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 119,31 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 780,69 eurot kuus. 2019 taotluse kohaselt oli sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus ja muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 191,72 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 708,28 eurot kuus. 2019 oktoober taotluse kohaselt on sissetulek 9600 aastas so 800 eur kuus ja muud laenud kuumaksega 191 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 201,40 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 407,60 eurot kuus. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt
Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja palub mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 7412,98 eurot, intress 543,35 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4961,06 eurot; viivis alates 25.04.2025 kuni põhinõude summas 7412,98 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 15,9% aastas so 0,044% päevas; menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus riigilõiv summas 910,00 eurot ja esindustasu 507,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Alternatiivselt, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamakse 10.05.2025 summas 16,79 eurot ja viivis antud summalt
Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku järgi 10.06.2025-10.10.2026 osamaksetena 63,88 eurot (viimane makse 63,87 eurot). Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 07.08.2025 isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja palub mõista kostjalt põhivõlgnevus 7412,98 eurot, intress 543,35 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4961,06 eurot ning edaspidised viivised. Hagiavaldusest nähtub, et xxx ja kostja sõlmisid 24.10.2014 laenulepingu, millest alusel sai kostja laenu 18000 eurot. xxx ja kostja sõlmisid 10.06.2015 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 625,00 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 1999,80 eurot. xx ja kostja sõlmisid 09.04.2018 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 3500 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 3832,28 eurot. xxx ja kostja sõlmisid 01.02.2019 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 5 238,00 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 8762,31 eurot. xxx ja kostja sõlmisid 28.10.2019 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 1609,47 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 10 022,65 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud 5 vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus juhindub antud asja lahendamisel
lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viidatud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga
Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (
Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu
.4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 32-1-169-13, p 21).
.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab
.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p 18). 6
.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-2113098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21). Hageja tõi hagiavalduses välja, et laenu taotluse alusel kontrollib krediidiandja pangasüsteem maksehäirete olemasolu, sj leidis krediidiandja, et kliendi esitatud taotlustel oli märgitud sissetulekute/kohustuste suhtarv on lubatud piirides. Krediidiandja teeb päringuid välistesse ja enda andmebaasidesse, tuvastamaks senist maksekäitumist. Laenu taotlev tarbija edastab taotluse kodulehe kaudu, annab nõusoleku päringute tegemiseks erinevatesse registritesse, mille alusel teeb hageja päringud AS Creditinfo eesti peetavasse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Iga võlgniku poolt sõlmitava laenu puhul oli teostatud maksevõime ja maksehäire puudumise kontroll. Pank ei anna laenu isikutele, kellel on maksehäireregistri andmetel aktiivne (sulgemata) maksehäire ja maksehäire sulgemisest ei ole möödas 2 aastat. Kostja laenutaotluse 2015 ja 2018 laenu taotlemisel oli taotluse kohaselt sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus ja muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 119,31 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 780,69 eurot kuus. 2019 taotluse kohaselt oli sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus ja muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 191,72 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 708,28 eurot kuus. 2019 oktoober taotluse kohaselt on sissetulek 9600 aastas so 800 eur kuus ja muud laenud kuumaksega 191 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 201,40 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 407,60 eurot kuus. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt
Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Vaatamata asjaolule, et krediidiandja tegi päringud AS Creditinfo peetavasse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse, on peamine teave kostja finantsvõimekuse kohta kogutud kostja enda taotlustest, kontrollimata on tarbija tegelikud väljaminekud/kohustused, mis oleks tuvastatavad pangakonto väljavõtetelt. Kohtu hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et tarbija on korduvalt laenu taotlenud xxx peaks olema hoiatavaks indikaatoriks tarbija finantskäitumisele. Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet t
Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (24.10.14 määraga 30,18%; 10.06.15 määraga 30,18%; 09.04.18 määraga 27,12%; 01.02.19 määraga 22,87%; 28.10.19 määrata 18,04%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt oli alates 30.11.17 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 18,81%; 30.11.18 määraga 20,01%; 31.05.19 määrata 19,37%. Seega vastasid lepingutes kokku 7 lepitud krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad
Kohus leidis hagis toodud asjaolude põhjal, et lepingud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja palub hagi rahuldada
lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamakse 10.05.2025 summas 16,79 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed graafiku järgi alates 10.06.25-10.10.26 osamaksetega 63,88 eurot (viimane makse 63,87 eurot). Kohus peab antud alternataiivset nõuet õiguslikult põhjendatuks ja kuna kostja ei ole hagile vastuväited esitanud, kuulub alteraniivne nõue rahuldamisele. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Hageja palus mõista välja viivist põhiosamakselt 16,79 eurot alates 10.05.2025
lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 ja § 369 alusel põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhiosamakse 10.05.2025 summas 16,79 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed graafiku järgi alates 10.06.25-10.10.26 osamaksetega 63,88 eurot (viimane makse 63,87 eurot) ja viivis põhiosamakselt 16,79 eurot alates 10.05.2025
lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 910 eurot ja esindustasu 507 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
§-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna kohus rahuldas hagi üksnes 10% ulatuses, siis peab kohus TsMS § 163 lg 1 tulenevalt põhjendatuks jätta hageja tasutud riigilõivu 910 eurot kostja kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks poolte õigusabikulude suurust. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele 8 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.