Obsah (11)

§ 121§ 124§ 120§ 2§ 37§ 38§ 71§ 152§ 43§ 55§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-2133 Kohtuasi X-i kaebus seoses Tartu Vanglas meditsiinilise ab

) § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis seondus Tartu Vanglas meditsiinilise abi osutamisega. Kaebaja heitis kaebuses Viljandi Haiglale ette, et teda on jäetud vajaliku arstiabita, tema raviskeemi on ebakorrektselt muudetud ning ta on pidanud kannatama valusid (sh võõrutusvaevusi). Kaebaja viitas enda kahele kahju hüvitamise nõudele (nr 225/2-2/4653 ja nr 2-25/2-2/4689), mille ta esitas vangla kaudu Viljandi Haiglale, ning märkis, et jääb nende juurde. Kohus registreeris selle kaebuse haldusasjana nr 3-25-
4. Vastuseks kohtunõudele edastas SA Viljandi Haigla
5. mail 2025 kohtule (haldusasja nr 3-25-1495 raames) kaebaja viidatud kahjunõuded, kaebaja täiendavad kahjunõuded ning neile SA Viljandi Haigla 3-25-2133 poolt
6. mail 2025 antud ühise vastuse nr 14-1/1319-
7. Samuti esitati kaebaja tervisekaardi väljavõte ning kaebaja täiendavad pöördumised ning neile antud vastused.
8. Kohus jättis
9. mai
10. a määrusega haldusasjas nr 3-25-1495 X-i kaebuse käiguta ning määras tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus tagastas
11. juuni
12. a määrusega

§ 121

lg 1 p 2 alusel kaebuse haldusasjas nr 3-25-1495, sest kaebaja jättis kaebuses esinevad puudused kohtu antud tähtajal kõrvaldamata ning esialgse kaebuse pinnalt ei olnud kaebuse menetlemine võimalik. Määrus jõustus

1. juulil
3. X esitas
4. juunil 2025,
5. juulil 2025 ja
6. juulil 2025 kohtule avaldused, milles vabandas, et jättis kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata, ning taotles, et kohus võtaks kaebuse taas menetlusse. Kaebaja märkis, et ta jääb haldusasjas nr 3-25-1495 esitatud kaebuse taotluste juurde ning ühtlasi täpsustas kaebust. Kuna halduskohus oli haldusasja nr 3-25-1495 juba menetlust lõpetava määrusega (kaebuse tagastamine) lahendanud, registreeris kohus kaebaja
7. juuni
8. a avalduse ning selle täiendused uue haldusasjana nr 3-25-
10. Kohus selgitas kaebajale
11. juuli
12. a määruses vajadust kõrvaldada kaebuse puudused ning jättis kaebuse haldusasjas nr 3-25-2133 puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebaja esitas vastuseks käiguta jätmise määrusele
13. juulil 2025 kolm avaldust, milles täpsustas kahju hüvitamise nõude aluseid ja ulatust, taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
14. Kohus jättis
15. juuli
16. a määrusega riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-le 5 tuginedes X-i riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse uuesti käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et kuna ta on mööda lasknud tähtaja, mille jooksul esialgses kaebuses olnud puudusi kõrvaldada, on nüüdseks möödunud ka SA Viljandi Haigla
17. mai
18. a vastuse nr 14-1/1319-1 (kaebaja kahjunõuete lahendamine) tegemisest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg. Kohtu esmase hinnangu kohaselt on
19. juunil 2025 uus kaebus esitatud seega tähtaega ületades ning kaebajal tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles oleks ära toodud tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebajal tuli kaebuse puudus kõrvaldada seitsme päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaebaja sai määruse kätte
20. juulil 2025, mistõttu tuli kaebuse puudus kõrvaldada hiljemalt
21. augustil
22. Riigi õigusabi mitteandmist puudutavas osas jõustus määrus
23. augustil
25. Kaebaja esitas
26. juulil 2025 kohtule taotluse, milles märkis, et soovib menetluse lõpetamist. Kaebaja leidis taotluses, et tal on kergem alustada menetlust algusest ning ta on seda juba teinud ning ei soovi praegust asja uue haldusasjaga siduda.
27. Kohus tegi
28. augustil 2025 määruse, millega tagastas X-i kaebuse haldusasjas nr 3-25-2133 (resolutsiooni p 2) ning jättis taotlused menetluse lõpetamiseks ning menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Tartu Ringkonnakohus rahuldas
29. novembri
30. a määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu
31. augusti
32. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus märkis määruses, et halduskohus oleks pidanud haldusasja menetluse lõpetama

§ 124lg 2 ja 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus esitati tähtaega rikkudes.

Samuti juhiti halduskohtu tähelepanu sellele, et saades kaebajalt

1. juulil 2025 menetluse lõpetamise avalduse, oleks halduskohtul tulnud selgitada kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi. Muu hulgas tulnuks halduskohtul lahendada ka menetluse lõpetamise avaldus.
2. Halduskohus edastas
3. novembril 2025 kaebajale kirja, milles selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi. Samuti selgitas kohus kaebajale, et kui ta ei jää oma menetluse lõpetamise avalduse juurde, siis tuleb tal esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4. Kaebaja teatas
5. novembril 2025 kohtule, et ta soovib menetluse jätkamist. Kaebaja selgitas, et ta ei suutnud kaebetähtajast kinni pidada, sest tema elus oli vaimselt väga raske periood ja ta ei suutnud eluliste asjadega tegeleda. Tal on diagnoositud depressioon koos ärevusega ning raske uimastisõltuvus. Seetõttu jäi tal jõust puudu ning ta unustas eluliste asjadega tegelemise. 2 3-25-2133
6. Kaebaja esitas
7. detsembril 2025 taotluse, milles palub määrata talle riigi õigusabi ning selgitab, et saadab kohtule ka oma rahalise seisu kohta konto väljavõtte. KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda uuesti kohtu poole sama kaebusega, mille ta esitas haldusasjas nr 3-25-1495. Kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebust (

§ 37

lg 2 p 4), mis seondub kohtueelses menetluses esitatud kahjunõuetega nr 2-25/22/4653 ja nr 2-25/2-2/

1. Ta nõuab mittevaralise kahju hüvitist (2500 eurot tervise kahjustamise ja 2500 eurot väärikuse alandamise eest) põhjusel, et teda jäeti vajaliku arstiabita, tema raviskeemi muudeti ebakorrektselt ning ta on pidanud kannatama valusid (sh võõrutusvaevusi).
2. Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada järgmistel põhjustel. 13.
3. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotlused (s.o kahjunõuded nr 2-25/2-2/4653 ja nr 2-25/2-2/4689) esmalt kohtueelses menetluses. Viidatud kahjunõuete osas tegi SA Viljandi Haigla
4. mail 2025 otsuse nr 14-1/1319-
5. RVastS § 18 lg-st 2 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuigi kohtule ei ole teada täpne kuupäev, millal kaebaja sai kätte SA Viljandi Haigla
6. mail 2025 otsuse nr 14-1/1319-1, siis arvestades, et kaebaja esitas asjas nr 3-25-1495 kaebuse
7. mail 2025, pidi ta hiljemalt sellel kuupäeval olema otsuse kätte saanud. Kui lugeda otsuse kättesaamise ajaks
8. mai 2025, oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt
9. juunil
10. Seega on kaebaja
11. juunil 2025 kohtule kaebust esitades igal juhul ületanud kaebetähtaja. 13.2.

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivset võimet asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on leidnud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-157-02, p 19). 13.3. Kaebaja on kaebetähtaja ületamise põhjuseid selgitanud 26. novembri 2025. a menetlusdokumendis (dtl 42). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul mõjuvat põhjust kaebaja hüvitamiskaebuse osas kaebetähtaja ennistamiseks (

§ 71lg 1).

Kaebuse 3 3-25-2133 esitamine kohtuasjas nr 3-25-1495 näitab, et kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kuigi kaebaja viitab, et ta ei saanud asjas nr 3-25-1495 kaebuse puuduseid tähtaegselt kõrvaldada enda terviseseisundi tõttu (s.o vaimselt väga raske periood, depressioon ning ärevuse ja uimastisõltuvuse olemasolu), on kaebaja samas viidanud ka sellele, et unustas puudused kõrvaldada hajameelsuse tõttu (dtl 1). Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et haldusasjas nr 3-25-2480 esitatud kaebuses tunnistab kaebaja, et ta ei jõudnud puudusi esimesel korral tähtaegselt kõrvaldada ja tal pole piisavalt mõjuvat põhjust, miks ta seda ei teinud. Kohus tagastas kaebuse haldusasjas nr 3-25-2480 17. detsembri 2025. a määrusega

§ 121

lg 1 p 3 alusel (kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses). Kuigi SA Viljandi Haigla

1. mai 2025 otsusel nr 14-1/1319-1 puudub vaidlustamisviide, ei saanud see praegusel juhul olla kaebetähtaja ületamise põhjuseks ning kaebaja ei ole sellele ka tuginenud. Olenemata vaidlustamisviite puudumisest esitas kaebaja haldusasjas nr 3-25-1495 kaebuse tähtaegselt, kuid jättis selles esinevad puudused kõrvaldamata. Kaebaja ei saanud eeldada, et pärast otsuse nr 14-1/1319-1 kättesaamist saab ta kohtus samasisulist vaidlust algatada ilma ajaliste piiranguteta korduvalt. 13.
2. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 14.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg 3 näeb ette, et kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus on kaebajale

1. novembri
2. a kirjas menetluse lõpetamise tagajärgi selgitanud. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

15. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kohus märgib, et menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja
3. detsembril 2025 esitatud riigi õigusabi taotlus on korduv taotlus

§ 55lg 3 tähenduses ning tuleb sel alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus on juba lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotluse

1. juuli
2. a määrusega ning jätnud selle rahuldamata. Kohtu hinnangul pole ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid riigi õigusabi taotluse lahendamise osas varasemast erineva seisukoha. Sel põhjusel puudub ka kaebajal vajadus esitada täiendavalt enda konto väljavõtet. Kohus märgib siinkohal, et vajadusel saanuks kohus ka ise kaebaja vanglasisest kontoseisu andmebaasist kontrollida.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4