Obsah (4)

§ 101§ 102§ 217§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 17.11.2025 Harju Maakoht

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinu olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel on alates 01.01.2012 töötasu alammäär 290.00 eurot kuus, millest ½ on 145.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest ½ on 177.50 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest ½ on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.2020-31.12.2021 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 2

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. II Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS §

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja laps, kes elas kostja seadusliku esindajaga kuni 05.06.2025 ning elab alates 06.07.2025 koos hagejaga (dtl 543), - Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-42263 mõisteti hagejalt kostja kasuks igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras) alates 01.08.2012 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx, - hagejal on täiendavalt üleval pidada
2. aastal sündinud poeg ja
3. aastal sündinud tütar (dt 32-34), - 10.01.2023 leppisid vanemad kokku lapsega suhtlemise korras (dtl 35-38). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud elatise väljamõistmise kohtulahendit on muutunud hageja majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Järelikult tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. III Alates 01.01.2022 tuleb lähtuda

§ 217

² lg-st 2, mille kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

§ 217

² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

§ 217

2 lg 1 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega tuleks alates 01.01.2022 automaatselt hagejal tasuda kostjale 292.00 eurot kuus vastavalt Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ongi sellises määras kostjale elatist tasunud kuni ajani, mil kostja hageja juurde elama asus, s.o kuni 06.07.2025 (vt dtl 543, dtl 418, dtl 123, dtl 125, dtl 129, dtl 133, dtl 446-447, dtl 118, dtl 450). Seega on põhjendamatu hageja väide, et tal ei ole võimalik enda majanduslikust seisundist tulenevalt väljamõistetud määras kostjale elatist tasuda. Hagejal elatise võlgnevus kuni 06.07.2025 puudub. Sellega on nõustunud ka kostja (vt 3 dtl 543). Seega puudub alus elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest, s.o alates 10.05.2023, kuni kostja kolimiseni hageja juurde, s.o kuni 06.07.
2. Küll peab aga kohus põhjendatuks hageja taotlust vähendada Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-42263 väljamõistetud elatist nullini alates 06.07.2025 (dtl 516), kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 06.07.2025 elab kostja hagejaga ning on hageja vahetul ülalpidamisel (vt dtl 543). VI Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et X hagi Y vastu elatise vähendamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus muudab Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-42263 väljamõistetud elatist ning mõistab hagejalt kostja kasuks alates 06.07.2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx, elatise null eurot kuus. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4