lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Mariliis Muuga Süüdistatav Tarmo Elstrok – isikukood 35311200241, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht xxx, xxx, telefon xxx, tõkend elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tarmo Elstrok
lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aastat 6 kuud.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 30 päeva.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2024-04.07.2024, 10.05.2025-11.05.2025 ja 07.09.202508.09.2025, s.o 6 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest alates kuulub kandmisele 24 päeva vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust, täitmisele kui Tarmo Elstrok ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx 1
lg 1 alusel määrata Tarmo Elstrok katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
p 1 alusel kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning
lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 24 päeva pikkuse vangistuse kandmise ajaks. Tarmo Elstroki suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Tarmo Elstrokilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 428,94 eurot riigituludesse. Kohustada Tarmo Elstroki tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 146,49 eurot. Menetluskulud, kogusummas 1757,94 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700036198. Selgitusse võib märkida: „Tarmo Elstrok, kriminaalasi 1-25-7027, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 44,64 eurot riigi kanda.
lg 1 alusel konfiskeerida Tarmo Elstrokile ja kolmandale isikule kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-koodiga xxx).
lg 1 p 1 alusel võtta ära Tarmo Elstrokilt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Tarmo Elstrok kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Tarmo Elstroki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.12.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tarmo Elstroki süüdi tunnistamist ja tema karistamist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 2 alusel määrata, et kohe tuleb ära kanda 30 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.07.2024-04.07.2024, 10.05.2025-11.05.2025 ja 07.09.2025-08.09.2025, s.o 6 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev, millest alates kuulub kandmisele 24 päeva 3 vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Tarmo Elstrok ei pane 1 aasta ja 8 kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 kohaselt on süüdistatav käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 8 alusel kohustub Tarmo Elstrok käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Tarmo Elstrokilt ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Tarmo Elstroki nõusolekul ja juhindudes
lg-st 1 konfiskeerida riigi tuludesse Tarmo Elstrokile ja xxx kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 428,94 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud 4 seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.