2-24-14404/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-14404 Kohtuasi D.V hagi Y.U vastu abielu lahutamiseks ja D.V avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse T.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.06.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik D.V määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja/määruskaebuse esitaja: D.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik I: T.K (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik II: Y.U (isikukood XXX), lepingulised esindajad Tiiu-Ann Kaldma ja Olga Väina-Kesler Eestkosteasutus: Tallinna linn, volitatud esindajad Anneli Kunimägi ja Julia Vernikova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 05.06.2025 määrus jätta muutmata.
2. D.V määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isiku I esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
4. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. D.V (lapse isa) esitas 11.10.2024 Harju Maakohtule avalduse tema ja Y.U (lapse ema) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse T.K igakordse viibimiskoha määramise ja tervise osas ning lõpetatud osas hooldusõiguse lapse isale üleandmiseks. Koos avaldusega esitas isa hagi lapse ema vastu abielu lahutamiseks. 20.12.2024 täiendas isa avaldust ning palus määrata kindlaks ka suhtluskord lapsega 2-3-2-3 süsteemi alusel (2 päev isaga, 3 emaga). 16.05.2025 seisukohas tegi isa ettepaneku määrata suhtluskord kindlaks astmelisena. Vanemad elasid koos kuni 18.09.2024, mil ema isa teadmata ühisest kodust lahkus. Lapse ema elab Eestis elamisloa alusel. Isal on alust arvata, et ema soovib Eestist lahkuda. Kui vanemad lahutavad, kaob emal alus Eestis elamiseks. Tänaseks ei ole isale lapse viibimiskoht teada. Ema takistab isal lapsega suhelda. Ema ei suuda lapse eest vajalikul määral hoolt kanda. Lapsel on isaga lähedane suhe ning isal on oskused ja kogemused lapse eest hoolitsemisel. Kui pere koos elas, hoolitses lapse eest peamiselt isa. Isal on stabiilne elukorraldus, mida ta ka lapsele tagada suudab. Kuna usaldus abielusuhtes puudub ning isa ei ole huvitatud abieluliste suhete parandamisest, palub isa kohtul vanemate abielu lahutada.
6. Lapse ema on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha- ja terviseküsimustes ei vastaks lapse huvidele. Ema on abielu lahutamisega nõus, kuid muude isa esitatud väidetega ta ei nõustu. Lapsel peaks olem üks stabiilne kodu. Suhtluskorda tuleks muuta selliselt, et laps veedab isaga kahel päeval nädalas kuus tundi. Kuna laps elab hetkel põhiliselt emaga, kuid isa on keeldunud lapse elukoha registreerimiseks nõusolekut andmast, palub ema anda talle üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas või alternatiivselt ühekordse otsustusõiguse lapse elukoha muutmiseks.
7. Lapsele määratud esindaja ei nõustu isa väidetega, et ema ei suuda lapse eest vajalikul määra hoolt kanda. Ka ei ole esindaja veendunud, et emal oleks tõsikindel kavatsus Eestist lahkuda. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puuduvad alused. Lapse hooldusõigusega seotud lahkarvamused on ennekõike tekkinud vanemate omavaheliste suhtlusprobleemide tõttu. Suurimaks vaidluskohaks paistab vanematel olevat lapsega suhtlemise kord. Lapse huvides oleks, kui vanemad suudaksid üksmeeles leppida kokku lapse peamise elukoha ning selles, kuidas saab laps säilitada võimalikult suure kontakti mõlema vanemaga.
8. Tallinna linna lapse heaolu spetsialist on seisukohal, et põhjust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole. Vanemad ei ole teinud vajalikke pingutusi teineteisega koostöö tegemiseks. Mõlemad vanemad on lapse suhtes hoolivad ja armastavad oma last. Lapse huvides ei ole suhtluskord, mille kohaselt vahetub lapse elukoht iga kahe-kolme päeva tagant. Selline suhtluskord on nii väikesele lapsele väsitav ja koormav ning takistab lapses kodutunde tekkimist.
9. Kohus kuulas menetlusosalised ühiselt ära 09.05.2025 ja 22.05.
10. Vanemad suhtluskorra osas kokkuleppele ei jõudnud. Ema ei toeta isa pakutud suhtluskorda lapse 2 vanuse tõttu. Ema hinnangul ei ole ööbimisega suhtluskord võimalik. Laps saab endiselt rinnapiima, mistõttu on tal vaja rohkem olla emaga. Isa väitel saab laps tavatoitu. Lapse heaolu spetsialist leiab, et vanematel tuleks esmalt läbida lepituskoolitus, kuna vanematel läbisaamist ei ole. Lapse esindaja nõustus, et vanematel tuleks läbida lepitus. Lapse esindaja toetas astmelise suhtluskorra kehtestamist.
11. Kohus rahuldas 14.05.2025 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega isa avalduse vanemate abielu lahutamiseks. Vaidlustatud määruses võttis maakohus menetlusse D.V avalduse lapse T.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Keeldus Y.U vastuavalduse lapse viibimiskoha ja reisimise osas ainuhooldusõiguse saamiseks menetlusse võtmisest. Jättis rahuldamata D.V avalduse D.V ja Y.U ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse T.K suhtes. Rahuldas osaliselt D.V avalduse T.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks T.K (laps) suhtlemise korra D.V-ga alljärgnevalt: 1.
12. T.K viibib D.V-ga iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00 kuni 19.
13. 1.
14. T.K viibib D.V-ga iga paarisnädala laupäeval kell 12.00-18.
15. 1.
16. T.K viibib D.V-ga iga paaritu nädala pühapäeviti kell 15-19.
17. 1.
18. D.V-l ja Y.U-l on õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, lapsega suhtlemise korras. Maakohus otsustas, et määrus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata. Kohtumääruse täitmine suhtluskorra osas on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.Tühistas 07.10.2024 esialgse õiguskaitse määrus, millega kohus määras esialgse õiguskaitse abinõuna kindlaks D.V ja T.K vahel ajutise suhtluskorra. Jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud T.K-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti riigi kanda.
19. Määruse põhjenduste kohaselt on lapse isa esitanud kohtule 20.12.2024 avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks, millele kohus on 09.05.2025 toimunud ärakuulamisel seisukohtade esitamiseks menetlusosalistele tähtaja määranud. Kuna kohus ei ole avaldust menetlusse võtnud, võtab kohus avalduse menetlusse käesoleva määrusega.
20. Lapse ema on esitanud koos 19.05.2025 seisukohaga vastuavalduse lapse viibimiskoha ja reisimise osas hooldusõiguse emale üleandmiseks. Lapse ema on esitanud enda avalduse alles pärast seda, kui kohus oli menetlusosalistele andnud viimased tähtajad enda seisukohtade esitamiseks. Ema ei ole põhjendanud ning selliseid põhjusi ei nähtu ka vastuavaldusest, miks ta enda avaldust käesolevas menetluses varem esitada ei oleks saanud. Kohtu hinnangul venitaks vastuavalduse menetlusse võtmine praegusel juhul põhjendamatult käimasolevat menetlust. Lisaks ei nähtu kohtule, et ema oleks esitatud vastuavalduselt tasunud riigilõivu. TsMS § 373 lg 2 kohaselt keeldub kohus ema vastuavaldust käesolevas asjas menetlemast.
21. Lapse isa taotleb kohtult lapse igakordse viibimiskoha määramise ja tervise osas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ning lapse isale üleandmist. Isa leiab, et hooldusõigus peaks kuuluma talle, kuna lapse ema on lapse igakordse viibimiskoha ja tervise osas otsuste vastuvõtmisel näidanud üles ebaküpsust. Ühest küljest teeb isa etteheiteid emale lapse tervise eest hoolitsemisel ning leiab, et ema ei suuda lapse eest nõuetekohaselt hoolt kanda, teisalt on isa enda 20.12.2024 esitatud suhtluskorra kindlaksmääramise avalduses pidanud lapse huvidega kooskõlas olevaks, et laps veedab emaga mitu ööd järjest. Oma etteheiteid emale põhjendab isa peamiselt sellega, et ema ei ole last viinud ettenähtud aegadel arstivisiitidele ega vaktsineerimistele. Esitatud terviseportaali väljavõtetest sellist paikapidavat järeldust kohtu hinnangul aga teha ei saa. Väljavõtetest on näha, et lapse ema on lapse muredega mitmetel kordadel arstide poole pöördunud. Seda, et laps oleks olnud ema juures hooleta või jäänud abita, ei ole leidnud lapse heaolu spetsialist ega ka lapsele määratud esindaja. 3
22. Isa väited menetluses on kohati olnud ka vastuolulised. Ühest küljest on isa märkinud, et ei süüdista ema, vaid soovib olla aktiivne enda lapse elus, teisalt on isa esitanud kohtule kirjavahetusi, kus ta on esitanud emale arvukaid etteheiteid. Kirjavahetuses, kus ema on teinud isale ettepaneku minna lapsega koos ujumistrennidesse, on isa laskunud kirjavahetuses emale etteheiteid tegema. Näiteks on isa toonud välja, et ema on aktiivne suitsetaja, ema huvi on alati olnud raha, rikas elu, elamisluba ja muu selline. Kohtule esitatud kirjavahetustest nähtub, et isa suhtlusstiil ei soosi koostööd vanemate vahel. Kohtul ei ole kahtlust, et isa enda lapsest hoolib ning teda armastab, kuid vanemliku oskuse alla kuulub ka konstruktiivne suhtlus teise vanemaga.
23. Lapse ema on selgitanud, et pöördus turvakodusse isa kontrolliva ja vägivaldse käitumise pärast. Arvestades kohtule esitatud arvukaid kirjavahetusi, ei saa pidada väidet ebausutavaks. Lapse emaga on ühendust võtnud Aserbaidžaani Maja juht, kelle sõnul on lapse isa teda ähvardanud, kui ta lapse ema toetamist jätkab. Isa meelestatusele ema suhtes ja tema kontrollivale käitumisele viitavad kohtu hinnangul ka pöördumised sotsiaalkindlustusametile, lastehaiglale, perearstile. Isa on kirjas sotsiaalkindlustusametile viidanud, et lapse ema ei tööta ning on pidanud õigustatuks ennast vanemahüvitist saama, kuigi menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et laps viibib ja elab peamiselt emaga. See näitab kohtu hinnangul isa soovi ema majanduslikult mõjutada. Seda, et lapse eest hoolitses pere kooselu ajal peamiselt isa, ei ole isa kohtule tõendanud. Seega ei ole kohtul põhjust jõuda veendumusele, et emb-kumb vanematest suudaks üksinda teha lapse jaoks paremaid otsuseid kui seda teeksid vanemad koos. Sealjuures ei ole kohus veendunud, et lapse huvides on tema hooldusõiguse osaline üleandmine just isale. Kohus märgib, et ei pea vanemate suhteid siiski parandamatult konfliktseteks. Näiteks on esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra toimimiseks suutnud vanemad ühel või teisel määral lapse huvides siiski kokkuleppeid saavutada.
24. Lapse isa on taotlenud lapsega suhtluskorra kindlaksmääramist. Selliseid asjaolusid, mis välistaksid isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise, kohtule teadaolevalt ei esine. Kuigi nii lapse esindaja kui ka lapse heaolu spetsialist on pidanud lapse huvidega kooskõlas olevaks olukorda, kus vanemad suudavad lapsega suhtlemise korras omavahel kokku leppida, ei ole vanemad pidanud kokkuleppega asja lahendamist võimalikuks.
25. Oma 20.12.2024 avalduses on isa taotlenud suhtluskorra kindlaksmääramist, mille järgi viibib laps isaga kaks päeva, emaga kolm päeva ning siis jälle isaga kaks päeva ja emaga kolm päeva. 16.05.2025 esitatud menetlusdokumendis leidis isa, et isaga koos veedetav aeg peaks astmeliselt lapse vanemaks saades suurenema. Kohus nõustub lapse heaolu spetsialisti seisukohaga, et sellises eas lapsele on kahe-kolme päeva tagant vahelduv elukohavahetus kurnav. Kuna lapse peamiseks viibimiskohaks on saanud ema elukoht, ei ole lapse huvides talle vahelduva elukoha loomine. Kohtu hinnangul ei ole ka mõistlik, et laps kohtuks isaga kahel korral nädalas järjestikused kuus tundi, nagu seda on pakkunud ema. Kuus tundi võiks laps viibida isaga nädalavahetusel, kuid tööpäeviti ei oleks see mõistlik isale ega ka lapsele. Määruskaebus 15.Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 05.06.2025 määruse p-d 3, 4 ja 5 ning rahuldada D.V avaldus D.V ja Y.U ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse T.K suhtes ja anda lapse T.K viibimiskoha ja raviküsimustes hooldusõigus üle D.V-le. 16.Isa põhjendab, et tal on võimalik ja ta soovib alates 01.07.2025 jääda ametlikult lapsehoolduspuhkusele. Isa on olnud lapse hooldaja alates lapse sünnist (21.06.2024), lapse ema usaldas lapse hoolduse isale ja isa on viibinud lapsega vähemalt sama palju kui ema. Kuna laps viidi isale ootamatult ja isa teadmata ära, kaotas isa võimaluse jätkata lapsehoolduspuhkust ja pakkuda lapsele vajalikku hoolt ja tuge, mida isa on valmis andma ka 4 praegu. Alternatiivselt (teiseks) kui kohus jätab vanematele alles ühise hooldusõiguse, määrata lapse viibimiskoht kordamööda võrdsete ajavahemikena kummagi vanema juures selliselt, et iga paarisnädalal alates esmaspäeva õhtul kl 18-st kuni järgmise esmaspäeva õhtul kl 18-ni viibib laps T.K isaga ja igal paaritul nädalal alates esmaspäeva õhtul kl 18-st kuni järgmise esmaspäeva õhtul kl 18-ni viibib laps T.K emaga. Samuti soovib isa, et mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega Euroopa Liidu liikmesriikides selle vanema nädalal, teatades teisele vanemale reisist ette kaks nädalat, sh konkreetselt millisesse riiki, millises ajavahemikus ja millal tullakse tagasi Eestisse; majutuskoht kus ööbitakse, esitades väljaostetud edasi-tagasi piletid. Juhul, kui kohus jätab alles vanemate ühise hooldusõiguse, aga jätab muutmata lapse viibimiskoha (ema juures), palub D.V kindlaks määrata isa suhtluskord lapse T.K-ga järgmiselt: Laps viibib isaga vähemalt neli korda nädalas, igakordselt ajavahemikus kell 11.00 kuni 18.00 (ehk mitte vähem kui 7 tundi päevas). Isa põhjendab, et selline kord vastab menetluse ajal kujunenud praktikale, kus isa on regulaarselt ja aktiivselt lapse eest hoolitsenud, teda toitnud, arstide ja füsioterapeutide juures käinud. Isa roll lapse elus on olnud oluline ja seda tuleb jätkuvalt toetada. Kaevatav suhtluskord vähendab põhjendamatult lapse ja isa vahelist aega, ei arvesta lapse tegelikke vajadusi ega isa töögraafikust tulenevaid aegu. Isa tööandja poolt on esitatud menetlusse tõend (manusena lisatud uuesti) kus on selgelt kirjas, et lapse isa töötab 3 korda nädalas, ehk 4 päeva nädalas on isa vaba ja saab tegeleda lapsega. 17.Lapse isale on arusaamatu, millisel selgelt tõendatud, konkreetsel ja kaalutletud põhjusel jättis kohus rahuldamata tema avalduse lapse T.K suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. D.V nõustub lapse ema seisukohaga, et lapsel peab olema stabiilne kodu, kuid mis kaalutlusel peab see kodu asuma lapse ema juures, määrusest ei tulene. D.V sündis ja on kogu elu elanud Eestis, on elanud ja elab ühes samas korteris, kui lapse ema on alates septembrist 2024 korduvalt kolinud erinevate elukohtade vahel. Ei ole võimalik väita, et sellise „rändava eluviisiga” tagab ema lapsele stabiilse elukoha. 18.Määruse põhjendustest ei selgu, miks ja mille alusel lühendas kohus lõpplahendis isa ja lapse kohtumiste aega oluliselt sellest, nagu kohus oli määranud esialgse õiguskaitse korras. Kohus rahuldas D.V 07.10.2024 esitatud EÕK taotluse osaliselt ning määras menetluse ajaks isa ja lapse ajutise suhtluskorra selliselt, et laps ja isa kohtuvad Tallinnas vähemalt neljal päeval nädalas igakordselt vähemalt 2,5 tundi. Kohus arutas suhtluskorda vanematega ja kumbki vanem nõustus, et laps on viibinud kohtumenetluse ajal isaga oluliselt rohkem, kui seda võimaldas esialgse õiguskaitse regulatsioon. Lapse ja isa kohtumiste aega lõpplahendis fikseeritud kujul ja mahus ei soovinud ega taotlenud kumbki vanem. Kohus märgib 05.06.2024 määruse p 16 viimases lauses, et „kohus leiab, et kuus tundi võiks laps viibida isaga nädalavahetusel, kuid tööpäeviti ei oleks see mõistlik isale ega lapsele“. Isa arvates tuleks lähemalt selgitada, millele selline üllatuslik seisukoht ja lähenemine lapse suhtluskorrale tugineb. Lapse isa palus algusest kuni tänaseni lapsega suhtluskorda 50% ja 50% ning menetluses on leidnud kinnitust, et D.V tuleb lapsega väga hästi toime. Ema ei oleks usaldanud isale last olulises määras rohkem, kui seda võimaldas esialgse õiguskaitse regulatsioon. Maakohtu seisukoht on vanematega kooskõlastamata ja läbi arutamata ning on üllatuslik kohtu initsiatiiv. Menetlusosaliste seisukohad 19.Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu. 20.Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt lapse heaolu talitusele 18.09.2024 seisuga teadaolevast informatsioonist, mille kohaselt oli lapse ema kooselu ajal pinges ja masenduses, mis mõjus kahtlemata ka rinnalapse heaolule kahjustavalt, 5 otsustas lapse ema lahkuda koos lapsega turvakodusse, kus elutingimused on võrreldes lapse isa kolmetoalise korteriga oluliselt tagasihoidlikumad ja halvemad. Seetõttu on raske nõustuda määruskaebuse p-s 7 järeldusega, et laps elas alates sünnist stabiilses ja turvalises perekonnas ja kodus. Eestkosteasutuse hinnangul puuduvad lapsevanematel mistahes erimeelsused lapse tervise küsimustes. Määruskaebuses heidetakse lapse emale ette hooletust lapse tervise suhtes, mida esitatakse alusena lapse isale ainuhooldusõiguse andmiseks selles küsimuses. Kohus on tuvastanud ja kohtumääruses viidanud tõenditele, mis sellised määruskaebuse väited ümber lükkavad. Nii lapse heaolu spetsialistile kui kohtule on esitatud T.K terviseportaali väljavõtted, mis tõendavad, et laps oli nõuetekohaselt vaktsineeritud, läbinud regulaarselt tervisekontrolli, nõustatud kardioloogi, ortopeedi, neuroloogi poolt. Lapsele näidustatud füsioteraapia seanssidele viisid last nii ema kui ka isa või mõlemad koos, mis samuti ei anna alust väita, et vanemate vahel on olemas lahkarvamused lapse tervise osas. Eestkosteasutus leiab, et 05.06.2025 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskord vastab lapse huvidele. Eestkosteasutus on endiselt seisukohal, et elukoha pidev vahetamine takistab lapses kodutunde tekkimist, mistõttu ei tunne laps ennast turvaliselt ja kaitstult. Määruskaebuse p 32 p 5 pakutud variant – laps viibib isaga neli korda nädalas 7 tundi – on eestkosteasutuse hinnangul lapsele koormav. Selline suhtluskord väsitab last, keskkonna vahetus üle päeva nõrgestab lapse immuunsüsteemi ning lõppkokkuvõttes rikub lapse füüsilist ja vaimset tervist. 05.06.2025 kohtumääruse kindlaksmääratud suhtluskorra kohaselt viibib laps isa juures iga nädala teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00-st kella 19.00-ni. Lapse ema sõnul magab laps päeval kaks korda kella 12.00-st kella 13.00-ni ning kella 15.00st kella 16.00-ni. Isaga veedetav aeg ei lange seega lapse uneajaga kokku. Samuti viibib laps isa juures igal nädalavahetusel laupäeval või pühapäeval kuus tundi järjest. Eestkosteasutuse hinnangul võimaldab kohtumäärusega kindaksmääratud suhtluskord lapsel säilitada kiindumussuhet mõlema vanemaga, on mõistlik ning tagab lapsele mõlema vanema hoolt, tähelepanu ja osalemist tema elus. 21.Lapsele RÕA korras määratud esindaja ei toetanud määruskaebust, palus selle jätta rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik 22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 24.Asja materjalidest nähtub järgnev: 6 -Lapse heaolu spetsialisti sõnul pöördus puudutatud isik II (edaspidi ka lapse ema või ema) 2024.aasta augustis abi saamiseks lapse heaolu spetsialisti poole murega, et kodus, kus ta elab 2-kuuse lapsega, on vaimne vägivald. Lapse ema jutu kohaselt kartis ta oma plaanist kooselu lõpetada rääkida abikaasale (edaspidi ka avaldaja või isa), kuna oli temast täielikus sõltuvuses – elas abikaasale kuuluvas korteris, perehüvitis ja lapsetoetust laekus lapse isa kontole, seega sõltus temast nii rahaliselt kui ka igapäevase elu osas. Lapse ema selgituste kohaselt piiras abikaasa ema suhtlust pere ja sõpradega, otsustas, mida lapsele osta, mida mitte ning kõige suurem hirm oli, et mees võtab ema käest lapse ära. -Lapse ema ja laps lahkusid pere elukohast 10.09.2024.a. Laps koos emaga viibisid Vanema ja lapse turvakodus. -24.09.2024 esitas avaldaja esialgse õiguskaitse avalduse enne põhiavalduse esitamist. 07.10.2024 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas D.V taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning määras, et esialgse õiguskaitse korras kohtub isa lapse T.K-ga järgmiselt: D.V ja T.K kohtuvad vähemalt neljal päeval nädalas igakordselt vähemalt 2,5 tundi. D.V ja T.K kohtumised toimuvad Tallinnas. Täpsema kohtumise aja ja koha lepivad D.V ja Y.U igaks korraks kokku vähemalt nädal aega enne kohtumist. -04.11.2024 esitas D.V kohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra muutmiseks. Isa leiab, et esialgse õiguskaitse korras ning lähtudes sellest, et isa ja lapse senised kohtumised on sujunud äärmiselt hästi, peaks kohtumiste aegu pikendama, et isa ja lapse suhet intensiivistada. Isa taotles esialgse õiguskaitse muutmist ja lapsega koosviibimise aja pikendamist 6 tunnile päevas. 11.11.2024 kohtumäärusega jäeti isa EÕK taotlus rahuldamata. -Lapse ema viibis koos lapsega Vanema ja lapse turvakodus kuni 2025.aasta jaanuari lõpuni. -Lapse ema kolis lapsega 2025.aasta veebruari alguses üüritud korterisse, selle teabe edastas lapse heaolu spetsialist lapse isale, kirjeldades lapse elutingimusi, korteri sisu ja seisu (kodukülastus lapse ema elukohta teostati 05.02.2025). -20.12.2024 esitas D.V kohtule avalduse, millega palus rahuldada avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse T.K igakordse viibimiskoha (sh elukoha) ning tervise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus D.V-le, määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemiskord süsteemi 2-3-2-3 päevade alusel. -Kohus rahuldas 14.05.2025 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega isa hagi vanemate abielu lahutamiseks. -Vaidlustatud määrusega lahendati avaldus hooldusõiguse ja suhtlemiskorra küsimuses. 25.Määruskaebuses leiab isa sisuliselt, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses viidanud ühelegi kaalukale põhjusele, mis annaks aluse jätta tema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esmalt toob ringkonnakohus esile, et PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures 7 laps parasjagu viibib. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja millised igapäevaelu küsimused (vt Riigikohtu
26. detsembri
27. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347/128, p 16).
28. Kui kohtule esitatakse PKS § 137 alusel avaldus, nagu see käesoleval juhul isa poolt ka esitati, peab kohus kõigepealt välja selgitama, kas hooldusõiguse teostamisel esinevad vanemate vahel erimeelsused ning, juhul kui esinevad, siis millist laadi need on, sest hagita menetluse põhimõtteid arvestades tuleb PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi hooldusõiguse lõpetamise vaidluse lahendamisel teha esmajoones lapse huvidest lähtuv lahend. See omakorda tähendab seda, et isegi juhul, kui vanemate vahel on erimeelsusi, tuleb lahendi tegemisel arvestada kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 216-5794, p 22.2). Maakohtul tuli seega isa avaldust lahendades hinnata, kas erimeelsuste iseloomu arvestades on lapse huvides vältimatult vajalik mõnes hooldusõiguse küsimuses hooldusõigus lõpetada. 27.Ringkonnakohus leiab, et isa esile toodud asjaolud ei anna alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks mitte üheski taotletud valdkonnas. Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue tugineb isa arvamusele, et ema ei suuda lapsele tagada nõuetekohast elukohta ja vajalikku arstiabi. Ringkonnakohtu arvates ei ole isa neid väiteid esitades tutvunud faktiliste asjaoludega. Lahkudes isa juurest viibisid ema ja laps turvakodus, kuid sellele järgnevalt leidis ema elukoha, mis vastab ema ja lapse vajadustele. Eluruume on kontrollinud kohalik omavalitsus ja neid lapse vajadustele vastavaks pidanud. Ka lapse terviseküsimusi on ema nõuetekohaselt lahendanud. Maakohus tuvastas lapse terviseandmete väljavõtte järgi, et selles osas lapse emale hoolsuskohustuse täitmata jätmist ette eita ei saa. Ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus leiab, et isa pidev nõudlik ning agressiivne järelevalve lapse ema iga toimingu suhtes võib tegelikult olla last kahjustav. Sellest peaks aru saama ka isa, sest ta on need väited ja väitetele viitavad tõendid ise esitanud. Nii nähtuvad asjast korduvad etteheited, et ema ei ole käinud nõuetekohaselt arsti juures või ei ole reageerinud lapse terviseprobleemidele adekvaatselt. Isa väidete järgi saab just tema kõige paremini tagada lapse terviseküsimuste adekvaatse lahendamise, sest just tema on last arstide ja füsioterapeutide juurde viinud. Samas tõi isa määruskaebemenetluses esile, et isegi eriarst selgitas, et lapsega on liiga palju arstide juures käidud ning see on kurnanud last liialt (dtlk 795). Selle etteheitega soovis avaldaja jälle väita, et ema on last asjatult arstide juurde viinud, st sisuliselt liiga intensiivselt lapse terviseküsimustega tegelenud. Määruskaebemenetluses jätkub isa poolt ema süüdistamine seonduvalt sellega. Isa heidab ette, et talle ei teatatud lapse operatsiooniajast. Asjast nähtub siiski isa enda esitatud tõendist, et lapsele oli operatsioon planeeritud oktoobrisse 2025 (814, 833), seega oli ta teadlik, et lapsele on operatsioon planeeritud oktoobrikuusse
29. Määruskaebemenetluses heidab isa ette, et ema sõitis lapsega külla oma õele Läti Vabariiki isa teavitamata. Samas esitas isa vanemate vahelise meilivahetuse, kus ema palus luba lapsega välisriiki sõitmiseks, lubades ärajäänud suhtluskordade asendust. Isa andis loa, nõudes siiski suhtluskorras olulisi muudatusi (lapse ööbimistega viibimist tema juures). Eeltoodu alusel on isa esitanud määruskaebemenetluses moonutatud väiteid. 8 28.Maakohus tõi õigesti esile ka isa vastuolulised seisukohad menetluse jooksul. Vastuoluliselt on isa esile toonud, et temale peab jääma osaliselt lapse hooldusõigus, kuna lapse ema ei ole võimeline lapsele turvalist elukohta tagama ja tema terviseküsimustele adekvaatselt reageerima, samas on suhtluskorra avalduse isa esitanud selliselt, et laps veedab võrdse aja mõlema vanema juures. Viibimiskoha osas hooldusõiguse saamist on isa samuti põhjendanud erinevate argumentidega. Vastuoluliselt on isa esile toonud, et arvatavasti abiellus ema avaldajaga soovist saada jätkuvalt elamisluba Euroopa Liidus, et kasutada abielu ja lapse sündi vahendina elamisloa saamiseks Euroopa Liidus, teisal on avaldaja jälle avaldanud arvamuse, et lapse viibimiskoha osas hooldusõiguse jätmine isale on vajalik seetõttu, et ema soovib lapsega minna Aserbaidžaani ja sinna jääda. RÕA korras lapse esindaja väited, et isa kahtlustel puudub vähemalt käesoleval hetkel igasugune faktiline alus, jättis isa tähelepanuta. 29.Maakohtu määrusest saab järeldada, et maakohtu arvates leidis tõendamist ema ja lapse lahkumine pere elukohast põhjusel, et isa oli äärmiselt kontrolliva ja vägivaldse käitumisega. Maakohus tuvastas ema sellesisuliste väidete usaldatavuse isa suhtlemisviisi ja ähvarduste tõttu kolmandatele isikute suhtes. Esialgse õiguskaitse avalduse lahendamise ärakuulamise protokollist nähtub ema etteheide isale, et tal puudus igasugune privaatsus, sh seetõttu, et elukoha sisse-ja väljapääsu juurde oli paigaldatud turvakaamera, isa määruskaebuses väljendatust saab järeldada, et see väide oli õige (dtlk 764). Ringkonnakohtu arvates viitavad eelpooltoodud asjaolud veenvalt sellele, et isa oli äärmiselt kontrolliva ja seetõttu vaimselt vägivaldse käitumisega ema suhtes. Seetõttu avaldas maakohus põhjendatult seisukoha, et lapse huvides ei ole anda tema hooldusõiguse osaline üleandmine just isale. Määruskaebemenetluses siiski isa äärmiselt nõudlik suhtlus emaga jätkub, jätkuvalt halvustab isa nii ema kui ka käesolevas vaidluses seotud perega kokkupuuteid omavaid isikuid. Ringkonnakohus nõustub, et isa äärmiselt nõudlik ja süüdistav suhtlusviis viitab sellele, et sellise suhtlemismustri jätkudes võib olla vajalik teha lapse hooldusõiguse osas tulevikus ümberkorraldusi, sest isa kontrolliv ja süüdistav suhtlusviis emaga võib halvendada lapse turvatunnet ning moonutada lapse suhet emaga. Siiski võib suhtlemisoskusi parandada isa osalemine KOV-i poolt organiseeritud koolituses, mis sel sügisel alles algab (dtlk 851) ning milles isa on nõustunud osalema. Maakohus on esile toonud, et esineb asjaolusid, millest saab järeldada, et vanemad suudavad edaspidi leida suurema üksmeele lapse kasvatamiseks, sest esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra toimimiseks on suutnud vanemad ühel või teisel määral lapse huvides siiski kokkuleppeid saavutada. Seetõttu leiab ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et hetkel on hooldusõiguse vaidlus maakohtu poolt lahendatud põhjendatult.
30. Isa leiab, et maakohus määras lapsega suhtluskorra ebaõigesti, sh arvestamata vanemate avaldatut. Ringkonnakohus määruskaebusega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et kohus rahuldas D.V 07.10.2024 esitatud EÕK taotluse osaliselt ning määras menetluse ajaks isa ja lapse ajutise suhtluskorra selliselt, et laps ja isa kohtuvad Tallinnas vähemalt neljal päeval nädalas igakordselt vähemalt 2,5 tundi. See tähendab, et esialgse õiguskaitse korras oli isal võimalik lapsega määruse järgi suhelda nädalas 10 tundi. Vaidlustatud maakohtu määruse järgi saab isa lapsega suhelda kahel päeval nädalas 3 tundi ning lisaks nädalavahetusel 6 tundi. Seetõttu ei ole põhjendatud isa etteheide, et lapsega suhtlemine on vaidlustatud määruse järgi vähenenud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus arvesse võtnud ka seda, et laps saaks isaga nädalasiseselt koosveedetud aega veeta aktiivselt. Asjast nähtub, et 2025.a suvel oli lapse unerežiim ema esiletoodult selline, et laps magas 2 korda päeva jooksul, teine unekord lõppes kell
31. On üldiselt teadolev asjaolu, et vanemaks saades kohandub lapse unerežiim selliseks, et väikelapseeas magab laps kord päevas, üldjuhul keskpäeva paiku. Seetõttu ongi maakohus nädalasisesed lapsega suhtlemiskorrad määranud põhjendatult õhtupoolikuks. Ringkonnakohus leiab esile, et tegelikult ei oleks ilmselt võimalik isa poolt täita tema 9 taotletud suhtlemiskorda, mille järgi viibib laps isaga kaks päeva, emaga kolm päeva ning siis jälle isaga kaks päeva ja emaga kolm päeva. Asjas on esitatud isa tööandja tõend, millest nähtub, et isa tööaeg on paindlik, kuid tal on 24-tunnised vahetused ja öised vahetused (dtlk 773). Kuigi tööandja ja isa on avaldatust tuletanud, et isal on seetõttu võimalik 4 päeva lapse eest hoolitseda, ei ole see ringkonnakohtu arvates realistlik. Peale öist või 24 tunnist töövahetust ei ole isa võimeline lapse eest, eriti sellises vanuses väikelapse eest, kes nõuab igakülgset tähelepanu, nõuetekohaselt hoolitsema. Arvestades asjaolu, et menetluses heitis ema isale ette seda, et tegelikult hoolitsevad lapse eest ja kasvatavad isa juures viibides last isa ema ja õde ning tema perekond, asjas puudub vaidlus, et isa ema elab isaga samas korteris (dtlk 615), isa on nõustunud sellega, et tema ema hoolitseb lapse eest (dtlk 554), siis arvestades ka isa töökohustuste ajalist iseloomu, võib kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et isa taotletud suhtluskord on põhjendatult jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et vanema ja lapse suhtluskorra eesmärgiks on tagada lapse ja vanema suhtlemine, mitte olukord kus lapse vanema juurde saabudes tegelevad lapsega kolmandad isikud. Olukorras, kus lapse isale on tagatud iganädalane mitmekordne suhtlusvõimalus ei saa ka väita seda, et suhtluskord soosib lapse ja isa võõrandumist. Lisaks on nõustub ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga lapse heaolu spetsialisti seisukohaga (dtl 519), et sellises eas lapsele on kahe-kolme päeva tagant vahelduv elukohavahetus, nii nagu nõudis suhtluskorra avalduses isa, kurnav. Kokkuvõtvalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul on oma otsustust suhtluskorra määramise osas piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, lapse huvid on olnud asjas esiplaanil. 31.Isa on asjas asunud seisukohale, et suhtluskorra peab määrama astmeliselt. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus selle põhjendatult rahuldamata. Esmalt sõltub oluliselt pikema suhtluse sh ööbimise määramine sellest, kas isa süüdistav ja ülimalt kontrolliv ja nõudlik suhtlusviis taandub (määruse p 29), sest ka lapse huvides ei ole veeta pikemaajaliselt isa mõjuulatuses, kes ema tegevust pidevalt kontrollib ja halvustab. Teiseks toob ringkonnakohus esile, et väikelapse elukorralduses toimub pidevalt olulisi muudatusi, näiteks on vanemad planeerinud lapse viibimise asjast nähtuvalt järgmisest aastast lasteaias. Kas ja millal elukorralduses olulised muudatused toimuvad, seda ei ole võimalik täpselt prognoosida, sest ka vanemad ei saa mõjutada näiteks seda, millal lapse jaoks lasteaiakoht vabaneb. Ka seetõttu ei ole astmeliselt võimalik suhtlemiskorda määrata. Maakohtu määratud suhtlemiskorra ajaliseks muutmiseks puuduks alus ka siis, kui laps saaks lasteaeda järgmisest aastas. Menetluses on isa nõudnud, et lapsega suhtlemiskord tuleb asjas määrata konkreetselt (dtlk 442). Arvestades lapse huve ning muid asjas tuvastatud asjaolusid on maakohus määranud suhtluskorra põhjendatult. Maakohus on määruses märkinud, et vanemad saavad kokkuleppel suhtlemiskorda muuta. Ringkonnakohus osutab, et vanemate kokkuleppel saab ka suhtlemise aega pikendada. Asjaolu, et vähemalt ema poolt on tagatud paindlikkus isa ja lapse suhtlemiseks nähtub ka isa enda avaldatust, et ema on nõustunud lapse viibimisaega isa juures pikendama. Isa esitatud vanemate vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kui laps on varasemalt suurema osa ajast isa juures viibides maganud on ema vaidlusteta nõustunud lapse viibimist isa juures pikendama.
32. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid, kuigi ringkonnakohtu arvates ei anna need alust maakohtu määruse muutmiseks. Menetluskulude jaotus 33.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see 10 on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 34.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest. /allkirjastatud digitaalselt/ 11