← Eesti

2-23-10259/84

Obsah (7)§ 229§ 657§ 162§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Kai Härmand ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-

§ 229lg 2 esimese lause mõttes.

Põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Kostja I apellatsioonkaebus

  1. Projekteerija esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5.
  2. Projekteerija kordab maakohtu menetluses esitatud seisukohti, et hageja nõue on aegunud. 5.
  3. Ebaõige on maakohtu järeldus, et ühestki tõendist ei nähtu hageja soov vähendada liikluskoormust ning tee konstruktsioon oleks pidanud vastama vähemalt tööde teostamisele eelnenud liikluskoormusele. Alal pidi olema rahustatud liiklus, kus prioriteet on inimestel ja tegevustel. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ning viitas ka valele standardile. Standardi p 9.2 tähenduses kasutatakse rahustatud liikluse põhimõtteid mh õuealal, kõrvaltänavatel. Liikluse rahustamise tulemusena tuleb saavutada olukord, kus piirkonnas puudub läbivliiklus. Rahustatud liikluse põhimõtte alusel projekteerides sai lähtuda sellest, et ala enam ei kasutata läbisõiduks. Maakohus ei arvestanud, et ka kiiruse piiramine viitas tänava funktsiooni muutumisele. Enne projekteerimist oli tänavatel kiirus 30 km/h, kuid võistlusülesanne ja projekt nägid ette kiiruse olulise piiramise, sh VAIP nägi ette kiiruspiirangu 7 km/h ning põhiprojekt kavandas alal kiiruspiirangu 10 km/h. Tehnilise kirjelduse lisa nr 3 kohaselt pidi alal olema õueala liikluskorraldus. Hageja poolt fikseeritud tee laiusega poleks saanud säilida tänava endine funktsioon. Projekteerimiseelselt oli tegemist põhitänavaga ning sõidutee laius Lossi tänaval oli 9,5-14,4 m. Ekspert AK on kinnitanud, et hageja poolt etteantud ristlõikest tuli ainuvõimalik variant projekteerida tee kõrvaltänavana. Magistraaltänava, mille liiklussagedus on üle 300 autot/h, minimaalne sõidutee laius on 6 m. Ehitusprojektis oli selgelt kajastatud tee muutumine põhitänavast kõrvaltänavaks, toodud tee kasutamise koormussagedus 114.06 normtelge ööpäevas ehk info selle kohta, kui palju autosid võivad ala ööpäevas kasutada. Samuti selgitus, et Tallinna tänava - Lossi tänava lõigus on projekteeritud kiiruspiirangu ala 10 km/h hoiatusmärgiga, et jalakäijad liiguvad sõiduteel. Kui inimesed liiguvad alal koos autodega ning kiirus on madal, on see indikatsioon sellest, et senine liikluskorraldus ning koormus ei saa säilida. Peale töö valmimist kinnitas vallaarhitekt, et tänavad on muudetud kõrvaltänavaks. 01.04.2016 koosoleku materjalidest nähtub, et projekteerija tutvustas hagejale jaotustänava näitel lubatud liikluskoormust ja sõidutee laiuse seoseid. Rahuldava tasemega jaotustänav saab olla minimaalselt 6 m lai. Hageja soovis 5 m laiust kõrvaltänavat ning koosoleku tulemusel lepiti 9

(18)kokku võistlustöö edasiarendus versioonist nr
  1. Uute juhistega arvestati põhiprojektile eelnenud eskiisprojekti seletuskirjas ning sealt edasi lisati see tehnilisse kirjeldusse. Järelikult ei soovinud hageja magistraaltänavat, vaid madala liikluskoormusega kõrvaltänavat. Põhitänavast kõrvaltänavaks muutmine ja lubatud koormused olid selgelt kajastatud tee-ehituse projekti seletuskirjas, mis anti üle koos põhiprojektiga. Hageja võttis selle vastu, allkirjastas põhiprojekti vastuvõtmise akti ning tasus projekteerijale. 5.
  2. Projekteerijal ei olnud liiklusuuringu koostamise kohustust. Kohustus määratleda täpselt hankelepingu ese lasus hagejal. Hageja oli fikseerinud tänava parameetrid, sh konstruktsiooni ja soovis sillutiskivi. Ekspert AK järeldas, et olemasoleva tänava funktsiooni ja koormuse korral ei oleks hageja saanud alal sillutiskivi, vaid asfaldi. Liiklusuuring oleks saanuks seega anda ainult selle sisendi, et sillutiskiviga alal tuleb vähendada liikluskoormust. Projekteerija töö vaatasid üle mitmed eksperdid ning liiklusuuringu puudumine oleks olnud lihtsal lugemisel tuvastatav asjaolu. Põhjendamatult jättis kohus arvestamata Skepast&Puhkim ekspertiisi, millega loeti projekteerija töö nõuetekohaseks. 5.
  3. Maakohus jättis arvestamata tõendi, milles hageja enda ametnik selgitas kohalikus ajalehes uut liikluskorraldust ning märkis, et jagatud ruum on mõnes mõttes õuealakontseptsiooni edasiarendus ning et liiklusseaduse mõistes on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegseks liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Osaühingu Stratum ekspertiis kinnitas peale ehitise valmimist, et tehtud on jagatud tänavaruumiga ala ning selle projekteerimine lähtus standardist. Stratum kinnitas, et liikluskorraldusvahendeid on kasutatud vastavalt seadusele ning standardile EVS 614:
  4. Kui mingi liikluskorraldusvahend oleks olnud puudu, siis oleks saanud sellele juhtida tähelepanu mõistliku aja jooksul peale objekti valmimist. Puudustele tugineti esmakordselt kohtuvaidluses. 5.
  5. Kompromissilahenduse käsitamine kahjuna on ebaõige, sest selle tulemusel ei parandata tööd, vaid tehakse täiesti uus asi, mida ei ole tellitud. 5.
  6. Lepingu p 11.7 kohaselt vastutas projekteerija maksimaalselt projekteerimistööde kahekordse maksumuse ulatuses ning p 6.1.4 nägi ette mittevastavuste puhul leppetrahvi 350 eurot. Suurem kahju polnud projekteerijale ettenähtav. Kui ringkonnakohus tuvastab lepingu rikkumise, saab projekteerijalt nõuda ennekõike põhiprojekti muutmise või uue projekti koostamisega seotud kulutuste hüvitamist. 5.
  7. Maakohus ei kontrollinud, kas väidetava rikkumise ja kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos ega arvestanud tellija enda osaga kahju tekkimisel. Kostjad ei ole ka solidaarvõlgnikud. Viivisenõue on põhjendamatu, sest hagejal puuduvad kostjate vastu sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded. Kostja II apellatsioonkaebus 10
(18)
  1. Ehitaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi ehitaja vastu rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi ehitaja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6.
  2. Kuigi hageja on korduvalt väljendanud eesmärki vähendada kesklinnas liiklust, ei ole hageja ise selleks vajalikke meetmeid kasutusele võtnud. Hageja ei ole asunud liiklust ümber suunama ning on üle hinnanud liikluskiiruse piiramise ja ristlõike kitsendamise mõju liiklejate käitumisele. 6.
  3. Tellija on kohaliku omavalitsuse üksusena projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus. Liikluskoormuse uuringu tegemise nõude projekteerimistingimustes sätestamise pädevus oli tellijal, kuid ta ei teinud seda. Tellija ei saa selle tegemata jätmist projekteerijale ette heita. Liiklusuuringute läbiviimine projekteerimiseelse lahenduse kohta ei oleks muutnud põhiprojekti, kui hageja selge soov oli oluliselt vähendada vaidlusaluses tänavalõigus liikluskoormust ja luua kergliiklejatele mõeldud keskkond. Lisaks tellis hageja põhiprojektile Skepast & Puhkim OÜ-lt ekspertiisi, mis kinnitas piisavas mahus uuringute teostamist. Maakohus pole selgitanud, miks on ekspertiisis toodud seisukoht vale. 6.
  4. Tõenditel ei põhine maakohtu seisukoht, et sillutiskate pidi valmimise järgselt taluma vähemalt projekteerimistööde eelset liikluskoormust. Hageja ei andnud ehitajale teada, et tema lõppeesmärk on olemas olnud liikluskoormuse säilitamine. Selline liikluskoormus pidanuks sisalduma riigihankemenetluses hageja poolt pakkujatele esitatud katendiarvutustes. Võistlustöö VAIP ei seadnud ehitajale eesmärgiks vähendada projektalal liikluskoormust üksnes 10% võrra aastaks
  5. Ehitaja ei pidanud võrdlema põhiprojekti sellele eelnenud arhitektuurikonkursi võistlustööga ega hindama põhiprojekti vastavust sellele. Ükski ehitajale järgimiseks kohustuslik dokument ei sätesta eesmärki vähendada liikluskoormust üksnes 10%. 6.
  6. Maakohus on leidnud vastuoluliselt, et põhiprojektil olid varjatud puudused, mida kõrgemat hoolsust rakendanud tellija ei saanud avastada enne ehitise valmimist ka kõrgemat hoolsust rakendades (tellides ekspertiisi). Samal ajal leidis maakohus, et ehitaja pidi suutma need varjatud puudused avastada 10 päevaga. 6.
  7. Maakohtu viidatud tehnilise kirjelduse p 5.1 reguleerib hageja ja projekteerija vahelist õigussuhet, millest ehitajale kohustusi ei tulene. Ehitaja vastutab projekteerija koostatud projekti puuduste eest üksnes juhul, kui tegemist on ilmselgete projekteerimisvigadega. Ehitajal ei olnud võimalik järeldada, et projekteerija koostatud põhiprojekt ei sisaldanud õiget hageja tahet. Asjas esitatud tõendid viitavad sellele, et projekteerija oli põhiprojekti lahenduse hagejaga põhjalikult läbi arutanud. Ehitaja ei olnud tööprojektide koostamisel õigust eirata põhiprojektis toodut. 6.
  8. Ehitajal ei olnud kohustust ega ka mõtet ehitustöövõtulepingu täitmise ajal liikluskoormust mõõta. 6.
  9. Tellijal oli põhiprojekti kontrollimise kohustus. Põhiprojekti katendiarvutuste peatükis oli kirjas liikluskoormus, mida projekteeritud teed pidid taluma. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et talle oli teada projekteerimiseelne liikluskoormus, kuid ta ei ole avaldanud, milline see tema teadmine numbriliselt oli. Kui see oli erinev põhiprojektis toodust, pidanuks hageja reageerima ja projekteerijat sellest teavitama. Hagejal oli võimalik põhiprojekti kontrollimisel avastada, et kostja pole liikluskoormuse uuringut teostanud. Hageja ei saa enam nendele projekteerija vastu suunatud etteheidetele tugineda. 11
(18)6.
  1. Kahjuhüvitise väljamõistmise osas on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust asjakohase tõendiga. 6.
  2. Hageja saab tehtud tööd edasi kasutada kõrvaltänavana nagu oli põhiprojektis ette nähtud. Paigaldatud sillutiskatte kasutamine on jätkuvalt võimalik, kui kahandada liiklust ja teele rakendatavat koormust – hageja peaks tagama liikluskorralduslikult liiklussageduse kuni 500 autot ööpäevas. Ehitaja kontrollikohustuse kaitse-eesmärgiga ei ole hõlmatud hagis nõutud kahju ära hoidmine. Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et kahju oleks põhjuslikus seoses ehitaja lepingurikkumisega. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ei ole liikluskorraldusvahenditega võimalik saavutada olukorda, kus saavutatakse tehtud töö põhiprojektis ette nähtud mahus kasutamine. Ehitaja palub vähendada hageja kahjunõuet nullini. 6.
  3. Viivisenõude väljamõistmine on põhjendamatu, sest kostja II ei ole töövõtulepingut rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kuivõrd hageja ei ole kahju vältimiseks ega vähendamiseks astunud ühtegi sammu, tuleb VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada ka hageja viivisenõue nullini. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebustele vastu ja palus need rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostjate vastu rahuldamata. Samuti tuleb jaotada uuesti menetluskulud.

  1. Maakohus kvalifitseeris kostjate vastu esitatud nõude õigesti VÕS § 115 lg 1 tuleneva nõudena. Sellisel juhul tuleb kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi. Maakohus on õigesti tuvastanud, mis oli 15.03.2016 sõlmitud projekteerimislepingu p-de kohaselt lepingu ese, lepingu dokumendid, samuti nende prioriteetsuse ja selle, et projekteerija pidi tagama tööde lepinguga kehtestatud kvaliteedi (maakohtu otsuse p 10). Apellatsioonkaebuse lahendamisel võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha küsimuses, kas projekteerija tehtud põhiprojekt vastas lepingutingimustele teekatte osas (I) ja liikluskorralduse osas (II), kas kostjad rikkusid lepingut (III) ja teeb lõpuks menetluslikud otsustused (IV). I
  2. Maakohus leidis põhjendamatult, et projekteerija projekteeritud projekt ei vastanud tellija lähteülesandele. 10.
  3. Tellija on selgitanud 07.10.2022 menetlusdokumendis (dtl 107), et tema huvi oli saada Kuressaare kesklinna avalikku ruumi selline katend, mis on pikaajaliselt valmis vastu võtma ligilähedaselt sama suurt liikluskoormust, mis oli selles piirkonnas olnud tööde tegemise eelselt (hagi p 18, dtl 5). 12

(18)Konkreetsemalt viitab tellija oma 23.10 2023 menetlusdokumendis võistlusülesande p-dele 3.3 ja 5, mille kohaselt tuli seada üldiseks eesmärgiks sõidukite madal kiirus (20–30 km/h) ning selle tagamiseks vajalikud füüsilise ruumi lahendused, mh sõidutee laius kahesuunalisel teel 5 m ja ühesuunalisel teel 3 m. Võistlusülesandes ei ole märgitud, et liikluskoormust Kuressaare keskväljakul kavandatakse aktiivselt piirata sellisel määral, et see vastaks kõrvaltänava soovitatavale liikluskoormusele ja lubaks keskväljaku projekteerida lähtudes edaspidisest liikluskoormusest kõrvaltänavaks. 10.
  1. Maakohus on õigesti tuvastanud selle, et projekteerimisele eelnevalt olid Kuressaare Lossi ja Tallinna tänavad oma liigilt jaotustänavad (maakohus kasutab otsuses pigem kõnekeelset väljendit „põhitänav“), mille eesmärgiks oli teenindada linna läbivat liiklust. 10.
  2. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võistlusülesande sisust ega võidutööst VAIP ning selle seletuskirjast ei tulene, et tellija eesmärgiks oli liikluskoormuse oluline vähenemine Kuressaare keskväljakul, mis võinuks õigustada Kuressaare keskväljaku projekteerimist kõrvaltänavaks (maakohtu otsuse p 15). Maakohus leidis sisuliselt, et kuna liiklussagedus (maakohus kasutab kõnekeelsemat väljendit liikluskoormus) ei pidanud vähenema, polnud õigustatud Lossi tänava projekteerimine kõrvaltänavaks. 10.
  3. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et sõnaselgelt liiklussageduse olulisest vähendamisest lepingu dokumentides ei räägita. Esimese prioriteedina kokku lepitud projekteerijaga sõlmitud töövõtulepingus (dtl 15–27) ega selle lisas nr 3 tehniline kirjeldus (dtl 29–33) liiklussagedusega seonduvat reguleeritud ei ole. Samuti leidis maakohus õigesti, et liikluse rahustamine ja liikluskoormuse vähendamine on erinevad mõisted.
  4. Maakohus tuvastas õigesti võistlusülesande (dtl 226–242) p-dest 3.3, 3.5 ja 5.2 tuleneva, aga ei teinud sellest õiget järeldust projekteerija lähteülesande kohta. 11.
  5. Maakohtu tuvastatu põhjal on võimalik järelda, et töölt oodati lahendusi, mis annaks liiklejatele märku kiire läbisõidu vajaduse korral kasutada teisi linnateid, sest füüsilised ruumi lahendused tingivad madala kiiruse (20–30 km/h). Samal ajal tuli äride külastajatele jätta alles autoga juurdepääs. Eesmärgiks oli vähendada ülemäärast liiklussagedust füüsiliste vahenditega, s.o kitsaste tänavatega autoliikluseks, täpsemalt 5 m laiustega kahesuunalisel teel ja 3 m laiustega ühesuunalistel teel, mitte liiklusmärkidega. 11.
  6. Võistlustöö kohta tuvastatust ei saa järeldada, mida pidas tellija ülemääraseks liiklussageduseks (kas olemasolevat) ja kas tema soov oli saada projekteerijalt lahendus, mis koheselt ja oluliselt vähendaks nii autode sõidukiirust kui ka projekteeritava ala liikluskoormust. Võistlustööst saab siiski järeldada, et liiklussagedus pidi vähenema seoses sõidu ebamugavamaks muutumisega, mitte liikluskorraldusvahenditega. 11.
  7. VAIP seletuskirja (dtl 247–276) lk 24–25 nähtuvalt pidi VAIBA ala katma shared space sillutis, justkui vaip linnapildis, mis põimib omavahel keskväljaku, seda ääristavad hooned ja turuplatsi üheks tervikuks. /…/ VAIBAL on rahustatud liiklus, kus prioriteet on inimestel ja tegevustel. Maakohus tuvastas õigesti, et VAIP seletuskirja kohaselt tuli vähendada liikluskoormust
  8. aastaks 10%. Kuigi hageja tõlgendab sellist tingimust viisil, et liikluskoormus pidanuks vähenema 1% aastas, pole seletuskirjast võimalik teha järeldust, 13
(18)millises tempos tuleb 10%-ne liikluskoormuse langus saavutada. Samas ei oma see määravat tähtsust asja lahendamisel.
  1. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et pooled muutsid enne eskiisprojekti koostamist VAIBA lahendust ja tuvastamata, millised muudatused sellega kaasnesid. 12.
  2. 23.03.–30.03.2016 e-kirjavahetusest (dtl 655–678) nähtub, et projekteerija töötaja JN tegi tellijale ettepaneku esimeseks Skype koosolekuks, selleks kooskõlastati 01.04.
  3. Tellija palus saata küsimused, et linnaarhitektid saaksid neid eelnevalt arutada ja projekteerija vastas, et sooviks rääkida Lossi tänava erinevatest lahendustest ja keskväljaku lahendustest, saates manusena koosoleku materjali. Materjali lk-lt 8 nähtuvalt sisaldub selles tabel 7.2, mis annab linnakeskuses paikneva eraldusribata kahe- ja üherealise jaotustänava ristprofiili parameetrid. Parameetriteks on tipptunni liiklussagedus, projektkiirus, kergliikluse eraldamine ja tee laius meetrites. 12.
  4. Dokumendis sisaldusid tänava erinevad versioonid. Versioon 3 oli võistlustöö edasiarendus, mille kohaselt olid asfalteeritud autotee laius 5 m + 0,25 m tänavakividega veerenn mõlemal pool teed. Kokku 5,5 m (erandlik standard sõiduauto + veoauto). Dokumendist saab järeldada, et koosolekul tutvustati tellijale jaotustänava näitel liiklussagedusi. 12.
  5. Hageja on väitnud, et see tõend ei tõenda kooskõlastuste andmist kokkulepitu muutmiseks või millegi kinnitamist. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlastatud muudatuste tegemine, st peatänava asemel vaidlusaluse ala kõrvaltänavaks projekteerimine, nähtub järgmistest tõenditest nende koosmõjus. 12.3.
  6. Tehnilise kirjelduse (dtl 28–33) p-st 3 nähtub, et tööde alusdokumendiks oli lisaks VAIBALE endale ka Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse VAIP juurde kuuluvad täiendavad selgitused lisa nr
  7. 12.3.
  8. VAIBA seletuskirja (dtl 249–276) leheküljelt 9 olevalt plaanilt nähtub VAIBA ala algne suurus. Tehnilise kirjelduse lisa nr 3 „EV 100 arhitektuurivõistluse võidutöö VAIP juurde täiendavad selgitused“ (dtl 679–680) p-des 1, 2 ja 23 selgitati järgmist: „Laiendada VAIPA olemuslikult Lossi / A. Kitzbergi ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni. Nimetatud ristmikel korraldada liiklus ümber: peatee pöörab enne VAIBALE jõudmist ära Torni ja A. Kitzbergi tänavatele. Lossi tänav on suvel kõige aktiivsema jalakäijate kasutusega koht, seega jääks ka VAIBALE, st õueala liikluskorraldusega alale ja ristlõige kujundada ümber nii, et lääne poolt lugedes: min laiusega kõnnitee – autod – jalgratas jalakäiaga samal rajal – kohvikulauad / talvel parkimine – jalakäijad.“ Tõenditest on võimalik järeldada, et pooled leppisid kokku VAIBA ala suurendamises ja koos VAIBA tehnilise kirjelduse lisaga 3 anti projekteerijale ette parameetrid, mis liikluskorraldusest tuli lähtuda ja selleks oli õueala liikluskorraldus. 12.3.
  9. Nimetatu nähtub ka eskiisprojekti seletuskirja (dtl 686–703) p-st 5, mille kohaselt Lossi tänavale oli laiendatud keskväljaku VAIPA, st tänavat katab ühtne tasapind, kus on prioriseeritud kergliiklejad. Samuti nähtub VAIBA laiendamine sama dokumendi p-s 10 olevast tabelist, milles sisaldub hageja ettepanek pikendada Vaiba sillutist kuni Torni tn-ni. Sama dokumendi p-s 11 sisalduva tabeli p-dest 1 ja 2 nähtub, et hageja ettepanekul tehti 01.04.2016 koosolekul otsus pikendada VAIPA Lossi / A. Kitzbergi ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni, korraldada nimetatud ristmikel liiklus ümber nii, et peatee pöörab enne VAIBALE jõudmist ära Torni ja A. Kitzbergi tänavatele, Lossi tn jääks VAIBALE õueala liiklusega tänavana ja ristlõige tuli kujundada ümber nii, et lääne poolt lugedes oleks minimaalse laiusega kõnnitee – autod – 14
(18)jalakäijaga samal rajal – kohvikulauad / talvel parkimine – kõnnitee, mis vastab võistlustöö Lossi tänava versioonile 3 (dtl 668). 12.3.
  1. Kuressaare Linnavalitsuse 26.01.2016 korralduse nr 36 „Kesklinna avaliku ruumi projekteerimistingimuste kinnitamine“ lisast nr 1 (dtl 377–380) nähtub, et linnainsener MP seadis projekteerimise tingimuseks: „lähtuda projekteerimisel standardist EVS 843:2003 Linnatänavad ja võtta projekti lähtetasemeks tase „rahuldav“ (R). Erandliku normi kasutamiseks peab olema tellija nõusolek ja põhjendus projekti seletuskirjas.“ 12.3.
  2. Tallinna tänava – Lossi tänava varasema jaotustänava (projektis kasutatakse mõistet põhitänav) asemel kõrvaltänavaks muutmine nähtub ka ehitusprojekti tee-ehitusliku osa seletuskirja (dtl 277–308) osast 2.2 Plaan ja vertikaalplaneerimine (dtl 288). 12.
  3. Ehitusprojekti osast Liikluskorraldus (dtl 289) nähtub, et olemasoleva liikluskorralduse järgi oli projektalas lubatud kiirus 30 km/h, kuid Tallinna tänava – Lossi tänava lõigus ja külgnevatel lähialadel 10 km/h koos peatumiskeelu alaga ning hoiatusmärgiga, et jalakäijad liiguvad sõiduteel. Samal alal on põhiline liiklus projekteeritud Lossi tänavast mööda suunduma ja piiratud on Lossi tänavale suubuvat liiklust. Katendi arvutuste osas nähti ette koormussageduseks 114,06 normtelge ööp/rajale (dtl 295).
  4. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet, et 5 m laiust ristlõikega teed ei ole võimalik ja/või ei ole lubatud projekteerida suuremale koormussagedusele kui soovituslik kõrvaltänava oma. Maakohus on segi ajanud koormussageduse ja liiklussageduse (liikluskoormuse) mõisted. 13.
  5. Liiklussageduse (kõnekeeles ka liikluskoormus) mõistet Eesti seadused ei defineeri ja projekteerija on selgitanud (vt ringkonnakohtu 13.10.2025 istungi protokoll ajamärge 00:30:26), et on kasutanud mõistet tavapärases üldteada tähenduses. Liiklussagedus viitab tee või tänava kasutamise intensiivsusele ehk kui palju raskeid sõidukeid mingil ajavahemikul teel liigub. Nimetatu tuleneb teedeinsener AK asjatundja arvamuse (dtl 96–104) teiselt leheküljelt joonis 1 „Loendustulemus 2020 juunikuul“ all olevast selgitusest ja selle joonealusest märkusest (dtl 97), mille kohaselt vaadeldakse katendi kontekstis koormusena ainult raskesõidukeid ehk veoautosid, autobusse ja autoronge. Koormussagedus näitab kui palju ja kui tihti saab tee füüsilist koormust (kui „raske“ see koormus on). 13.
  6. AK arvamuse kohaselt on võimalik 5 meetri laiuse sõidutee puhul EVS 843:2003 standardi järgi projekteerida vaid kõrvaltänavat (dtl 98) ja kuna magistraaltänava minimaalne sõidutee on 6 m (Standardi EVS 843:2003 tabel 7.1), ei olnud tänavat võimalik jaotustänavana sellise laiuse korral projekteerida (dtl 101). 13.
  7. Standardi EVS 843:2003 lk-lt 51 (dtl 437) nähtub, et kõrvaltänava liiklussagedus on soovitatavalt alla 100 auto tunnis. Seega polnud kõrvaltänavat võimalik projekteerida suuremale liiklussagedusele (ehk liikluskoormusele). 13.
  8. Õueala mõiste määratleb liiklusseadus (LS) § 2 p 96, mille kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Sama seaduse § 64 lg-te 1 ja 4 kohaselt võib jalakäija liikuda ja 15
(18)laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada, mootorsõiduk aga tohib õuelale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. 13.
  1. Ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatust saab järeldada, et vastavalt tellija lähteülesandele projekteeriti kõrvaltänav õueala liikluskorraldusega kõrvaltänavaks, st kohaks, kus üldjuhul ei tohiks toimuda sõidukite pidevat läbisõitu. Sellest pidi tellija aru saama, et vaidlusalune ala ei ole enam jaotustänav, muudeti seni kehtinud liikluskorraldust ja liikluse piiramisega seoses pidi ka liikluskoormus vähenema. Tellija ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et projekteerijal pidi tekkima kahtlus selles osas, kuidas tellija hakkab vaidlusalust ala kasutama. Seetõttu puudus projekteerijal vajadus küsida lisateavet ala kasutusotstarbe kohta ning seetõttu ei ole kohaldatavad hageja viidatud Riigikohtu praktika seisukohad (RKTKo 05.04.2019, 2-16-16481, p 19.4).
  2. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et standardite kohaselt tuleb tegelik liiklussagedus määrata liiklusuuringutega ja mh liikluskoormuse järgi valida sõidutee katendi konstruktsioon ja tegelik katteliik. Ekslik on siiski maakohtu järeldus, et projekteerija jättis täitmata oma lepingulise kohustuse määrata enne sõidutee katendi konstruktsiooni ja katte projekteerimist vastavate uuringutega liiklussagedus. 14.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja pidi arvestama tuleviku reaalse liikluskoormusega ja arusaam reaalsest liikluskoormusest tulenes võidutöö VAIP seletuskirjast. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et projekteerija esitas lahenduse, mis nägi ette liikluskorralduse muudatuse vaidlusalusel alal. Tuvastatud asjaoludest pole võimalik teha järeldust, et liiklussagedus pidi jääma samaks või ligilähedaselt samaks. 14.
  4. Pooled ei vaidle, et projekteerija ei viinud enne projekteerimist läbi liiklusuuringut, mis oleks täpsemalt määratlenud eeldatava liiklus- ja koormussageduse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et eeldatavalt vastas vaidlusaluse ala liikluskoormus enne selle ümberehitamist jaotustänava liikluskoormusele. 14.
  5. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei soovitud projekteerijalt enam seni kehtinud jaotustänava katendi projekteerimist, vaid tänava otstarvet muudeti. Kuna ala oli enne projekteerimist jaotustänava liikluskorraldusega, poleks liikluskoormuse mõõtmisega olnud võimalik tuvastada, milline oleks selle ala tegelik liiklussagedus õueala liikluskorraldusega kõrvaltänavana. Seda saanuks mõõta üksnes tee ehitamise järgselt. Tee ehitamise järgsete uuringute tegemises pole pooled asjaolude kohaselt kokku leppinud. Seetõttu puudub vajadus vastata poolte väidetele, kas tellija ja projekteerija leppisid töövõtulepingu (dtl 15–27) p-s 5.4.2 ammendavalt kokku, millised uuringud tuleb projekteerijal teha.
  6. Õueala liikluskorraldusest koos standardi ja tehnilise kirjeldusega saab järeldada, et ala võis läbida 100 autot ööpäevas. Tellijale pidi nendest andmetest olema arusaadav, milline liiklussagedus sellisel juhul VAIBA alal on võimalik. Ringkonnakohus arvestab seejuures asjaoluga, et tellija ei olnud tarbija, vaid kohalik omavalitsus, kelle pädevusse kuulub nii linnas ruumiline planeerimine ja teede ehitamine kui ka projekteerimistingimustega liikluskorralduse põhimõtete määramine (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 ning ehitusseaduse § 26 lg 4 p 9 ja § 28). Tellija ei ole vastu vaielnud projekteerija väitele, et võistlustööde hindamiskomisjoni oli kaasatud eksperdina tehniliste teadmistega linnainsener MP. Tellija väitel ei olnud linnainseneril teadmisi katendi sobivusest. Nimetatu ei ole aga asjakohane väide siinses menetluses, kuna katend on sobilik õueala liikluskorraldusega kõrvaltänava jaoks. 16
(18)
  1. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et tellija andis projekteerijale lähteülesande projekteerida õueala liikluskorraldusega kõrvaltee. Sellest tulenevalt projekteeris projekteerija katendi, mis peab vastu koormussagedusele 114 normtelge ööpäevas. Seega ei ole tegemist projekteerimisveaga. II
  2. Maakohtu otsuses ei sisaldu põhjendusi selle kohta, kas projekteerija töö oli nõuetekohane liikluskorralduse projekti osas. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Ringkonnakohus ei nõustu tellija seisukohaga, et projekteerija on oma kohustust vastavas osas rikkunud. 17.
  3. Hageja viitas menetluses sellele, et lisaks varasemates kohtueelsetes pretensioonides esile toodule tuli projekteerijal projekteerida liikluskorralduse projekt, mille käigus tuli anda liikluskorralduse ja liiklusmärkide lahendus (vt hageja 23.10.2023 seisukoha p 7.7, dtl 726). Nimetatud kohustus tuleb tehnilise kirjelduse p-st 4.2 (dtl 30) ja tellija märgib, et projekteerija tegi seda, kuid ei näinud selles ette liikluspiiranguid. 17.
  4. Maakohus tuvastas, et projekteeritud liikluskorralduse joonistelt MAli-008 kuni MAli-009 ei nähtu liiklusmärke, millega soovitaks piirata sissesõitu projekteeritavale alale ja/või sealt läbisõitu. 17.
  5. Saarte Hääle artiklist „Jagatud ruum ühendab“ (dtl 890–891) nähtub, et Kuressaare vallaarhitekt väljendab heameelt selle üle, et avalikkus arutab avaliku ruumi üle ja kirjeldab jagatud ruumi mõiste ajalugu. Samuti selgitab vallaametnik seda, et jagatud ruum on mõnes mõttes õueala-kontseptsiooni edasiarendus. Liiklusseaduse mõistes on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegseks liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. 17.
  6. STRATUM OÜ ekspertarvamuse (dtl 750–809) osast 2.6 „Olemasolev liikluskorraldus“ nähtub, et projekteerija koostas jagatud tänavaruumiga ala liikluskorralduse lähtuvalt standardist EVS 843:
  7. Ekspert märgib, et hetkel puudub liiklusseaduses sellekohane liiklusmärk, mistõttu on jagatud tänavaruumiga alale sisenemine lahendatud ala märkidega, mis hoiatab lähenemisest teelõigule, kus jalakäijad liiguvad sõiduteel (liiklusmärk 172), kehtestab suurima lubatud sõidukiiruse 10 km/h (liiklusmärk 351) ja keelab peatumise ja parkimise (liiklusmärk 361). Asjatundja on leidnud, et liikluskorraldusvahendeid on kasutatud vastavalt liiklusseadusele ning standardile EVS614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine. 17.
  8. Nimetatud tõenditest saab järeldada, et projekteerija nägi ette liiklusmärkide lahenduse, mis vastab tellija lähteülesandele, seadusele ja standardile ega ole ka selles osas oma kohustusi rikkunud. III
  9. Kuna projekteerija töö vastas tellija lähteülesandele ja ei sisaldanud projekteerimisvigu, ei saa ehitajale ette heita, et ta ei informeerinud tööprojekti koostamisel ega ehitustööde tegemisel tellijat põhiprojekti puudustest. Kuna hageja nõutud liiklusuuringu tegemisel puudus tähtsus, ei pidanud ehitaja liiklusuuringu tegemise puudumisele tellija tähelepanu juhtima. Seetõttu ei ole ka ehitaja oma kohustusi rikkunud. 17
(18)Samal põhjusel ei kohaldu riigihanke alusdokumendi osa 3 Tehniline kirjeldus p 1.1.2, mille kohaselt vastutab töövõtja enda poolt koostatud tööprojekti õigsusele ja põhiprojekti vastavusele ja inseneri kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest (dtl 84).
  1. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik hinnata kahju hüvitamise teisi eeldusi, samuti poolte väiteid, mis seonduvad projekteerija vastu esitatud nõude aegumisega. IV
  2. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1).

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuste rahuldamise tõttu samuti hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

21.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 18

(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.