Avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et laste isa on sisuliselt nõude rahuldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
lg 1, § 428 lg 1 p 3, § 477 lg 6).
lg 6 esimese lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Hooldusõiguse lõpetamisega (sh osalise lõpetamisega) seotud menetluse saab algatada PKS § 137 lg 1 kohaselt kummagi vanema avalduse alusel. Kuna laste ema esitas avalduse, saab ta sellest ka loobuda. 8.2. Seoses avaldusest loobumise vastuvõtmisega kuulub 14.04.2025 määrus tühistamisele (
8.3. Maakohus leidis, et
Kuigi laste isa andis pärast avalduse esitamist notariaalse nõusoleku reisimiseks, oli laste ema poolne nõusoleku küsimine ja kommunikatsioon ebaõnnestunud. Ei saa väita, et kohtumenetluse tingis üksnes laste isa tegevus või tegevusetus. Probleemi põhjuseks on vanemate omavaheline halb kommunikatsioon ja konfliktsus. Lisaks on oluline, et probleem tekkis ainult ühe reisi pinnalt ning varasemalt vanemate vahel erimeelsusi laste reisimise küsimuses olnud ei ole. Seega on õiglane jätta vanemate kulud nende endi kanda. Kuna kohus andis alaealistele lastele riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada tasu ja kulud, tuleb nimetatud kulud jätta riigi kanda. Avaldaja määruskaebus 9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud laste isa kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldada
lg-d 4 ja 5, sest laste isa on pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud.
lg 5 koostoimes
lg-ga 1 ei võimalda
praegusel juhul kohaldada, kuna avaldusest loobumise korral kohalduvad erisätted, sh
Avaldaja ei pöörunud kohtusse põhjendamatult, vaid ta oli enne seda saatnud isale korduvaid e-kirju, millele isa ei vastanud. 16.01.2025 teatas laste isa, et ta nõusolekut reisimiseks ei anna. 3 Lastele määratud esindaja määruskaebus 10. Lastele määratud esindaja esitas laste nimel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tervikuna tühistada. Seadusest tulenevalt saab hagita menetluses üksnes avalduse tagasi võtta ja sõlmida kompromissi. Avaldusest loobuda ei saa. Loobumise tulemusena ei saaks avaldaja tulenevalt
§-st 432 enam laste parimates huvides sama nõudega kohtusse pöörduda nt juhul, kui laste isa otsustab notariaalse volituse tagasi võtta. Samuti tuleks kohtul hinnata, kas avaldaja saab ikka avaldusest loobuda pärast maakohtu lahendi tegemist ilma seda vaidlustamata. Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis 10.10.2025 laste määruskaebusese rahuldamata ning edastas selle
lg 1 p 1 ja
Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 16. Õige ei ole laste esindaja seisukoht, mille kohaselt ei saa hagita menetluses avaldusest loobuda. Kuigi
lg 6 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta, on hagita menetluses avaldajal võimalik
alusel koostoimes
lg-ga 1 ka avaldusest loobuda (vt ka
III komm
kohaselt ei saa avaldusest loobumise korral pöörduda uuesti kohtusse sama isiku vastu samal alusel sama vaidluseseme üle, ei tähenda, et avaldaja ei saaks asjaolude muutumise korral PKS § 137 lg 1 alusel uuesti laste isa vastu kohtusse pöörduda. Hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust on võimalik tühistada või muuta ka juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud (
Seega ei eksinud maakohus, kui võttis avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetas sel alusel menetluse. Samuti sai avaldaja
lg-st 1 tulenevalt esitada loobumise avalduse kuni 14.04.2025 määruse jõustumiseni ning ta ei pidanud viidatud määruse tühistamiseks esitama määruskaebust. Eeltoodud põhjendustel jääb lastele määratud esindaja määruskaebus rahuldamata. 17. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud
4
lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut.
lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Kuigi
lg-st 5 tuleneva põhimõttega saab arvestada ka hagita menetluse kulude jaotamisel, tuleb praegusel juhul silmas pidada, et tegemist on perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige laste huvidest lähtudes. Nii näeb ka nt
Viidatud sätte lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt jäävad sellistes asjades olenemata menetluse tulemusest menetluskulud poolte endi kanda. Seejuures on
erinormiks
Eeltooduga tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel
Maakohus leidis põhjendatult, et kuna tegemist on perekonnasjaga ning kohtumenetlus ei olnud tingitud üksnes isa tegevusest või tegevusetusest, vaid poolte konfliktsetest suhetest, on õiglane jätta menetluskulud
Seega jääb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas muutmata. 18. Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud
lg 1 alusel avaldaja kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (
Menetlusosalistel ei ole avaldaja määruskaebusega seonduvalt menetluskulusid tekkinud, mistõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Lastele määratud esindaja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad
lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (
Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.