Obsah (9)

§ 340§ 657§ 371§ 3401§ 168§ 173§ 171§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1861 Kohtuasi W.P

) § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

1. Hagiavalduses puuduvad nõude aluseks olevad selged asjaolud. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-24-19491 26.12.2024 samasisulise hagi, mille menetlusse võtmisest kohus 27.12.2024 määrusega (jõustunud 26.02.2025) keeldus. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-19491 hagejale 27.12.2024 määruses selgitanud, mis asjaolusid tuleb hagejal kohtule esitada ja tõendada. Kohus jäi käesolevas asjas nende selgituste juurde. Hageja on küll märkinud kahjuhüvitise suuruse, mida ta varasemas asjas ei nimetanud, kuid selle kujunemine ei ole kohtule arusaadav.
2. Samuti ei ole hageja välja toonud ja tõendanud (viidanud hagiavalduses tõenditele või tulevikus esitatavatele olemasolevatele tõenditele) muid kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid, mh kohtutäituri ametikohustuse rikkumist (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); põhjuslikku seost ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; kohtutäituri süüd; ja subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumist või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatust.
3. Lisaks ei ole hageja märkinud, mis alusel on hageja viivise nõue esitatud. Hageja märkis järgmist: „Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt edasi 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sealhulgas edaspidi, alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.“. Samas nimetab hageja põhinõudena 6291,25 eurot, mitte 3897,25 eurot.
4. Hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded selged, samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud.

§ 340

¹ lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. 2 2-25-1861 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha otsus ning jätta kõik kulud kostja kanda. Hageja hinnangul vastab hagi vähemalt rahuldavale olukorrale. Kahju teke on arvutatav. Maakohus on jätnud hagi ebaõigesti menetlusse võtmata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kostja seisukohta.
3. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Täitemenetlust alustati sissenõudja avalduse alusel 28.06.2016 summas 1497,75 eurot. Täitemenetluse käigus rahuldati kogu täitmisele edastatud nõue ning täitemenetlus lõpetati seoses nõude rahuldamisega 25.12.
4. Sissenõudja eestkostja ei esitanud kaebust täitemenetluse lõpetamise osas.
5. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis hagi õigesti menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

§ 657lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus määruse põhjendusi.

Hageja määruskaebus jääb rahuldamata. 14. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 9 alusel põhjendusega, et hagiavaldus on ulatuslike puudustega ja teises tsiviilasjas esitatud samasisulist hagi ei ole menetlusse võetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 371lg 1 p 9 käesoleval juhul õigeks menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401

lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

§ 371

lg 1 p-s 9 märgitud vorminõuete puuduse näol on tegemist puudusega, mida on võimalik kõrvaldada. Kohus peab selleks andma tähtaja ja juhul, kui neid puuduseid ei kõrvaldata, saab kohus jätta hagi menetlusse võtmata. Praegusel juhul ei andnud maakohus tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, viidates üksnes teisele tsiviilasjale, milles oli samasisulise hagi menetlusse võtmisest keeldutud. Ringkonnakohus leiab, et selliselt ei ole täidetud nõue võimaldada hagejal hagiavalduse puudused kõrvaldada. Küll aga ei too see minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel ja muudab seetõttu maakohtu määruse põhjendusi.

15.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kohtutäiturile esitatud täitedokumendis on hageja kasuks välja mõistetud 1497,75 eurot, sealhulgas põhinõue 300 eurot. Samuti on hageja esile toonud, et hageja kasuks mõisteti välja viivis 0,7% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja heidab kohtutäiturile ette, et ta ei arvestanud põhinõudelt täitedokumendile kohaselt viivist, mistõttu on hagejale täitemenetluses laekunud summa väiksem, kui see tegelikult oleks pidanud olema. Seega heidab hageja kohtutäiturile ette seda, et hageja nõue on osaliselt 3 2-25-1861 jäänud täitmata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 2 järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, v.a juhul, kui sissenõudja on nõudest loobunud või sama nõude täitemenetlus on aegumise tõttu lõpetatud (TlnRnKm 05.07.2024, 2-22-13296). Seega, kui hageja viivise nõue jäi täitemenetluses osaliselt või täielikult täitmata, saab hageja kohtutäiturile uue täitmisavalduse esitada. Kuna hagejal kui sissenõudjal on võimalus kohtutäituri kaudu nõuda võlgnikult täiendavalt viivisenõude rahuldamist, ei saa järeldada, et täitemenetluse lõpetamisega oleks hagejale tekkinud varaline kahju. Seega ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 16. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis

§ 168lg 1 alusel õigesti menetluskulud hageja kanda.

17. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. 18.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372lg 5 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 4