KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3059 Haldusasi X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.05.20

) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 08.11.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks.
2. SKA jättis 06.05.2025 otsusega nr P26-2025-294775 (dtl 11) taotluse läbi vaatamata, sest kaebaja elab ja töötab Rootsis.
3. Kaebaja esitas 06.05.2025 otsuse peale 23.05.2025 vaide.
4. SKA jättis 03.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/14899-2 vaide rahuldamata.
5. Kaebaja esitas 16.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 06.05.2025 otsuse ja 03.06.2025 vaideotsuse tühiseks tunnistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. 3-25-3059 KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kaebaja esitas kohtule SKA otsuste tühiseks tunnistamise nõude. Kohus tõlgendab seda tühistamisnõudena

§ 37

lg 2 p 1 tähenduses, mitte tühisuse tuvastamise nõudena

§ 37lg 2 p 6 tähenduses.

SKA otsustes ei esine haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud ilmselgeid tühisuse aluseid, seega puudub alus haldusakti tühiseks tunnistada ja sellisel nõudel ei saa olla asjas mingit perspektiivi. Samuti ei ole kaebaja kaebuses ühelegi tühisuse alusele viidanud. Seega järeldab kohus, et kaebaja sõnastas kaebuse nõude ekslikult ja tegelikult oli tema sooviks esitada tühistamis- ja kohustamisnõuded. 7. Kuna kaebaja läbis kohtueelse vaidemenetluse, tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda

§ 47

lg-st 2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lähendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Kaebaja ei ole välja toonud, millal talle 03.06.2025 vaideotsus teatavaks tehti. Küll aga on kaebaja esitatud dokumentidest näha, et ta esitas 05.06.2025 SKA-le avalduse pealkirjaga „Palve vaideotsuse ümbervaatamiseks“. Seega pidi kaebaja olema vaideotsusest teadlik hiljemalt 05.06.
2. Seda arvestades tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 07.07.
3. Kaebaja esitas kaebuse 16.09.2025, s.o seaduses sätestatud kaebetähtaega üle 2 kuu rikkudes. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Kehtiva kohtupraktika kohaselt õigustavad menetlustähtaja ennistamist reeglina kaebajast sõltumatud objektiivsed asjaolud. Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.
2. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses ühelegi sellisele objektiivsele asjaolule viidanud, mis takistas talle kaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja oli kaebetähtajast teadlik, sest vaideotsuse edasikaebamiskorras on selgesõnaliselt välja toodud, et vaideotsusega mittenõustumise korral on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul. See, et kaebaja otsustas veelkord haldusorganiga haldusmenetluses vaielda, et pikendanud kaebetähtaega. Kaebetähtaega saab pikendada vaid seaduses reguleeritud kohtueelne menetlus. Praeguses asjas oli selleks vaidemenetlus. Tegemist ei ole ka mõjuva põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks. Haldusorgan oli kaebajale juba kahel korral (06.05.2025 otsuses ja 03.06.2025 vaideotsuses) oma seisukoha välja toonud, seega ei saanud kaebajal olla põhjendatud lootust, et tal õnnestub haldusorganit vastupidises veenda. Isegi kui kaebajal oli selline lootus, pidi ta igal juhul järgima kaebetähtaega, st esitama kaebuse kohtule tähtaegselt isegi siis, kui haldusorgan ei olnud tema avaldusele veel vastanud. Ühelgi isikul ei saa olla õigustatud ootust, et kaebusega võib kohtu poole pöörduda määramata aja jooksul. Kuna kaebaja teadis kaebetähtaega, kuid jättis selle ise mõjuva põhjuseta järgimata, siis puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. 2

§ 124

lg 2, § 152 lg 1 p 2) ilma kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

13. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

14. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seega puudub vajadus riigilõivu tagastamise üle otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3