Obsah (8)

§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131

§ 62lg 2).

Hagi alus PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 10.12.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Xi (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 14.01.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.02.2024 krediidikonto lepingu nr KK4055276, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1400 eurot. 22.02.2024 sõlmisid hageja ja kostja krediidikonto lepingu nr KK4055276 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000 euroni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagi kohaselt veenduti lepingute sõlmimisel kostja krediidivõimekuses küsides kostjalt informatsiooni tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Krediidiandja teostas päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasi, et kontrollida kliendi varasemat maksekäitumist, lisaks teostati päringud Maksuametile, Rahvastikuregistrisse, Ametlike Teadaannete registrisse ning analüüsiti kliendi poolt edastatud pangakonto väljavõtet (pangakonto väljavõtte periood 20.08.2023-15.02.2024), et kontrollida kliendi kohustuste ja sissetulekute andmeid. Lisaks tuvastatud sissetulekule, finantskohustuse ja majapidamiskuludele suurusele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka taotleva laenude kuumakseid. Lepingu KK4055276 sõlmimisel kinnitas kliendi krediidivõimekuse kontroll tema krediidivõimelisust igakuise reserviga 771,81 eurot. Krediidikonto lepingu KK4055276 kokkuleppe muutmise (krediidilimiidi tõstmine 2 000 euroni) sõlmimisel 2 kinnitas kliendi krediidivõimekuse kontroll tema krediidivõimelisust igakuise reserviga 739,81 eurot. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista krediidikonto lepingust nr KK4055276 tulenev võlgnevus põhiosas 2 000 eurot, tasumata intressid summas 311,12 eurot, 10.12.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 213,40 eurot (põhinõudelt 2 000 eurot) ning 15 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 2539,52 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viiviseid alates 11.12.2024 põhinõude 1 900 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 31.03.
2. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohus peab siiski vajalikuks selgitada ka järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 16.02.2024 sõlmitud krediidikonto lepingust nr. KK4055276 ning 22.02.2024 sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK4055276 muutmise kokkuleppest tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt veenduti enne laenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimekuses. Kostja sissetulekute ja kohustuste suurust kontrolliti kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel. Tuvastati kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetuleku suurus ning kostja igakuiste kohustuste suurus. Lisaks teostati Creditinfo.ee, Taust.ee ning Ametlike Teadaannete registritesse. Tuvastati, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired, samuti puudusid kostja kohta ametlikud teadaanded. Hageja selgituste kohaselt arvestati kostja kuludeks ka igakuised majandamiskulud summas 340 eurot. Krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust lepingu KK4055276 sõlmimisel igakuise reserviga 771,81 eurot ning krediidikonto lepingu KK4055276 muutmise kokkuleppe sõlmimisel igakuise reserviga 739,81 eurot. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot.

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. 3 Hageja ei ole esitanud eraldi menetluskulude nimekirja, kuid kohus arvestab hagiavalduses sisalduvat taotlust, milles hageja palus välja mõista 150 eurot õigusabikuluna. Kohus leiab, et arvestades tavapärast tarbijakrediidivaidlustes nõutavate dokumentide ettevalmistamise mahtu, on 150 euro suurune õigusabikulu põhjendatud ja mõistlik. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik 4