Obsah (4)

§ 1§ 12§ 36§ 19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-1305 Otsuse kuupäev 20. september 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi MT kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.02.2022.a

) sätetele. Ka 2018. aasta kestel tehti tulumaksuseaduses muudatusi, kuid need ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. 7.

§ 1

lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.

§ 12

lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Viidatud säte sisaldab ka võimalike tuluallikate näitlikku loetelu (seaduses kasutatakse sõnastust „sealhulgas“). Tulumaksuseadus sisaldab arvukalt sätteid erandite kohta, s.o summade kohta, mida tulumaksuga ei maksustata.

§ 36

lg 2 sätestab, et maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. 3 MKS § 58 alusel tuleb maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente säilitada vähemalt 7 aastat dokumendi koostamisele või saamisele järgneva aasta

1. jaanuarist arvates. Eeltoodu tähendab, et tulumaksuseadus on üles ehitatud selliselt, et n-ö vaikimisi on mistahes tulu puhul tegemist maksustatava tuluga. Selleks, et tegemist ei oleks maksustatava tuluga, peab see olema konkreetselt sätestatud mõne tulumaksuseaduse sättega. Kaebajal tuleb tõendada seda, et tegemist on maksuvaba tuluga, kuna see on asjaolu, millele kaebaja tugines tuludeklaratsiooni esitades ja tugineb ka kohtuvaidluses (HKMS § 59 lg 1).
2. Õige ei ole kaebaja väide, et maksuotsuses oleks pidanud välja tooma, millist liiki maksustatava tuluga on tegemist. Küll aga saab maksumenetlusele ette heita, et vastustaja ei ole selgitanud kaebajale võimalikke sätteid, millele kaebaja saaks tugineda tulu maksustamata jätmisel, ja vajadust esitada tõendid, mis nende konkreetsete sätete kohaldamist võimaldavad. Kohus kõrvaldas eeltoodud puuduse kohtumenetluses, 10.08.2024.a määruses antud selgitustega. Kohus andis pooltele tavapärasest pikema tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Sularaha sissemaksed kaebaja pangakontole 33 450 eurot
3. Kaebaja pangakontole tehtud sularaha sissemaksete 33 450 euro osas saab kaebaja väiteid seostada

§ 19

lg 3 p 6 (tegemist on füüsiliselt isikult saadud kingitusega) või § 15 lg 4 p 1 (tegemist on vastu võetud pärandvaraga). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ta sai vaidluse all olevad summad oma vanematelt kinkena või pärandina. Kaebaja kinnitas maksumenetluses, et kaebaja ja tema vanemad sularaha üleandmise kohta dokumente ei koostanud (dtl 296). Kohtumenetluses avaldas kaebaja, et pärandi vastuvõtmisel ei tehtud pärandi inventuuri, ta ei avaldanud pärimisasja algatamisel notarile pärandvara koosseisu vms. Kaebaja avaldas maksumenetluses, et pärandina sai ta vallasasjadena vaid vanemate eluruumide sisustuse (dtl 306, kohtuasja dokumentide põhjal päris kaebaja ka kinnisasjad ja pangakontodel oleva raha). Õige ei ole see, et vastustaja on omistanud kaebajale kohustuse dokumenteerida oma vanemate või muude isikute tehinguid või dokumenteerida tehinguid tagantjärele. Kaebaja vastutusalas oli dokumenteerida tehingu toimumise ajal need tehingud, mille pooleks ta oli. S.h kui kaebaja võttis vastu sularaha, siis oli

§ 36

lg 2 alusel kaebaja vastutusalas dokumenteerida see viisil, mis võimaldab hiljem kindlaks teha, kas tegemist on maksustatava tuluga või mitte.

1. Kohtuasjas välja toodud asjaoludel saab kaebaja tuluallikaid pidada ebaharilikeks. Tulud, mida kaebaja deklareerib, on väga napid.
2. aastal deklareeris kaebaja intressitulu 5 200,14 eurot ja renditasu 769 eurot. Samas on kaebaja käsutuses küllalt suured rahasummad. Kaebaja pangakonto EE77oooooooooooo (EUR) väljavõte
3. aasta kohta (dtl 110-147) näitab, et konto algsaldo oli 12 437,71 eurot, konto kreeditkäive (laekumised) oli 157 782,98 eurot (keskmiselt 13 148,58 eurot kuus), deebetkäive 95 329,92 eurot (keskmiselt 7 944,16 eurot kuus) ja lõppsaldo 74 890,77 eurot. Arvestatav käive toimus ka kaebaja kontol EE00000000 (EUR, dtl 150-153). Selle konto algsaldo oli 22 373,39 eurot, kreeditkäive 68 151,32 eurot, deebetkäive 90 524,71 eurot ja lõppsaldo
4. Sarnane on kaebaja majanduslik olukord olnud juba aastaid (dtl 155). Mõistlikule isikule peab sellises olukorras olema äratuntav, et tal tuleb oma tulusid põhjalikult dokumenteerida, et vajadusel tõendada tulude päritolu ja lahendada küsimus, kas need kuuluvad maksustamisele. 4 11.

§ 36

lg 1 kohaselt võetakse füüsilise isiku poolt saadud tulu tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Kui kaebaja ei ole tõendanud sularaha oma valdusse saamise alust ja aega, siis oli õige võtta sularaha tuluna arvesse maksustamisperioodil, mil kaebaja selle oma kontole kandis.

1. Kaebaja või vastustaja hüpotees selle kohta, kust pärines kaebaja valduses olnud ja tema kontole kantud sularaha, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Oluline on see, kas on tõendatud konkreetsete sissemaksete pärinemine allikast, mis välistab selle maksustamise tulumaksuga. S.h ei muuda maksuotsust õigusvastaseks asjaolu, et kõik väited, millele vastustaja oma hüpoteesi käsitlemisel tugines, ei olnud õiged. Kohtuasja dokumentide põhjal olid kaebaja vanemad varakad isikud ja nende käsutuses on olnud sularaha. Kaebajal, tema vanematel ja OÜ-l X olid tihedalt läbipõimunud majanduslikud suhted. Muuhulgas nähtub see järgmistest tõenditest. * OÜ X äriregistri andmete (dtl 599-604) põhjal kanti osaühing äriregistrisse 18.07.
2. A oli osaühingu asutaja, osanik kuni 07.11.2013 ja juhatuse liige kuni 11.11.
3. Kaebaja on sama osaühingu osanik ja juhatuse liige alates 11.11.
4. Kaebaja tegutses ka varem osaühingu esindajana A 30.08.2001 antud volikirja alusel (dtl 606). * Kaebaja, A, H, OÜ X ja osaühingu juhatuse liige P on teinud pika aja jooksul arvukaid omavahelisi tehinguid. Kaebaja esitas andmed aastatel 2001-2014 toimunud kinnisvaratehingute kohta (dtl 460), tehingutesse oli kaasatud 22 kinnistut, poolteks olid kaebaja, A, OÜ X, kolmel juhul ka muud isikud. Vastustaja koostas ka omapoolse ülevaate kaebaja kinnisvaratehingutest (dtl 584-585). Kaebaja tegutses mitmes tehingus A esindajana: 15.09.2010 (dtl 589-598), 07.11.2013 (dtl 702-707) 05.05.2014 (dtl 750-760). * Kaebaja vanematele kuulusid väärtpaberid, millega tehti aktiivselt tehinguid. Seisuga 01.01.2005 oli A väärtpaberikonto väärtus 109 368,20 eurot ja H konto väärtus 78 203,69 eurot (dtl 11-12). Seisuga 31.12.2010 oli H väärtpaberikonto väärtus 51 850,01 eurot (dtl 330-331) ja A väärtpaberikonto väärtus 22 324,06 eurot (dtl 338). * Kaebaja ja tema vanemate pangakontode vahel on aastate jooksul toimunud arvukaid kandeid suurtes summades. A konto väljavõte päringuga saaja/maksja „T“ (dtl 575-578) näitab, et aastatel 2011-2014 oli selliste maksete deebetkäive 77 664 eurot ja kreeditkäive 29 400 eurot. Sama päring H kontol (dtl 579-583) näitab, et aastatel 2011-2016 oli selliste maksete deebetkäive 69 370 eurot ja kreeditkäive 4 765,85 eurot. * Mitmetel kannetel kaebaja ja tema vanemate kontode vahel on selgituseks „Makse oma kontode vahel“ (vt näiteks dtl 301-304). * A andis kaebajale 15.09.2010 üldvolituse teha tema nimel mistahes tehinguid (dtl 761762). * Kaebaja kinnitab et ta on oma vanemate kontodele teinud sularaha sissemakseid aastatel 2000 - 2010 kokku 170 056 eurot ning vanemate kontodele sularahas sisse makstud summad on sageli kaebaja kontole üle kantud (dtl 7), samuti seda, et tema ja vanemate rahalised suhted olid omavahel tihedasti läbi põimunud (dtl 461). Eeltoodu ei tõenda, et sularaha, mille kaebaja maksis oma kontole
5. aastal, on saadud A või H kinke või pärimise teel või muul

sätestatud viisil, mille puhul on tegemist maksuvaba tuluga. Tulu maksustamata jätmiseks ei ole piisav see, et kaebaja hüpotees on võimalik. Samavõrd on võimalikud mitmed teised hüpoteesid, s.h et sularaha pärineb allikast, mis on võrreldav palgatulu, juhatuse liikme tasu, vara võõrandamisest saadud tulu või 5 ettevõtlusest saadud tuluga. Kohus andis 10.08.2024.a määruses kaebajale võimaluse põhjendada, miks toetavad tõendid kaebaja arvates ülekaalukalt just tema hüpoteesi. Kaebaja selliseid põhjendusi ei esitanud. OÜ X ülekanne 01.06.2018

1. Laenu tagastamisena saadud rahasumma ei ole oma olemuselt tulu. Seega tuleb kindlaks teha, kas on tõendatud, et OÜ X 01.06.2018.a ülekanne kaebaja kontole, mille selgitus on „laenu tagastus“, tehti ka tegelikult laenu tagastamiseks. Vaidluse keskmes on küsimus, kas kaebaja on andnud osaühingule laenu, mida see sai 01.06.2018.a kandega tagastada.
2. Kaebaja viitab järgmistele tõenditele: - kassa sissetuleku order 07.05.2018 selle kohta, et osaühing võttis kaebajalt sularahas vastu 20 000 eurot selgitusega laen (dtl 21); - osaühingu raamatupidamise konto nr 90 „Laenud“ kanded (dtl 35); - laenuleping 02.01.2015 (dtl 421-422). Selle kohaselt annab kaebaja osaühingule laenu summas kuni 100 000 eurot, laenusumma antakse üle tulevikus osaühingu taotlusel, laenu andmine ja tagastamine toimub ülekande teel, laenu tagastamise lõpptähtaeg on 01.01.2022; - osaühingu juhatuse liikme P 10.06.2022.a kinnitus laenu andmise kohta.
3. Vastustaja tugineb järgmistele tõenditele: - kaebaja maksumenetluses antud seletused. Kaebaja algselt väitis, et 01.06.2018.a ülekandega tagastati laen, mille kaebaja andis
4. aastal. Väite laenu andmise kohta
5. aastal ja sellega seotud dokumendid esitas kaebaja pärast seda, kui vastustaja selgitas, et
6. aastal antud laenu oli kaebaja juba täielikult tagasi saanud; - osaühingu juhatuse liikme P 28.08.2020.a seletus, et laen anti
7. aastal.
8. Kohtu hinnangul on ülekaalus tõendid selle kohta, et 07.05.2018 kaebaja osaühingule laenu ei andnud. Kaebaja andis
9. aastal osaühingule laenu 35 000 eurot, mis tagastati kahe maksena: 25 000 eurot novembris 2015 ja 10 000 eurot 11.01.
10. Ülekandele 01.06.2018 summas 20 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“ ei eelnenud laenu andmist, seda ei saa käsitleda laenu tagastusena ja tegemist on tulumaksuga maksustamisele kuuluva summaga. Kohtuasja dokumentidest nähtub, et - kaebaja kinnitusel palus vastustaja 29.06.2020 kaebajal esitada andmed osaühingu poolt 11.01.2018 ja 01.06.2018 teostatud maksete kohta kogusummas 35 000 eurot (dtl 463); - kaebaja selgitas 22.07.2020, et laen osaühingule pärineb aastast 2015, tegemist oli laenuga soetamaks osaühingule uusi kinnistuid ja raha laenu andmiseks sai ta vanematelt (dtl 296297); - vastustaja juhtis 08.10.2020 tähelepanu sellele, et osaühing tagastas
11. aastal sularahas antud laenust 25 000 eurot novembris 2015 ja palus selgitada, millistel alustel sai kaebaja laenu
12. aastal teistkordselt tagasi (dtl 425); - kaebaja selgitas 06.11.2020, et ta andis 07.05.2018 osaühingule täiendavalt laenu 20 000 eurot (dtl 292-293). Osaühingu juhatuse liige P selgitas 28.08.2020, et laenuleping kaebajaga on sõlmitud 02.01.2015 n.ö lahtise / jooksva saldoga kuni 100 000 eurot. Laenusumma üleandmist 6 kinnitab seletuse lisaks olev order (dtl 405-406). Seletusele on lisatud order 35 000 euro üleandmise kohta 20.07.
13. Laenu andmist
14. aastal ei ole nimetatud (dtl 418). Eeltoodu tähendab, et nii kaebaja (laenuandja ja laenuvõtja juhatuse liikme) kui ka P (laenuvõtja juhatuse liikme) algsete seletuste kohaselt andis kaebaja osaühingule laenuna üle 35 000 eurot ja see toimus
15. aastal. Nendel tõenditel on suurem kaal kui kaebaja ja P hilisematel kinnitustel, et kaebaja andis osaühingule ka
16. aastal laenuna üle 20 000 eurot, ja selle kohta esitatud dokumentidel. Kaebaja ja P seletuste muutmist ei põhjenda piisavalt see, et tegemist oli ammu toimunud sündmustega. Mõlemad isikud olid maksumenetluse läbiviimise ajal ja on ka praegu osaühingu juhatuse liikmed ning neil oli võimalus juba esimese seletuse andmisel asjaolud osaühingu dokumentidest üle kontrollida.
17. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja peab ebausaldusväärseks kõiki tõendeid, mille allikas on tema või temaga seotud isikud. Vastustaja pidas tõendatuks laenu andmist
18. aastal ja selle tagastamist muuhulgas jaanuaris
19. Kaebaja kontole 11.01.2018 laekunud summat ei ole kaebaja maksustatava tulu hulka arvatud. Vastustaja on põhjendatult hinnanud ebausaldusväärseks tõendid, mis on esitatud hiljem ja on algsete dokumentidega vastuolus.
20. Majandusaasta 2018 aruanne ei kajasta konkreetseid laenutehinguid. Samas oleks majandusaasta aruanne saanud neid kajastada. Osaühing oli
21. aastal väikeetevõtja raamatupidamise seaduse (redaktsioon 01.01.201830.06.2019, edaspidi RPS) § 3 p 15 tähenduses. Osaühing ei olnud mikroettevõtja RPS § 3 p 14 tähenduses, kuna täidetud ei olnud tingimus, et osaühingul on üks osanik, kes on ka juhatuse liige. Osaühingul oli kaks osanikku ja juhatuse liiget. RPS § 21 lg 3 p 5 alusel oli väikeettevõtjal kohustus avalikustada lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades tehingud seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks). Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ (RT I, 23.12.2017, 54) punktidest 18-20 tuleneb, et seotud osapooleks on muuhulgas ettevõtte juhtkond, avalikustatakse seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta jooksul ning üheks avalikustamisele kuuluvaks tehingu liigiks on laenude andmine või saamine. Kaebaja väidetele oleks lisanud olulist kaalu see, kui majandusaasta 2018 aruandes oleks kajastatud laenusuhted temaga nii, nagu kaebaja neid kirjeldab.
22. Vastustaja hüpotees, et tegemist oli osaühingust raha maksuvaba väljaviimisega või juhatuse liikmele tasu maksmisega, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Oluline on see, et kaebaja ei ole tõendanud alust jätta see summa tema maksustatava tulu hulka arvamata. Muud väited, kokkuvõte
23. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et maksumenetlusse oleks tulnud kaasata OÜ X, kuna kaebuse rahuldamata jätmise korral on osaühingul endiselt kaebaja ees võlg. Maksuotsuse tegemisel aluseks võetud asjaolu, et 01.06.2018.a makse ei olnud laenu tagastamine, omab tähtsust üksnes maksumenetluses. Vastustajal ei ole pädevust ega volitusi tuvastada asjaolusid nii, et see on eraõigusliku õigussuhte pooltele siduv või loob eraõigusliku 7 nõudeõiguse. Kui tehingu pool leiab, et teine pool on talle võlgu (lepinguline kohustus on täitmata), siis saab selle täitmist nõuda eeldusel, et tehingu teine pool võlga tunnistab või maakohus on võlgnevuse välja mõistnud.
24. Kaebaja heidab vastustajale ette, et kolmandatelt isikutelt ei ole maksumenetluses piisavalt teavet küsitud. Kohtu arusaamisel peab kaebaja silmas seda, et teavet oleks tulnud küsida OÜ-lt X ja P. Samas on kohtuasja materjalide hulgas arvukalt seletusi ja dokumente, mille on esitanud osaühingu nimel P. Kohtule ei ole äratuntav, miks oleks vastustaja pidanud koguma teavet, mille kaebaja on juba esitanud. Õige ei ole kaebaja väide, et talle ei selgitatud maksumenetluses tema õigusi ja kohustusi. Vastavad selgitused on antud maksumenetluse alustamisel 05.03.2020 (dtl 92-96).
26. aasta tulu deklareerimise tähtaeg oli 31.03.
27. Maksuotsus on tehtud enne, kui sellest tähtpäevast möödus kolm aastat (MKS § 98 lg 1). Maksuotsuse õiguspärasust ei mõjuta see, kas kaebaja jättis vaidluse all oleva tulu deklareerimata tahtlikult, ning kohus seda küsimust ei käsitle.
28. Kohus leiab kokkuvõttes, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaideotsusele (osas, milles see käsitleb maksuotsust) ei ole kaebaja iseseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus vaidlustatud käskkirja ei tühista, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. See tähendab, et kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
30. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 8