Obsah (11)

§ 162§ 163§ 407§ 5§ 231§ 174§ 138§ 144§ 484§ 177§ 178

act OÜ hagi S Gi vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 2557,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, esindaja: A V,, xxx Kostja: S G, isikukood xxx Asja läb

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga xxx kliendikeskkonnas sisse ja esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi kostja esitama kõik Laenuandja poolt nõutavad andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto 02.07.2016, tuvastades enda isikusamasuse esitades andmed. Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile, mis on kostjale ka tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral ka alla laetavad. Lepingu xxx ja lisalaenu lepingu xxx puhul kontrolliti kostja esitatud sissetulekute õigsust Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt puudusid kostjal ülalpeetavad. 03.05.2023 sõlmiti leping xxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1090,00 eurot (koosnes laenu põhiosa väljamaksest 1000,00 eurot + lepingutasust 90,00 eurot), mis tuli teabelehe punkti 2 kohaselt tagastada 20 kuu jooksul igakuise maksegraafikust tuleneva osamaksega 74,73 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr 44,99% on arvutatud eeldusel, et 1090,00 euro laenamisel 20 kuuks fikseeritud intressimääraga 38,58% aastas, on krediidi kulukuse määr 44,99%, lepingutasu 90,00 eurot, tagasimakstav kogusumma 1494,60 eurot, 20 tagasimakset (teabelehe punkt 3). Antud lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. 05.05.2023 sõlmiti lisalaenu leping xxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 1999,16 eurot (koosnes lepingu xxx laenusummast 1090,00 eurot + lepingu xxx lisalaenu väljamaksest 796,00 eurot + lisalaenu lepingu xxx lepingutasust 113,16 eurot), mis tuli teabelehe punkti 2 kohaselt tagastada 60 kuu jooksul igakuise maksegraafikust tuleneva osamaksega 76,80 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr 44,99% aastas on arvutatud eeldusel, et 1999,16 euro laenamisel 60 kuuks fikseeritud intressimääraga 39,47% aastas on krediidi kulukuse määr 44,99%, lepingutasu 113,16 eurot, tagasimakstav kogusumma 4608,04 eurot, 60 tagasimakset (teabelehe punkt 3). Antud lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 235,71 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 34,13 eurot, intressi katteks 196,18 eurot, viivise katteks 0,27 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 5,00 eurot ja refinantseeritud laenu intresside katteks 0,13 eurot. Lepingute maksevõime hindamisel lähtuti kostja esitatud netosissetuleku ja finantskohustuste andmetest. Majapidamiskulude hindamisel lepingu xxx puhul aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega. Kuigi kostjale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mistõttu tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud. Küll aga arvestas krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lepingu xxx puhul lisaks puhvriga 60,00 eurot, muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist, 2 Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt puudusid kostjal ülalpeetavad. Kostja maksevõime suuruseks hinnati lepingu xxx puhul 538,00 eurot (netosissetulek 1200,00 eurot – finantskohustused 200,00 eurot – muud kohustused 402,00 eurot – puhver 60,00 eurot (5% netosissetulekust). Lepingu xxx personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 2073,78 eurot (koosnes refinantseeritava laenu põhiosast 1965,03 eurot, tasumata võlateatiste tasust 10,00 eurot ja lepingutasust 98,75 eurot), intressimääras 25,53% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 29,99% aastas, maksete kogusummas 4233,87 eurot. Kostjale edastati enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses olevate osamaksete tasumiseks võlateatised 22.09.2024, 22.10.2024 ja 21.11.2024. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse, see on 15.09.2024, 15.10.2024 ja 15.11.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 29.11.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 15.12.2024 ei likvideerinud ega pöördunud võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks krediidiandaja poole, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 16.12.2024 seisuga Hageja palub välja mõista kostjalt S G hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 1966,72 eurot, intress 166,78 eurot, viivis 155,13 eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 50,00 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 1966,72 eurolt, so alates 18.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, menetluskuluna kokku summa 405,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 385,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Välja mõista kostjalt S G hageja B2 Impact OÜ kasuks. Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista: Lepingust tulenev põhivõlgnevus 1056,70 eurot, intress 39,42 eurot (15.01.2024-15.12.2024 intressi osamaksed), viivis põhivõlalt 1056,70 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni so. 17.04.2025 kokku summas 39,82 eurot (lisa 36) ning sissenõudmiskulud kokku 50,00 eurot. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel või alternatiivselt jaotada menetluskulud hagi rahuldamise ulatusega

§ 163mõttes.

Väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 1056,70 eurolt, so alates 18.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.08.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja 3 vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagist nähtuvalt kostja sölmis xxx kliendikeskkonnas tarbijakrediidilepingu xxx ja lisalaenu lepingu xxx ning refinantseerimislepingu xxx. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viidatud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

1. märtsi
2. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu
3. novembri
4. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.
5. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. 4 Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.
6. a nr 2-21-13098, p 18). Kohus kontrollis hagis märgitud laenude andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostjaga 03.05.2023 sõlmitud lepingu xxx krediidikulukuse määr on 44,99%, 05.05.2023 lisalaenu lepingu xxx krediidikulukuse määr on 44,99%, 20.11.2023 refinantseerimisleping nr 210248315 krediidkulukuse määr on 29,99%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%; 16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised. Hagi asjaoludest nähtuvalt lepingu xxx ja lisalaenu lepingu xxx puhul kontrolliti kostja esitatud sissetulekute õigsust Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Krediidiregistrist, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt puudusid kostjal ülalpeetavad. Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmetel saadi kostja kuue kuu netosissetulekuks lepingute xxx, xxx puhul 835,00 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võeti ekslikult arvesse kostja poolt 09.02.2018 esitatud andmed, kus kostja märkis enne lepingute xxx, xxx sõlmimist krediidiküsitluses enda netosissetulekuks 800 eurot, finantskohustuseks 0,00 eurot ja muud kohustused 125 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandaja kostja esitatud netosissetulekust 800,00 eurot ehk madalamast väärtusest, muudest kuludest 125,00 eurot ja finantskohustustes 0,00 eurot. Krediidiandja laenude xxx, xxx puhul pidas piisavaks puhvrit 41 eurot, muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks. 10.02.2018 kehtis krediidiandja juhatuse otsus, mille kohaselt ei tohtinud laenu andmisel laenu põhiosa ja intressimakse suhe kliendi sissetulekusse olla suurem kui 88% (kehtis alates 01.12.2017 a). Kostja maksevõime suuruseks hinnati lepingute xxx, xxx puhul 625,00 eurot (netosissetulek 800,00 eurot – finantskohustused 0,00 eurot – muud kohustused 125,00 eurot * 0,88 (maksimaalse osamakse arvutus oli 2018 a: (sissetulek – kohustused) * 0,88). Ehkki hageja on kinnitanud, et antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse, siis ei ole krediidiandja reaalselt kontrollinud krediiditaotleja väljaminekuid (sh, kontode väljavõtted, mida ei asenda taotleja enda esitatu). Hoiatavaks indikaatoriks võib lugeda korduvaid laenuvõtmisi krediidiandja juures ning vajadust varasemaid refinantseerida võlgade tasumiseks. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise järgimiseks on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus, mille mõlema täitmist peab (intressi ja muude kõrvalkulude) nõude eeldusena tõendama. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud teave oli piisav laenu väljastamiseks ja seetõttu on krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud. 20.11.2023 sõlmis kostja refinantseerimisleping nr xxx, mille puhul uut laenusummat ei väljastatud, osamakse suurust vähendati ja võimaldati seda võlas olevale kliendile, st. makseraskuste korral. 5 Nimetatud lepingu puhul võlgniku krediidivõimelisust kontrollima ei pea (RKTKo 2-20-1490, p-d 25 ja 26). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ning seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1056,70 eurot, intressi 39,42 eurot (15.01.2024-15.12.2024 intressi osamaksed), viivise põhivõlalt 1056,70 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni so. 17.04.2025 kokku summas 39,82 eurot ning viivise põhinõudelt 1056,70 eurolt, so alates 18.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus sissenõudmiskulu 50 eurot hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt

§ 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 405 eurot (385+20). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, so 49% ulatuses, siis tulenevalt

§ 163

lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 198,5% (405*49%). Kostja menetluses ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud ega muul viisil menetluses osalenud, seega kostja menetluskulude rahaline suurus jääb nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (198,5 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7