4-25-3887/12

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Harju Maakohus 11.12.

1. a Tallinnas 4-25-3887 Kristjan Paluteder Endrè Liiva (Liiv, isikukood: 38406030354) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.12.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,24,009864 RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebuse rahuldamata. esitaja Endrè Liiva taotlus kaebetähtaja ennistamiseks
4. Jätta kaebuse esitaja Endrè Liiva kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.12.
5. a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,24,009864 läbi vaatamata ning tagastada kaebus Endrè Liivale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtu seisukoht Endrè Liiv esitas 26.10.
6. a Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.12.
7. a otsuse peale väärteoasjas nr 2315,24,
8. Ta märgib esitatud avalduses, et soovib ennistada otsuse nr 2315,25,000742 ja asendada karistuse ühiskondlikult kasuliku tööga seoses majandusliku olukorra halvenemisega. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt VTMS § 114 lgle 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus nõudis Põhja prefektuurilt välja väärteotoimiku, kust nähtub, et asjas koostati 28.11.2024 väärteoprotokoll. Sellega on E. Liiv tutvunud, sh kinnitanud protokolli pöördel VTMS § 19 järgsete õiguste ja kohustustega tutvumist. Väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajaks 27.12.
9. a (lk 1). E. Liiv on 28.11.
10. a saatnud menetlejale e-kirja selle kohta, et ta on väärteo kohta teate saanud, palub infot otsuse tegemise aja kohta ning märgib, et sooviks trahvi tasuda osadena (lk 14). Politsei dokumendihaldussüsteemi DELTA teavituse kohaselt on 10.12.
11. a loodud tööülesanne politseiametnik S. Munakule vastata isiku pöördumisele ning sellel on käsikirjalised märkmed (koos allkirjaga) lahendi aja (27.12.
12. a) ja sellest telefoni teel teavitamise kohta (lk 15). Kohtu hinnangul oli seega E. Liivale mitmel korral (väärteoprotokollis, telefonikõnes) teatavaks tehtud see, et otsus on kohtuvälise menetleja juures alates 27.12.
13. a kättesaadav. Kohtuväline menetleja on lahendi teinud 18.12.
14. a (lk 18-19) ning seega oli otsus menetleja juures kättesaadav juba alates 18.12.
15. a. Otsuses on kirjas ka selle edasikaebamise kord ehk see, et menetlusalune isik või tema kaitsja võivad otsuse peale esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 13.01.
16. a ning seega on praegune kaebus esitatud enam kui 9 kuud pärast tähtaega. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks kohus tuvastanud ei ole. Praeguses asjas pole E. Liiv ka ise viidanud ühelegi asjaolule, mis takistanuks otsusele õigeaegselt kaebust esitamast. E. Liival oli võimalik kaebus tähtaegselt esitada. Taotlust põhjendab E. Liiv asjaoluga, et ta soovib rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Väärteootsusega karistati E. Liiva põhikaristusena rahatrahviga summas 600 euro ja määrati, et see tuleb tasuda hiljemalt 10.07.
17. a. (lk 18). Toimikus sisaldub ka 01.07.
18. a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrus, mille aluseks on olnud E. Liiva 27.06.
19. a esitatud taotlus. Trahvi tasumise tähtaega pikendati kuni 10.12.
20. a (lk 20). Seega saab öelda, et E. Liival polnud tegelikult varem soovi väärteootsust vaidlustada ning praegune kaebus on suunatud trahvi asendamisele. Asjaolu, et tal ei ole võimalik rahatrahvi tasuda, ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Olgu siinkohal rõhutatud, et isegi kui kohus saaks praegu esitatud kaebuse menetlusse võtta, ei oleks selles menetluses rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga võimalik. Alles siis, kui rahatrahvi sissenõudmine täitemenetluses muutub võimatuks, saab sissenõudja (PPA) esitada kohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuivõrd kaebus on esitatud pärast kaebetähtaega ja kohus ei rahuldanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, tuleb kaebus VTMS § 118 lg 2 p-st 1 jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, § 189-193; KrMS § 171 lg
21. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik