Obsah (12)

§ 468§187§ 407§ 311§ 444§ 162§ 168§ 174§ 150§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Kertu Altin Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2025, Tallinn Tsiviilasja

§ 468lg 1 p 2).

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§187lg 6).

Kohtu selgitused 1. Aktsiaselts Baltem esitas Harju Maakohtule hagi Belsneks Elekter OÜ vastu võla nõudes. 22.10.2025 määrusega võttis kohus vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse põhivõlgnevuse 14 128,37 eurot osas. 2.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Kostjale on menetlusdokumendid

§ 3111 lg 51 alusel e-posti aadressile info@belsneks.ee kätte toimetatud 11.06.2025.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 01.07.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, kuna hageja on osaliselt hagist loobunud kostja poolt põhinõude tasumise tõttu pärast hagiavalduse esitamist ning ülejäänud osas rahuldab kohus hagi. 5.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 1260 eurot. Kohus märgib, et on hageja 20.05.2025 hagiavalduse menetlusse võtnud hagihinnaga 16 770,65 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv 980 eurot. Kui hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 2/3 tagastamist

§ 150

lg 1 p 1 alusel, kuid enamtasutud osas ei kuulu riigilõiv kostjalt väljamõistmisele. Täiendavalt märgib kohus, et on 22.10.2025 määrusega võtnud vastu osalise hagist loobumise ja lõpetanud menetluse põhivõlgnevuse 14 128,37 eurot osas. Pärast osalist menetluse lõpetamist on hagihind 2642,28 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 385 eurot. Seoses osalise hagist loobumisega on hagejal õigus taotleda

§ 150

lg 2 p 2 alusel poole loobutud osalt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 297,50 euro tagastamist (980385=595; 595/2=297,50). Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskuluks

§ 138

lg 2 kohaselt riigilõiv 682,50 eurot (385+297,50), mis tuleb kostjalt välja mõista.

1. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 4,5 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Kuna hageja esindaja koostas hagiavalduse kokkulepitud hinna alusel (350 eurot), palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud üksnes 530 euro ulatuses. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
2. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud hageja esindaja poolt nimetatud ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 530 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 1212,50 eurot (682,50+530).
3. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3