Obsah (5)

§ 356§ 423§ 174§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2456 Tsiviilasi Menetlustoiming

§ 356

lg 1 alusel tsiviilasjas nr 2-22-4951 tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

1. X nõuded vastuhagis, millest kohus käesolevas asjas lahendatava nõude eraldas, olid esitatud tingimuslikult, st juhuks, kui kohus Y hagi rahuldab. Tsiviilasjas 2-22-4951 jättis Harju Maakohus 28.03.2025 otsusega Y hagi rahuldamata ja X vastuhagi läbi vaatamata. Kohtuotsus jõustus 01.12.
3. Harju Maakohus uuendas 01.12.2025 kohtumäärusega tsiviilasja 2-24-2456 menetluse ning andis hagejale tähtaja seisukoha avaldamiseks, kas hageja jääb oma nõude juurde.
4. Hageja esitas 02.12.2025 taotluse jätta hagi läbi vaatamata, selgitades, et vastuhagist eraldatud nõuded peavad järgima vastuhagiga sama saatust, ehk need tuleb jätta läbi vaatamata.. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 423

lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Hageja esitas 02.12.2025 taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 13.02.2024 menetlusse võetud ning kohus ei ole teinud asjas menetlust lõpetavat lõpplahendit, samuti kuivõrd tsiviilasi on alles eelmenetluses, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagiavalduse perspektiivituse tõttu, kuivõrd hagejal puudub asjas edasine menetlushuvi. 9. Lõpetada tsiviilasja 2-24-2456 menetlus. 10.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 11. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

12. Kohus arvestab, et VX ei põhjustanud käesolevat tsiviilasja ja kohus eraldas X nõuded tsiviilasjast 2-22-4951 põhjusel, et Y oli avaldanud soovi omakorda esitada vastuhagi antud nõudele ning see oleks oluliselt raskendanud tsiviilasja 2-22-4951 läbivaatamist. Seega põhjustas nõude eraldamise Y vastuväide ning nii nagu tsiviilasjas 2-22-4951 oli nii hagi kui ka vastuhagi menetluse põhjustanud Y, põhjustas Y ja käesolevasse asja eraldatud nõuete menetluse. 13.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Anna Liiv kohtunik 3