Obsah (5)

§ 318§ 245§ 248§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-10081 Kohtunik Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik Kr

§-de 175 ja § 179 alusel mõisteti C.L Sepalt riigituludesse menetluskuluna sundraha summas 750.- (seitsesada viiskümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 1134 (üks tuhat ükssada kolmkümmend neli) eurot ja ekspertiisikulud summas 3657 (kolm tuhat kuussada viiskümmend seitse), millised määrati tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 461,75 eurot.

1. Harju Maakohtu otsusele kokkuleppemenetluses esitas süüdistatav apellatsiooni. Süüdistatav palub menetluskulude tasumise edasi lükata. Süüdistatav ei nõustu kokkuleppe punktides 9.13; 9.14; 9.15; 11.17; 11.18; 11.19; 11.21; 11.23; 11.25 nimetatud asitõendite hävitamisega ning kokkuleppe punktides 11.20; 11.24; 11.25 nimetatud asitõendite riigi omandisse andmisega. Apellant märgib, et ta ei valda eesti keelt piisavalt hästi, et oleks saanud aru kokkuleppe sisust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsiooniga, asub alljärgnevale seisukohale.
3. Arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid

-i

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 4.
3. C.L on apellatsioonis vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, nii nende määr kui ka tasumise viis, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb kohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248

lg-st 1.

§ 318

lg -s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

4.2. C.L on apellatsioonis vaidlustanud ka asjaolu, et osad asitõendid on määratud hävitamisele ja osad määratud riigi omandisse. Kuigi kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe ei pea

§ 245

sõnastuse kohaselt kohustuslikult kajastama asitõenditega seonduvat, siis vaidlustatud juhul on kõik kriminaalasjas asitõenditena käsitatud esemed kokkuleppes eraldi välja toodud ning on ka eraldi kajastatud nendele kohaldatavad meetmed. Seega on vaidlustatud juhul asitõenditega vastuvõetavad meetmed olnud kokkuleppe osa, mistõttu ka selles osas otsuse tegemisel tuleb kohtul juhinduda

§ 248

lg-st 1 ja selles osas otsuse vaidlustamisel kehtib

§ 318

lg-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ning ka asitõendite osas otsuse vaidlustamisel peab apellatsioon sisaldama viidet mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

4.3. Apellant märgib, et 17.07.2018.a kokkuleppe sõlmimisel ei saanud ta aru kokkuleppe sisust sest ei valda eesti keelt piisavalt hästi. Maakohtule ta oma seisukoha esitas, kuid kohus selgitas, et kohtul puudub õigus kokkulepet omaalgatuslikult muuta. Seega on apellant viidanud

9 peatüki 2. jao sätete rikkumisele ehk siis

§ 318

lg-s 4 nimetatud alusele, mis kätkeb endas õigust kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsiooni korras vaidlustada. Kolleegium osutab, et

1. juulil 2018.a. on prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlminud kokkuleppe. Kokkuleppes on kajastatud kõik süüdistatava õigused kokkuleppemenetluses. Nendega tutvumist on C.L allkirjaga kinnitanud. Sõlmitud kokkuleppest, kus muuhulgas on välja toodud kõik süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad 12 kuu jooksul süüdistatava poolt hüvitamisele ja ka kõik asitõenditega võetavad meetmed, nähtub ka, et C.L valdab eesti keelt. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatav kinnitanud veel ka eraldi allkirjaga tema kohta esitatud andmete õigsust ( t.lk. 60), kui ka kinnitanud eraldi allkirjaga, et on kokkuleppe tingimustega nõus, sh. väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude summaga ja tasumise korraga ( t.lk. 12-13) ning asitõendit suhtes kohaldatavate meetmetega ( t.lk. 64-65). Harju Maakohtu 17.07.2018.a. istungi protokolli kohaselt on istungil osalenud tõlk NM. C.L , kellele oli tutvustatud tema õigusi, on olnud nõus kokkuleppemenetluses asja lahendamisega ja sellist taotlust on toetanud ka kaitsja. Süüdistus ja kogu kokkuleppe sisu on avaldatud kohtuistungil, kus C.L Sepale oli tagatud tõlgi abi. Kohtuistungi protokollis nähtub, et kohus on süüdistatavalt C.L Sepalt küsinud kas ta on süüdistusest aru saanud kas kokkuleppe sõlmimisel selgitati tema õigusi ja kas sõlmitud kokkulepe on arusaadav. C.L on vastanud, et süüdistus on arusaadav. Kokkuleppe sõlmimisel õigusi selgitati. Sõlmitud kokkulepe on arusaadav. Samuti on C.L kohtule kinnitanud, et ta sõlmis kokkuleppe oma vabal tahtel, keegi teda ei sundinud. Ei soovi sõlmimise asjaolusid selgitada. Jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning on veel ka eraldi kinnitanud, et saab aru menetluskulude tasumise kohustusest( t.lk. 5859). Seega, olles teadlik kokkuleppest loobumise õigusest, pole süüdistatav selleks mingisugust soovi avaldanud ega viidanud ka asjaolule, et ta ei ole oma keeleoskuse tõttu kokkuleppe sisust aru saanud. Kohus on
2. juulil 2018, pärast kokkuleppe arutamise lõppemist lahkunud nõu pidama ja selgitanud, et kohtulahend kuulutatakse 19 juulil 2018 kell 10.00( t.lk. 59 pöördel).
3. juuli 2018, seega pärast kokkuleppe arutamist kohtuistungil, ajal kui maakohus oli juba nõupidamistoas, on C.L esitanud taotluse kokkuleppe muutmiseks( t.lk. 83).
4. juulil 2018 aastal on kohus kuulutanud kokkuleppele vastava kohtuotsuse. Riigikohus on selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Seega pärast kohtulikku arutamist maakohtus ja ka apellatsioonis, ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. Kolleegium osutab ka Riigikohtu seisukohale, et asjaolu, et süüdistatav on maakohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).

Kolleegium leiab, et konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. 5. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning see tuleb juhindudes

§ 326lg-st 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/