Obsah (8)

§ 76§ 75§ 78§ 424§ 423§ 63§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5928 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg 4,5 alusel määrata X.D-le katseaeg kuni 20.06.2019.

3.

§ 751 lg 3 p-le 2 vastavalt määrata X.D-le elektroonilise valve kestuseks kolm

§ 75

1 lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse X.D keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada X.D käitumiskontrollile kestusega kuni 20.06.2019, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 2 1, 4, 5, 7, 8 alusel määrata X.D-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi  mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed);  osaleda sotsiaalprogrammis.

1. Määrata X.D katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus X.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu X.D karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista X.D-le menetluskuluna riigituludesse 102,96 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Rein Napa poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.   Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 29.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5928 on X.D süüdi tunnistatud

§ 424

,

§ 423

’1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistati teda 1 aasta ja 3kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuse 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 9 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.12.2015 kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra, mis oli 1 aasta, 6 kuud ja 14 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat, 4 kuud ja 12 päeva. 27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud X.D isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, teine vangistus. Käesolevalt süüdi mõistetud liiklussüütegude eest, isikut on ka eelnevalt kahel korral liikluskuriteo eest karistatud. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Varasemalt süüdi mõistetud narkokuriteo ning varguste eest. Liiklussüüteod on toime pandud impulsiivselt, ülejäänud ettekavatsetult. Mootorsõiduki joobes juhtimine ning narkokuritegu on toime pandud sõltuvusainete kuritarvitamisest tingituna, sõiduki juhtimisõiguseta juhtimised ükskõiksusest liikluses kehtestatud reeglitesse. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust:

1. 15.06.2017 määratud noomitus seoses jalutuskäigu ajal teisele kinnipeetavale sigareti andmisega;
2. 16.06.2017 määratud kartserikaristus 3 ööpäeva katseajaga 6 kuud seoses tubakatoodete eeskirjade rikkumisega. Karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetav on osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes:
3. Alates 28.08.2017 osaleb majandusabitöödel;
4. Alates 16.10.2017 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimisega ühiskonna turvatunde ohtu seadmises või narkootikumide vahendamisega rahvatervise kahjustamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholi- või narkojoobes, kui ei hakka teadvustama probleeme enda riskivas ja hoolimatus käitumises. Samuti kui ei mõtle tegude tagajärgedele ning ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamus Süüdimõistetu isa on surnud, ema ja kasuvendadega isikul kontakt puudub. Sugulastest on lähedaseks vanaema U. K, kellega on head suhted. X.D on vallaline ja lapsi ei ole. Suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Varasemalt pannud toime kuritegusid ka grupis olles. X.D soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes asuda elama aadressile XXXX. Maja kuulub vanaemale, U. K. ja X.D-l on seaduslik alus antud aadressil elamiseks. Isik ei oma vallasvara ega kinnisvara. Isik töötas vangistusele eelnevalt mitteametlikult, tegi lammutustöid. Viimati töötas ametlikult umbes 2 aastat tagasi ettevõttes A. B. AS, 3 kuud tegeles jõuluehete valmistamisega. Valdavalt on töötanud mitteametlikult ning kõige enam teinud metallitöid. On omandanud teatud töökogemusi, kuid kindlat eriala tal ei ole. Vanaema on nõus X.D-d niikaua rahaliselt toetama, kuni viimane tööd leiab. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on teist korda ja juhilubadeta sõitmine ja jääknähtudega sõitmine. On läbinud sotsiaalprogrammid ja tööhõives osalenud . On aru saanud, millega on hakkama saanud ja püüab olla parem inimene. Teab, et e i tohi narkootikume tarbida ja juhilubadeta sõita. On olnud sageli valel ajal vales kohas. Elama asuks vanaema tallu ja tööl käimisega ei ole kunagi probleeme olnud. Vanaema elab ka seal , ta käis käega operatsioonil ja üks käsi rivist väljas, ta vaikselt puudega toimetab. Tol momendil, kui hooldaja käis, jäi remont pooleli, aga maja on 5 aastat tagasi ehitatud. Vanaemaga on suhted head, igapäevaselt suheldakse ja rahaliselt toetab ka nagu suudab. Oleks talle igati toeks, kui saaks välja. Seal ei ole ka narkootikumid kättesaadavad, kui vaja, siis peaks Tallinnasse minema. Varasemate sõpradega ei ole enam suhelnud. Vangistuses on ITK põhiselt kõik täitnud ja kui peetakse oluliseks, et peab ravi saama, siis on nõus ja peab ka ise oluliseks. Varasem kriminaalhooldus ei õnnestunud, tunnistab, et ise rikkus asja ära. Seekord enam vanglasse tagasi tulla ei taha. Kaitsja leiab, et isik on läbinud sotsiaalprogrammi ning vangla iseloomustusest nähtuvalt on ta aru saanud, et edasiselt tuleb käituda õiguskuulekalt. Vangla andmetel ei ole X.D-l kokkupuudet isikutega, kes olid seotud temaga narkootiliste ainete käitlemisel. On olemas riskid, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib kaasa tuua uue kuriteo, kuid need on maandatavad, kui panna lisakohustus pöörduda psühhiaatri poole selleks, et tegeleda sõltuvusprobleemidega. Kinnipeetav on sellega nõus ja kaitsja arvates on see vajalik. Tartu vangla on toetanud vabastamist elektroonilise valve alla ja ka kaitsja nõustub tema elektroonilisele valvele allutamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa X.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega X.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu X.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. X.D kannab käesolevalt karistust astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/ 3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on X.D kandnud temale mõistetud karistusajast ära pisut alla 1 aasta, so üle 1/3. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on

§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Maja kuulub kinnipeetava vanaemale ning kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks ja elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist ohtlike üleastumistega. Isik osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning vangla tööhõives majandusabitöödel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei väljenda kinnipeetav kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukohti, ning ametiisikutega seoses ei ole probleeme täheldatud. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval oleks vabanemise korral lähedase tugi ning vabanemisjärgne elukoht toetab isiku soovi seadusekuulekalt elada. Kinnipeetaval on lähedastest head suhted vanaemaga, kelle juurde isik ka elama asuks ning kellega vangistuse jooksul suheldakse igapäevaselt. Vanaema on nõus ka X.D-d esialgu majanduslikult toetama. Varasemate sõpradega ei ole kinnipeetav enam suhelnud ning narkootikumid väidetavalt antud elukohas kättesaadavad ei ole. Seega toetab kinnipeetava vabanemisjärgne suhtlusringkond ja elukoht isiku soovi edaspidi elada seadusekuulekalt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on isiku narkosõltuvus, mida kinnipeetav tunnistab. Kohtule ütlusi andes märkis X.D , et teab, et ei tohi narkootikume tarbida ja juhilubadeta sõita. Peab ka ise oluliseks ravi kohaldamist sõltuvusest vabanemiseks. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Kuivõrd narkosõltuvusest vabanemine on raske ning pikaajaline protsess ja käesoleval hetkel on isik siiski võrdlemisi lühikest aega narkootikumidest eemal olnud, tulebki talle määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda narkootikumide tarvitamisest. Materjalidest nähtuvalt on läbitud programmist kasu olnud ning isiku mõtlemises on toimunud olulised positiivsed muutused. Kinnipeetaval on soov edaspidi elad a ilma sõltuvuseta ning tal on ka motivatsioon antud probleemiga tegelemiseks. Seega on põhjendatud anda X.D-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik ilma narkootikumideta ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud X.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 29.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 29.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102,96 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb X.D-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik