← Eesti

1-19-3686/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3686 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.H (N.H, isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Kalju määruskaebus Kutsar, RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga Valga osakond N.H-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 49 eurot ja 20 senti (sealhulgas käibemaks 8 eurot ja 20 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks N.H-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 49 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Tartu Maakohtu
  10. augusti
  11. a otsusega tunnistati N.H süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1 aastani. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
  12. juuni
  13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ning N.H-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. N.H karistusaja algus on
  14. märts 2019 ja lõpp
  15. jaanuar
  17. Tartu Maakohtu
  18. märtsi
  19. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  20. Maakohus märkis, et vangla kinnitusel on N.H-l võimalik vabanemisel tagasi kolida oma ema juurde. Seega on tal vabanemise järel lähedaste toetus. N.H isiklikust toimikus nähtub, et N.H-le on täitmiskava koostatud
  21. jaanuaril
  22. Kuigi iseloomustuse kohaselt ei olnud selle koostamise ajal N.H hõivatud ühegi tegevusega, kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil, et teeb praegu vanglas koristustöid. See, et N.H pole seni saanud osaleda muudes täitmiskavas ettenähtud tegevustes, pole tingitud süüdimõistetust.
  23. N.H-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu
  24. juuni
  25. a otsusega tunnistati N.H süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. Vangistus jäeti KarS § 74 ja § 75 sätete järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kohaldamisega täitmisele pööramata. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt pani N.H varguse toime Tartu Maakohtu
  26. novembri
  27. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi karistatud isikuna. Tartu Maakohtu
  28. juuni
  29. a otsusega määratud katseajal, s.o
  30. jaanuaril 2019 ja
  31. veebruaril 2019, pani N.H toime uued samaliigilised kuriteod, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu
  32. augusti
  33. a otsusega.
  34. N.H pani viimased vargused toime katseajal.
  35. jaanuari
  36. a vargus seisneb poest annetuskastist sularaha varguses.
  37. veebruaril 2019 rebis N.H enda jaoks võõralt 84-aastaselt naisterahvalt õlalt käekoti ja omastas selles olnud raha. Sellised kuriteo toimepanemise asjaolud iseloomustavad süüdistavat äärmiselt negatiivselt. Isiklikust toimikus olevast karistusregistri teatisest nähtub, et lisaks kohtuotsustele märgitud vargustele on N.H aastatel 2016-2018 toime pannud ka arvukaid süütegusid väheväärtusliku vara vastu.
  38. Kuna N.H on toime pannud korduvaid vargusi, sh katseajal, siis esineb kohtu hinnangul märkimisväärne oht, et N.H jätkab ka pärast ennetähtaegset vanglast vabanemist sarnaste kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei vähenda kohtu hinnangul N.H uute kuritegude toimepanemise riski. Ka Tartu Maakohtu
  39. juuni
  40. a otsusega allutati N.H katseajaks käitumiskontrollile, kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod. N.H-le on juba antud Tartu Maakohtu
  41. juuni
  42. a otsusega võimalus enda elu vabaduses jätkata, kuid ta ei soovinud seda võimalust kasutada ja kuritarvitas kohtu usaldust.
  43. Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vanglasse saabumist N.H ei töötanud ega õppinud. Ta on vanglaametnikuga vesteldes andnud mõista, et ei ole vähese eesti keele oskuse tõttu motiveeritud edasi õppimisest ja eriala omandamisest. N.H kinnitas kohtuistungil, et on eesti keele kursusel osalemisest huvitatud, kuid hetkel on grupid täis. Kohtuistungil avaldatu viitab muutustele süüdimõistetu hoiakutes ja see iseloomustab teda positiivselt. N.H on vangla iseloomustuse kohaselt
  44. aastal töötanud lühiajaliselt metallilõikajana Marico Metall OÜ-s, kuhu loodab tagasi tööle minna ka vabanedes, kuid tööle saamine garanteeritud ei ole. Vangla tööhõives osalemine iseloomustab teda positiivselt. Vabanedes kindla töökoha ja kindla sissetuleku puudumine suurendavad riski, et N.H pöördub endise kuritegeliku eluviisi juurde. Tartu Vangla andmetel on
  45. jaanuari
  46. a seisuga N.H vastu rahalisi nõudeid summas 3284 eurot, kuid vabanemisfondis on vaid 13 eurot. N.H-l oli võimalik tööd teha ja nõudeid tasuda ka enne vanglasse sattumist. N.H ei soovinud töötada ega rahalisi nõudeid tasuda, vaid pani selle asemel toime uusi kuritegusid. Kuigi kohtuistungil süüdimõistetu väitis, et pani vargusi toime niisama, on Tartu Maakohtu
  47. augusti
  48. a otsuses on tuvastatud, et N.H pani varguseid toime rahaliste vahendite hankimiseks. Kuna N.H-l vabanedes kindlat töökohta ei ole, kuid tal on suures summas 2 tasumata nõudeid, siis on oht, et süüdimõistetu jätkab rahaliste vahendite hankimiseks uute kuritegude toimepanemist.
  49. Kuigi kohtuistungil süüdimõistetu eitas, et oleks vabaduses sageli narkootilisi aineid tarvitanud, on vangla iseloomustuses loetud N.H puhul riskiteguriks narkootikumide tarvitamist. Tartu Maakohtu
  50. augusti
  51. a otsuses tuvastati, et N.H tarvitab narkootikume ja on pannud toime varguseid narkootikumide soetamiseks. Kohtul puudub käesolevas menetluses alus sellises kohtu varasemas järelduses kahelda. Karistusregistri teatisest nähtub, et N.H-d on karistatud NPALS § 15-1 lg 1 järgi. Kalduvus tarvitada narkootilisi aineid suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi.
  52. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv distsiplinaarkaristus.
  53. detsembril 2019 määrati N.H-le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine katseajaga 3 kuud, sest süüdimõistetu ei allunud vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldusele. Peale selle on vangla iseloomustuses märgitud, et
  54. oktoobril 2019 eiras N.H vanglateenistuse ametniku korraldust, ähvardas, et lööb valvuril nina sisse ja kasutas ebatsensuurset väljendit. Distsiplinaarkaristuse määramine iseloomustab N.H käitumist karistuse kandmise ajal negatiivselt. See, et süüdimõistetu ei suuda alluda vanglaametnike korraldustele ning hakkab neile vastu, on otsene viide N.H suutmatusele kohaneda ühiselu reeglitega ning käituda õiguskuulekalt. Ka vabaduses elades tuleb alluda teatud käitumisreeglitele. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et N.H pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes.
  55. Kaaludes N.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (kindel elukoht ja lähedaste toetus, osalemine vangla tööhõives) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik, kehtiv distsiplinaarkaristus, kindla töökoha puudumine), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid N.H-l olemas ka varem, kuid need ei takistanud tal kuritegude toimepanemist.
  56. N.H on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui ühe aasta. Kuigi N.H kannab reaalset vangistust esmakordselt, siis arvestades N.H varasemat käitumist, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab N.H narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kuigi N.H avaldas kohtuistungil, et on nüüd vajalikud järeldused teinud, on kohtul põhjust sellise väite siiruses kahelda. Vangla iseloomustuses on muuhulgas märgitud, et
  57. detsembril 2019 psühholoogiga toimunud vestluse käigus ei näinud N.H oma tegevuses suurt halba ning on pahane pigem süsteemi, kui enda peale. Eeltoodu ja distsiplinaarrikkumise toimepanemine osutab asjaolule, et süüdimõistetu pole tegelikult veel vajalikke järeldusi kantud karistusajast teinud. Kohtu arvates on vajalik, et N.H saaks positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises karistuse edasise kandmise aja jooksul kinnistada. Vangistuses viibides on N.H-l võimalik vastavalt täitmiskavale täiendada enda eesti keele oskust, süvendada tööharjumust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis aitab panna aluse edaspidisele õiguskuulekale elule vabaduses. MÄÄRUSKAEBUS
  58. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.H kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja N.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
  59. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult arvestanud vaid toime pandud kuritegude asjaolude ja N.H eelneva elukäiguga ning jätnud tähelepanuta süüdimõistetut positiivselt 3 iseloomustavad asjaolud. Kohus on N.H-le karistuse mõistmisel juba arvestanud tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludega. Seega ei ole põhjendatud viidata neile uuesti tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel.
  60. Sel ajal kui Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid N.H ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks, ei olnud tema suhtes koostatud individuaalset täitmiskava ning ta ei töötanud. Käesolevaks ajaks on täitmiskava koostatud ning N.H töötab vangla sisekorratöödel. N.H selgitas maakohutule, et soovib õppida eesti keelt, kuid see ei osutunud võimalikuks, kuna gruppides ei olnud vabu kohti.
  61. N.H-l ei ole olnud vanglas viibides võimalik leida endale töökohta. Tööandja ei saa olla kindel, millal ta vabaneb ning seetõttu ei ole võimalik tema kui tulevase töötajaga arvestada. Käesoleval ajal kujunenud olukorras on enamusel tööandjatest võimatu oma tegevust ning töötajate vajadust ette planeerida. Ka nõuete tasumine ei ole seni olnud võimalik, kuna N.H asus vanglas tööle alles hiljuti.
  62. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ka sellega, et N.H on veel väga noor inimene, enamus varasematest õiguserikkumistest on ta toime pannud alaealisena. Käesolevaks ajaks on ta oma käitumise negatiivseid tagajärgi mõistnud ja tunnetanud, et igale õiguserikkumisele järgneb karistus. Süüdimõistetu loodab vabanemise korral leida endale töökoha ning ta lubab käituda edaspidi seadusekuulekalt. Kriminaalhooldaja järelevalve all on tagatud kontroll tema käitumise üle. N.H teab, et väiksemgi kõrvalekaldumine kriminaalhoolduse nõuetest võib lõppeda kandmata karistuse täitmisele pööramisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  63. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult N.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  64. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on arvestanud vaid toimepandud kuritegude asjaolude ja N.H eelneva elukäiguga ning jätnud tähelepanuta süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on N.H-d positiivselt iseloomustavate asjaoludega siiski arvestanud. Maakohus pidas positiivseks seda, et N.H on vanglas töötanud ja ta on otsustanud lõpuks hakata eesti keelt õppima, kuigi on seni sellest keeldunud. Lisaks on N.H-l kindel elukoht ja lähedaste toetus ning ta soovib vabaduses tööle minna. Vaid eeltoodule tuginedes ei ole siiski võimalik N.H-d ennetähtaegselt vabastada, kuna KarS § 76 lg 4 järgi tuleb arvesse võtta ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
  65. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N.H käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguskuulekas. N.H-l on kehtiv distsiplinaarkaristus korraldusele allumatuse eest.
  66. detsembril 2019 karistati N.H-d kartserisse paigutamisega 3-kuulise katseajaga. Lisaks sellele nähtub iseloomustusest, et
  67. oktoobril 2019 eiras N.H vanglateenistuse ametniku korraldust, ähvardas, et lööb valvuril nina sisse ja kasutas ebatsensuurset väljendit. Vestlustes psühholoogiga on ta on seniseid tegusid õigustanud ja süüdistanud kuritegude toimepanemises teisi. See näitab, et N.H hoiakud ei ole muutunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.H käitumine karistuse kandmise ajal annab alust kahelda selles, et suudab vabaduses õiguskuulekalt elada. Kuna N.H-d on korduvalt 4 kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole ka vanglas õiguskuulekalt käitunud, on alust arvata, et ta võib ennetähtaegse vabastamise järel kuritegude toimepanemist jätkata.
  68. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud ka süüdimõistetut vabanemisel eesootavaid elutingimusi ning neist tulenevaid riske. Arvestades seda et, N.H pani enne vangistust varguseid toime majandusliku toimetuleku tagamiseks, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et töökoha puudumine on uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Kaitsja väide et N.H-l on vanglas raske töökohta leida, kolleegiumi vastupidises ei veena. N.H-l on võimalik vanglas õppides ja töötades luua eeldused edaspidiseks toimetulekuks ning kasutada vanglaametnike abi töökoha leidmiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et N.H ei ole seni kõiki vangla poolt pakutud võimalusi kasutanud – ta on pikka aega keeldunud nii eesti keele õppimisest kui ka eriala omandamisest.
  69. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus on N.H vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates N.H uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et N.H-l tuleb oma hoiakute muutmiseks vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist jätkata ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik.
  70. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  71. N.H kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 45 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 49 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 8 eurot ja 20 senti).
  72. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
  73. juuli
  74. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 49 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 8 eurot ja 20 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel N.H-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.