6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 20.10.2025 Viru Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.10.2025. Kostja on hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumääruse kätte saanud 24.10.2025 KÄPO vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 07.11.2025 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi summas 55 eurot. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et sõiduk oli parkimisalale (24.03.2025, 2
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus rahuldas hagi ja
Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 360 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot). Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning on seoses vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega (120 eurot*2 tundi=240). Hageja menetluskulude nimekiri oli esitatud juba hagiavalduses. Kostja ei esitanud vastust ega vastuväiteid menetluskulude kohta. Kohtu hinnangul on lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja mõistlikud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on ka põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 100 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro osas (
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.