Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 34

Kohtuotsus jõustus osaliselt 10.01.2026 RKK otsusega. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsivii

) § 101 alusel arvutatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni, samuti tagasiulatuv elatis ajavahemiku

1. aprillist 2023
2. juunini 2023 eest U.N-ile 633,47 2 eurot ja B.W-le 538,49 eurot. Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks tagasiulatuvalt elatiselt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni nõude täitmiseni. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Hagiavalduse kohaselt on laste püsiv elukoht ema juures, kus lapsed on elanud kogu oma eluaja. Vanemate abielulised suhted lõppesid detsembris
4. Hagejad ei ela koos kostjaga alates
5. detsembrist 2022, mis kostja reisis Rootsi. Hagejatel puudub vahelduv elukoht, hagejate elukorraldus on seotud ainult hagejate esindaja elukohaga, kes korraldab kõiki hagejate igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ainsa vanemana panuse hagejate eest hoolitsemisesse ja hagejate vajaduste katmisesse. Kostja on osalenud hagejate ülalpidamises ajavahemikul
6. jaanuarist 2023 kuni
7. märtsini 2023, arvestuse aluseks on hagejate esindaja poolt esitatud kulutšekid. Alates
8. aprillist 2023 ei ole kostja hagejate ees ülalpidamiskohustust täitnud. Lapsed viibivad isa juures keskmiselt alla perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 6 sätestatud ööpäevade arvu. Hagejate esindaja ei nõustu kostja seisukohtadega kostja poolt tehtud hagejate ülalpidamiseks vajalike kulude kohta. Hagejate esindaja seisukohast lähtuvalt ei ole tagasiulatuv nõue selline, mis oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Poolelioleva tsiviilasja nr 2-23-14130 raames on

1. oktoobril 2023 tehtud kohtumäärus, mille kohaselt viibivad hagejad alates
2. oktoobrist 2023 kostja juures iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Hagejad on kohtumääruse tegemisest alates olnud kostja juures
3. aastal kokku viiel korral – ajaperioodidel
4. -
5. oktoober;
6. -
7. november;
8. -
9. november; kostja soovil lühendatult
10. -
11. detsember ja
12. -
13. detsember. Ühel korral on kostja hagejad võtnud reedel pärast kooli (
14. detsembril), ühel korral (
15. -
16. november) on hageja II kostjaga olnud
17. -
18. november, kuivõrd oli
19. novembril oli hageja II haige. Hagejad on kostja juures
20. aasta algusest kuni esialgse õiguskaitse korra kohaselt välja antud kohtumääruse kehtima hakkamiseni viibinud kostjaga kokku 527 tundi ehk 21 päeva ja 23 tundi. Esialgse õiguskaitse korra kohaselt oli alates
21. oktoobrist 2023 kuni aasta lõpuni hagejatel õigus kostjaga koos veeta veel 355 tundi ehk 14 päeva ja 19 tundi, tegelikkuses veetis hageja I kostjaga maksimaalselt 335 tundi (kuivõrd reedesel päeval tuli hageja I pärast kooli hagejate esindaja elukohta ja kostja võttis hageja I pärast oma tööpäeva) ehk ligikaudu 14 päeva ja hageja II 313 tundi ehk 13 päeva. Kokku on seega
22. a kostja poolt hagejatega koos veedetud tundide arv hageja I puhul 862 tundi ehk ligikaudu 36 päeva ja hageja II puhul 840 tundi ehk 35 päeva. Keskmiselt veetsid hagejad kostjaga
23. a kokku vastavalt 3 päeva ja 2,9 päeva kuus. Ka esialgse õiguskaitse korra kohaselt on hagejate ja kostja koos veedetav aeg kuus kokku 142 tundi ehk 5,9 päeva, seega alla

-i § 101 lõikes 6 sätestatud aja. Puudub teadmine, millises ulatuses võivad hagejad hakata viibima kostjaga. Hagejad ei ole ise soovinud kostjaga veeta võrdse osa ajast. Lisaks on kostja ebaõigelt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustust saab täidetuks pidada juhul, kui lapsed on mõlema vanema juures võrdse osa ajast. Lapse ülalpidamise kohustust täidetakse siiski lapsevanemana oma kohustusi täites ning vahetult kulutusi tehes, mitte vaid lapsega koos olemiseks vajalikke tunde täis nõutades, mis ilmselgelt on kostja ainsaks eesmärgiks vältimaks ülalpidamiskohustuse täitmist.

1. Kostja vaidles hagile vastu. 3
2. Vastuse kohaselt on hagejate kulutused ülepaisutatud. Kostja on panustanud laste ülalpidamisse vahetult. Kostja arvates tuleb elatist vähendada seetõttu, et
3. a juulikuus on hagejad viibinud kostjaga vähemalt 7 ööpäeva kuus ning välistatud ei ole, et aasta lõpuks koguneb lastel kostja juures veedetud aega vähemalt 7 ööpäeva kuus. Elatise nõue kuni
4. juunini 2023 ei ole põhjendatud, sest selle ajani olid vanemad abielus ja laste kulud kaeti ühisvarast. Hagejate ema takistab hagejatel kostja juures viibimist eesmärgiga, et elatise summa tuleks võimalikult suur. Kostja on suhtlemise takistamise tõttu pöördunud kohtu poole ning on taotlenud nn võrdset suhtluskorda, mille kohaselt hagejad viibiksid mõlema vanema juures sama aja. Suhtluskorra arutamine on veel pooleli. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et jooksva elatise nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, tagasiulatuva elatise nõuded on põhjendatud osaliselt.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
7. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et U.N ja B.W on S.M-i ja X.E alaealised lapsed.
8. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et laste vanemad S.M ja X.E olid abielus kuni
9. juunini 2023; X.E elab lastest eraldi sügisest 2022; U.N ja B.W elavad oma ema S.M-i juures; ning et kohtus on pooleli suhtluskorra menetlus X.E avalduse alusel. 9.

§ 96

järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

10.

§ 100

lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui lapse vanemad elavad lahus ja laps elab koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (

§ 100lg 1).

11.

§ 100

lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette ehk hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 4).

Seejärel tuleb võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (

§ 101

lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Juhul kui elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, väheneb järgnevate laste puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

4

1. Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1 685 × 0,03 = 50,55 eurot ehk 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o 300,33 - (80 : 2) = 260,33 eurot. Seega on X.E-l kohustus tasuda U.N-i ülalpidamiseks elatist 260,33 eurot kuus.
2. Arvestades, et laste vanusevahe on alla kolme aasta, siis väheneb järgneva lapse puhul elatise summa 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Seega on X.E-l kohustus tasuda B.W ülalpidamiseks elatist 221,28 eurot kuus.
3. Kohus leiab, et põhjusi elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimumi ei esine. Miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtud kulusid tõendada. Hagis toodud hagejate kulude loetelu on hagiavalduse näidisvormi silmas pidades näitlik ja mittetäielik ega ole kalkuleeritud täpse arvepidamise alusel, mida miinimummääras elatise nõudmine ka ei eelda. Seega ei ole asjakohased kostja vastuväited selle kohta, et tegelikud kulutused on väiksemad.
4. Kostja on esitanud vastuväite, et ta on hagejaid vahetult ülal pidanud. Kostja on esitanud tõendid, et ta on kandnud mitmeid kulusid, sh bussikaardid, telefoni kõneaeg, koolitoit, elukoha elektri- ja kindlustusmaksed, telefoni ja arvuti, transpordikulud (dtl 75-107). Kostja esitatud kulud transpordi ja koolilõuna eest on suuresti tehtud ajavahemikul, mille puhul tagasiulatuvat elatist ei nõuta, ning puudub selgus, kelle eest need ülekanded on tehtud (dtl 90-91). Elektrikulude kohta on kostja esitanud kaasomandis oleva kinnistuga seotud arveid (dtl 82-84) mis hagejate ülalpidamisse mingilgi moel ei puutu. Ülejäänud elektriarved on ajavahemiku eest, mille eest ei ole esitatud nõuet tagasiulatuvalt elatise maksmiseks. Asjassepuutumatud on kostja esitatud kindlustusmaksed nii kaasomandis oleva kinnistu kohta kui ka kaasomandis oleva kinnistu laenutagatiseks oleva korteri kohta (dtl 88-89). Väidetavalt hagejate kõneaegadega seotud ülekanded on kostja poolt tõendamata. Arvutiost on tehtud enne
5. aprilli 2023 (
6. märtsil 2023) (dtl 77) ehk enne seda aega, mis ajast kostja ülalpidamiskohustust ei täida, pealegi oli tegemist sünnipäevakingitusega, mille ostu panustasid nii mõlemad vanemad kui ka laps ise. Kostja on teinud ülekandeid hagejate seaduslikule esindajale, kuid ülekannetel puudub selgitus (dtl 106).
7. Kohus märgib, et kostjal on õigus maksta hagejatele taskuraha või teha hagejatele kulutusi, kuid see ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest.
8. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja väitel viibivad lapsed ka tema juures, seejuures olid lapsed kostjaga juulikuus 2023 üle seitsme ööpäeva ning kuna aasta ei ole veel läbi, siis ei ole välistatud, et aasta lõpuks koguneb lastel isa juures veedetud aega vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hagejate seadusliku esindaja väitel ei ole lapsed keskmiselt ühes kuus seitse ööpäeva isa juures. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmisel saab arvestada üksnes käesolevat olukorda ja senini toimunud suhtlemist lahuselava vanemaga. 5
9. Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2023 tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtud esialgse õiguskaitse määruse alusel viibivad hagejad alates
11. oktoobrist 2023 kostja juures iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust kell 20.00 kuni pühapäeva õhtuni kell 19.
12. Seega kohtumääruse alusel peaksid hagejad viibima kostja juures ca 6 ööpäeva kuus. Nimetatud ööpäevade arv ei ole piisav, et seda aluseks võtta elatise vähendamisel. Veelgi enam, hagejate väitel on esialgse õiguskaitse alusel hagejad kostja juures
13. aastal määruses ettenähtud ajast vähem seoses lapse haigestumise ja kostja enda sooviga.
14. Seega ei ole kostja tõendanud, et lapsed veedaksid säärasel määral aega tema juures, et oleks alust vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga.
15. Kohus selgitab, et väide, et tagasiulatuvalt elatise nõudmise aluseks oleval ajavahemikul on üks vanem ülalpidamist andnud ühisvara arvel, ei ole tagasiulatuva elatisenõude üle otsustamisel asjakohane. Tagasiulatuv elatisenõue on lapse nõue vanema vastu. Ühisvara arvel kohustuse täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses.

§ 34

lg 1 kohaselt peab abikaasa, kes on kasutanud ühisvara oma lahusvara huvides, kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka (vt Riigikohtu

1. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 21).
2. Väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§ 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates

1. jaanuarist 2022 kehtiva seaduse alusel alaealise lapse elatise summa võrreldes seaduses sätestatud korraga muutmine on võimalik üksnes erandkorras, kuna seaduses sätestatud määr on individualiseeritud, võttes arvesse last ja tema kasvatamist puudutavaid asjaolusid. Käesoleval juhul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks puudub. Kostja on töövõimeline isik, kes teenib regulaarset sissetulekut ning kellel puuduvad teised ülalpeetavad. Seetõttu puudub alus elatise vähendamiseks.
2. Elatise suurus muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
5. Seega puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
6. Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates
7. aprillist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni.
8. Kohus leiab, et kostja vastuväited tagasiulatuva elatise nõudele ei ole tõendatud.
9. Asjas ei ole tõendatud poolte kokkulepet elatise tasumiseks kostja poolt teatud kulude kandmise arvelt. 6
10. Kostja on teinud aprillis 2023 kaks ülekannet hagejate seaduslikule esindajale,
11. aprillil 2023 summas 342,30 eurot selgitusega „laste kingitused, söök“ ja
12. aprillil 2023 summas 159 eurot selgitusega „laste kulud (söök, riided, trennid)“. Kohus nõustub hagejaga, et elatis on mõeldud laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja lastele tehtud hinnalisemate kingitustega seda tasaarveldada ei saa. Seega ei ole õigustatud kostja seisukoht arvata selline kulu laste ülalpidamiskulude alla. Küll aga tuleb kohtu arvates
13. aprillil 2023 tehtud ülekanne lugeda tehtuks laste ülalpidamiseks ning selle võrra vähendada tagasiulatuva elatise summa suurust, lugedes kummagi lapse osaks 79,50 eurot.
14. Kostja on tuginenud sellele, et tagasiulatuva elatise nõue on talle ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et tagasiulatuva nõude suurust arvestades ei ole tegemist olukorraga, kus tagasiulatuva elatise nõude võiks kostja asetada äärmiselt raskesse olukorda või olla talle ebamõistlikult koormav.
15. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatisevõlalt sissenõutavaks muutunud viivise alates kohtuotsuse tegemisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendiga põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
16. Kohtu hinnangul on võimalik ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral võimalik nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise nõudelt saab viivist nõuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu
17. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Kohus leiab, et hagejad ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui põhinõue.
18. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuse kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja jooksev elatis

§ 100

lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja S.M-i arvelduskontole nr EE847700771006487079, selgitusega „elatisraha“. 32. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7 kohtunik 8