§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT
) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. 5.
kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Maakohtul ei ole alust jätta kompromiss
Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
6. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Menetlusosalised kannavad
lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt hüvitab kostja hagejale menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 141,66 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Seega jäävad muud kompromissis käsitlemata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8. Kohus lühendab poolte taotlusel
lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani määruse pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.