Obsah (8)

§ 403§ 401§ 9§ 404§ 408§ 4034§ 94§ 396

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-2838 Tsiviilasi Bigbank AS hagi Xi vastu võla nõudes T

§ 403

4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud 4.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

4.

1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu (dtl 12), mille pooled on digitaalallkirjastanud 20.06.
2. Digiallkirja konteineris on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23014046 põhitingimused, tarbijakrediidilepingu üldtingimused ja maksegraafik. Kohtuistungil selgitas hageja, et lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavad hageja iseteeninduskeskkonnas ning et kostja oli iseteeninduskeskkonda kasutanud, sest leping allkirjastati iseteeninduskeskkonna kaudu. Hageja on ka tõendanud (maksekorraldused dtl 21 ja 22) enda väited laenu väljamaksmise kohta. Lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud 20.06.2023 kehtinud krediidi kulukuse maksimaalset määra (mis oli 45,93%). Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival andmekandjal), lepingud sisaldasid seadusega nõutud andmeid ning laen (v.a lepingutasu ulatuses) on välja makstud.
3. Vastutustundliku laenamise kohustus 5.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 5 c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 5.

1. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.
2. toodud väited. Hageja on tõendina esitanud faili „laenutaotlus“ (dtl 27), mis tõendab hageja esitatud väiteid kostja poolt märgitud sissetuleku, ülalpeetavate ja finantskohustuste kohta. Tõendist „registripäringud“ (dtl 30) nähtub, et hageja on 14.06 ja 16.06.2023 teinud päringud maksuvõla ja maksehäirete kohta ning et päringu vastuseks oli, et aktiivseid maksehäireid ei ole. Hageja on esitanud ka kostja kontode väljavõtted: konto XXXXXX väljavõte perioodi 01.02.2023-15.06.2023 kohta (dtl alates 34), konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 42) ja väljavõte perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl 78), konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 44) ja väljavõte perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl alates 72, konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 49) ja väljavõte perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl 82), konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 51), konto XXXXXXX väljavõte perioodi 13.12.2022 - 13.06.2023 kohta (dtl alates 56), konto XXXXXXX väljavõte perioodi 01.02.2023 - 16.06.2023 kohta (dtl 80). Hageja on esitanud ka tõendi pealkirjaga „XXXXXXX“, kuid sisuks on konto nr EE26 2200 2210 1605 1725 väljavõte. Hageja selgitas, et sellise faili esitas kostja hagejale omaalgatuslikult laenu andmise menetluses, hageja salvestas selle krediiditoimikusse, kuid analüüsis seda ei kasutanud, sest tegemist oli vaba tagasimaksega krediitkaardikontoga, mille puhul põhikontolt nr XXXXXXX on perioodil 13.12.2022–13.06.2023 tehtud üksnes kolm teenustasu kulu kirjet summas 0,38 eurot. Hageja väitel puuduvad igasugused märgid regulaarsetest või märkimisväärsetest krediitkaardi tagasimaksetest. Konto lõpuga 9517 väljavõttelt nähtub palga saamine hageja väidetud suuruses ja ettevõttelt. Konto lõpuga 9517 väljavõttelt nähtuvad finantskohustused:  Inbank Finance AS leping L89009766719  Inbank Finance AS leping L89006279429  Inbank Finance AS leping L89012063658  TKM Finants AS-le maksed veebruaris 320,95 eurot, märtsis 341,76 eurot, aprillis 496,94 6 eurot, mais 373,95 + 74,09 + 26.25 + 21.49 + 25.64 + 20.51 eurot, juunis 100+ 119.46+ 11.57+ 15.64+ 202.97  Holm Bank AS VISA Classic International osamakse/ xxxxxxx  Inbank Makse kontole / xxxxxxx  ESTO AS krediidikonto  Coop Finants AS leping XXXXXXX. Lisaks nähtub samalt konto väljavõttelt, et kostja on pidevalt teinud makseid enda teisele kontole XXXXXXXX selgitusega krediidi tagasimakse või makse krediidikontole. Konto lõpuga 1725 väljavõttelt nähtub Swedbank AS krediitkaart 00-105610-EG. Konto lõpuga 0304 väljavõttelt nähtub Swedbank AS krediitkaart 00-098670-RK. Luminor Bank AS ees oleva kohustuse tuvastas hageja kostja Luminori konto väljavõtte alusel, pidades selleks kirjeid deebetintress märtsis, aprillis ja mais, keskmiselt 5 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas hageja, et küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt üle ESTO krediidikontosse puutuva ning kostja väitel olid kohustused ESTO AS ees lõppenud. Hageja väitel esitas kostja 20.06.2023 hagejale ka ekraani kuvatõmmise ESTO AS iseteenindusest, millest nähtus, et kostjal on ESTO krediidikontol vaba raha limiit 2900 eurot ja et see on terves ulatuses kasutamata. Kohus tuvastas kostja konto lõpuga 9517 väljavõttelt, et kostja oli 02.06.2023 võtnud ESTO AS krediidikontolt 1800 eurot kuid kandnud samal päeval ESTO AS-le üle 2963,22 eurot samal päeval LHV Finance AS-lt saadud laenu arvelt. Seega võis hageja kohtu hinnangul lähtuda sellest, et kostjal nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal ei olnud ESTO AS ees kohustusi. Inbank Finance AS lepingu nr L89006279429 osas selgitas hageja istungil, et kostja konto lõpuga 9517 väljavõttelt nähtus, et märtsis 2023 Inbank Finance AS-le tehtud makse selgituses oli 19 makse 20-st ning pärast aprilli ei ole rohkem makseid tehtud. Kohus nõustub, et hageja võis selle põhjal lugeda, et see finantskohustus on lõppenud. Kohtuistungil selgus, et hageja ei olnud kostja finantskohustuste hulgas arvestanud kostja kontolt nähtuvate tagasimaksetega krediidikontole XXXXXXXX, hageja ei osanud selgitada, mis põhjusel ei arvestatud; ka selle konto väljavõtet ei kogutud. Hageja on arvestanud 9 finantskohustuse kuiseks kuluks 282 eurot. Seejuures on hageja arvestanud Luminor Bank AS finantskohustuse osas selle igakuiseks suuruseks 5 eurot, Swedbank AS krediitkaartide puhul kummagi osas 2 eurot, Inbank AS kohustuseks 1 euro, TKM Finants AS kohustuseks 1 euro, Coop Finants AS kohustuseks 8 eurot. Kohtu hinnangul andis selliste summadega arvestamine väära ettekujutuse kostja finantskohustustest. Esiteks nähtub kostja konto väljavõttelt, et TKM Finants AS-le tasus kostja igakuiselt sadu eurosid. Kostja kontode lõpuga 1725 ja 0304 väljavõtetelt nähtub, et kostja krediitkaardikontodelt on pank debiteerinud krediitkaartide põhiosamakseid, intresse ning kostja on krediitkaardi kontole kandud raha krediidi tagasimaksetena, mistõttu kindlasti ei ole põhjendatud arvestada, et nende krediitkaartidega seotud kohustus oli vaid 4 eurot kuus. Inbank AS-le on kostja teinud ülekandeid veebruaris 15,04 eurot, märtsis 28.03 eurot, aprillis 44,24+100 eurot, mais 100 eurot, juunis 300 eurot. Seega ei olnud põhjendatud arvestada Inbank AS-i ees oleva finantskohustuse (krediidikonto) suuruseks vaid 1 eurot kuus. Ühte finantskohustust, nagu eespool märgitud, hageja üldse ei arvestanud. Krediidikontole XXXXXXXX oli kostja teinud konto väljavõttest nähtuval perioodil 49 ülekannet, näiteks
3. a juunis 618,84 eurot (eelnevalt kuudel samamoodi palju kordi ning ka sadu eurosid korraga). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis laenu ka selleks, et eelmisi laenukohustusi täita (nt konto lõpuga 9517 väljavõttel 07.04 ESTO krediidikonto väljamakse ja selle arvelt teiste laenumaksete tasumine 07-10.04, 18.04 Inbank Finance AS väljamakse ja kohe selle järel tehtud laenumaksete tasumised). Esitatud konto väljavõtete kohaselt olid konto jäägid XXXXXXX 0 eurot, XXXXXXX 100 eurot, XXXXXXX 0 eurot, XXXXXXX 19,13 eurot, XXXXXXX 1,85 eurot, 7 XXXXXXX 11,53 eurot, XXXXXX 500,74 eurot. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei selgitanud välja kostja finantskohustusi adekvaatselt. Arvestades, kui palju tarbimislaene kostja võtnud oli (vähemalt 10) ning et lisaks oli veel 2, mis hageja poolt antud laenuga refinantseeriti, ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita; seda veel sedavõrd suure laenu (30 000 eurot) juurde andmisel. Pidev laenude juurde võtmine ning laenumaksete tasumine uute laenudega on selge märk sellest, et tarbija jõuab varem või hiljem olukorda, kus ta ei suuda kõiki kohustusi enam täita. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja finantskohustusi ja laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.
4. Hageja nõuded 6.1.

§ 4034

lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi

§ 94sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Lepingu järgi oli viimase osamakse tasumise tähtajaks 15.02.2030, seega leping ei ole korraliselt lõppenud. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse ja tagasimaksed uuesti määranud. Hageja toob välja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut 19.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas. Hageja esitatud fail tagasimaksete uuesti määramise kohta (dtl 107) on perioodile 15.03.202515.02.2030, summale 21 832,92 eurot, mis on tagastamata laenusumma, kui arvestada kõik seni tasutu välja makstud laenu katteks (välja makstud laen 29 400 - tagasimaksed 7567,08 = 21 832,92). Kuid kohus saab aru, et hageja jagas välja makstud laenusumma 29400 80 võrdseks osamakseks (osamakse tuleb 367,50 eurot ning seejärel arvestas kõik tasutu nende katteks). Peale seni tasutu uuesti määratud tagasimaksete katteks arvestamis on kostjal tasumata 15.03.2025 osamakse jääk 150,42 euro ulatuses ja edasised osamaksed 367,50 eurot, alates 15.04.2025 kuni 15.11.2025. Kokku on seega kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud 3090,42 euro ulatuses uuesti määratud, tasumata, tagasimakseid. Hageja väitel laekus kostjalt viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks 09.10.2024. Hageja põhjendab edasiulatuvat nõuet sellega, et võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja ei ole vahepeal täiendavaid tagasimakseid teinud. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et hagejal on põhjust arvata, et kostja ei tasu osamakseid ka edaspidi. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ning mõistab kostjalt

§ 396lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1, § 4034 lg 7 ja Ts

MS § 369 alusel kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud, tasumata uuesti määratud osamaksed kokku 3090,42 eurot ja edasiulatuvalt osamaksed 15.12.2025 kuni 15.02.2030 vastavalt uuesti määratud tagasimaksete graafikule. Hageja intressinõue jääb rahuldamata, sest hageja ei ole tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgset intressi arvestanud. Rahuldamata jääb ka haldustasu nõue, sest

§ 403

4 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisel tarbija muid tasusid ei võlgne. Viivist ei ole hageja nõudnud ei algses hagis ega alternatiivses nõudes. 7. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8 Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on riigilõiv 1400 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiga. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kokku 21 832,92 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (26 856,55 eurot) 81,29%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 81,29% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18,71% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81,29% hageja menetluskuludest (1400 eurot), millele vastab summa 1138,06 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2) /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 9