← Eesti

2-25-15790/3

Obsah (15)§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 405§ 444§ 468§ 415§ 150§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Kohtujurist Erika Selter Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-157

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. Hageja esitas kohtule hagiavalduse H.X-i vastu BB Finance OÜ ja kostja vahel 20.09.2024 sõlmitud krediidilepingust nr 1898764246366 tuleneva põhivõlgnevuse 2281,22 euro, intressi 345,28 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 238,50 euro nõudes. Lepingu alusel sai kostja krediiti summas 2000 eurot, krediidi kulukuse määraga 48,54%, intressiga 41% aastas. Lepingu alusel sai kostja 2281,22 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 271,62 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 105,46 eurot, intresside katteks 160,43 eurot, viivise katteks 0,73 eurot ja meeldetuletustasude katteks 5 eurot. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 17.04.2025 üles ning loovutas nõuded hagejale 21.04.
  3. 06.10.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja 2 2-25-15790 nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte tähitudpostiga 17.11.

  1. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 01.12.
  2. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
  3. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

§ 405lg 1 alusel.

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.

  1. Vaidlust ei ole, et BB Finance OÜ ja kostja vahel 20.09.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 1898764246366 puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
  2. Laenu krediidi kulukuse määr oli 48,54%, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal VÕS § 406² lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (lubatud piirmäär 16,65%, kolmekordne 49,95%).
  3. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on seisukohal, et lepingute sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis kostja regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel ja kehtivate maksehäirete puudumist. Laenu taotleja sissetulekute ja väljaminekute võrdluse analüüsist nähtuvalt oli kostja võimeline lepingut täitma. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et esialgne võlausaldaja on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta, samuti on küsitud kostja pangakonto väljavõtet ning seda analüüsinud. Kohus ei ole tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴).
  4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20.09.2024 sõlmitud krediidilepingust nr 1898764246366 tuleneva põhivõlgnevuse 2281,22 eurot, intressi 345,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 238,50 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, s.o kokku 2899,96 eurot.
  5. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

10. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). 3 2-25-15790 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

12. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. 13. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 14. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad. 15.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 4 2-25-15790 Brigitta Mõttus kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.