2-25-8127 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-25-8127 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Narva Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuasi A G hagi L G vastu elatise suurend

§ 459lg 1 p-de 1 ja 2 asjaolusid.

Hageja selgituse kohaselt on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga toimunud seadusemuudatus, elukallidus on oluliselt tõusnud, praegune elatise suurus ei kata lapse vajadustega seotud reaalseid kulusid. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (

§ 459lg 2).

7. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise 2

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-1919160, p 15.1), et kohus ei ole

§ 436lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega.

Riigikohus on selgitanud ka, et elatise suuruse saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning kohtule jääb muu hulgas võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (viidatud lahendi p 15.6).

1. PKS § 217² lg 1 kohaselt kui enne
2. a
3. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
4. a
5. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
6. Kohus märgib, et PKS § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2019 otsusega nr 2-19-15471 summas 270 eurot kuus, seejuures L G poolt A G elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisel arvestati A G igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Kuna otsus oli tehtud enne
7. a
8. jaanuari siis oli hageja hagi esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus.
9. Käesolevalt PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seega on hageja eelduslikult õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses.

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 olevad eeldused on täidetud, kuna Viru Maakohtu 19.11.2019 otsuse tegemise ajal olnud asjaolud s.o seadus on muutunud. Täidetud on

§ 459kohased eeldused jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.

1. PKS § 101 lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
4. Hageja on palunud mõista kostjalt välja igakuise elatise miinimummääras koos iga-aastase indekseerimisega. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise summaga PKS § 217² lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis võiksid seda välistada. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja alates hagi esitamisest, s.o 26.05.2025 kuni A G täisealiseks saamiseni (s.o XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi 3

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4