Obsah (8)

§ 168§ 162§ 150§ 144§ 139§ 175§ 143§ 177

2-24-7662 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7662 Tsiviilasi WELEMENT AS-i hagi Hrafnshóll ehf

§-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168lg-le 2 kannab üldjuhul hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Pankr

S § 431 sätestab eraldi pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse menetluskulude kandmise. PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude sama seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. 3 Kohus jätab selles asjas hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel menetlusosaliste vahel lähtuda PankrS § 43 1 lg-st 3, mis on antud olukorras erisätteks. Tulenevalt PankrS § 431 lg-st 3 jäetakse kostja pankroti korral hagi läbi vaatamata jätmisel üldreeglina menetluskulud poolte endi kanda ja erandina võib kohus otsustada teisiti. Seaduse eelnõu seletuskirjas1 on PankrS § 431 lg 3 osas selgitatud, et kuna hagi läbi vaatamata jätmise korral ei ole kohtumenetluse tulemus teada, ei oleks üldjuhul põhjendatud kulude ühe poole kanda jätmine. Samuti ei oleks õigustatud jätta kulud hageja kanda, kuna nõude läbi vaatamata jätmine ei ole hagejast tingitud. Tartu Ringkonnakohus on 22.05.2024. a määruses tsiviilasjas nr 2-22-17707 (p 8) avaldanud seisukohta, et PankrS § 43 1 lg 3 alusel menetluskulude jaotuse teisiti otsustamisel peavad esinema erandlikud asjaolud (analoogselt

§ 162

lg-s 4 sätestatuga) ning menetlusosaline peab kulude jaotust vaidlustades need asjaolud esile tooma.

§ 162

lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm 27.11.2019. a nr 2-17-18531, p 20), et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Hageja taotleb, et kohus jätaks menetluskulud kostja kanda, sest hageja hinnangul oleks menetluskulude poolte endi kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja toob 03.10.

1. a kohtule esitatud taotluses esile, et kostja käitumine on menetluses olnud läbivalt pahauskne. Hageja hinnangul on kostja läbivalt menetlust viivitanud, jätnud olulisi asjaolusid esitamata ning põhjustanud hagejale teadlikult olulises ulatuses, ent põhjendamatuid menetluskulusid. Seejuures on nii kostja enda käitumisest kohtuasjale eelnevalt kui ka hageja tellitud ekspertiisiaktist ilmne, et kostja väited ehitusmaterjalide puudulikkuse kohta on põhjendamatud ja olemuselt otsitud. Hageja menetluskulud on olulises ulatuses tingitud kostja pahausksest käitumisest. Kohus leiab, et need hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna siiski alust menetluskulude jaotamisel poolte vahel kõrvale kalduda PankrS § 431 lg 3 üldpõhimõttest ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis kohus asja sisuliselt ei lahenda, sh ei hinda tõendeid ega saa seetõttu anda hinnangut hageja nõude või kostja vastuväidete põhjendatusele. Samuti ei saa käsitleda hagile vastu vaidlemist kostja pahauskse käitumisena. Seega hageja esitatud vaidluse sisuliste argumentide pinnalt ei saa kohtu hinnangul järeldada, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Õige on see, et kostja käitumise tõttu on menetluse lahendamine viibinud, kuna kostja ei tasunud temale määratud tähtaja jooksul vastuhagiga seotud hageja menetluskulude katteks tagatist. Samas vastuhagiga seotud menetluskulud jättis kohus 04.08.
2. a jõustunud määrusega kostja kanda. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiga seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja taotlus temale hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale 1 Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/857ac417-4293-45a1-a782-0c19c257a42c/ 4 tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 3780 eurot. Kohus jätab hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, põhjusel, et menetluse ajal kuulutati välja kostja pankrot. Seega

§ 150

lg 1 p-s 3 sätestatud välistusi ei esine ja põhjendatud on hagejale tagastada tasutud riigilõiv summas 3780 eurot. Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav riigilõiv tuleb maksta Advokaadibüroo TEGOS AS-i pangakontole.

1. Kohus jättis 04.08.
2. a määrusega selles tsiviilasjas kostja vastuhagi hageja vastu läbi vaatamata ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Kohtumäärus jõustus 10.09.
3. a. Käesolevaga määrab kohus kindlaks vastuhagiga seotud hageja menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 1337-1339) kohaselt on kostja vastuhagiga seotud hageja menetluskulu kokku summas 19 965 eurot, sh 14 190 eurot hageja lepinguliste esindajate tasu ja tõendi (asjatundja arvamuse) saamise kulu summas 5775 eurot. 11.
4. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda hageja lepinguliste esindajate tasu.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt

§ 139

lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hagejat esindasid tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaadi abi Artur Piisang. Hageja menetluskulude nimekirjale lisatud õigusabikulude spetsifikatsioonis (dtl 1340-1342) on eraldi välja toodud esindajate poolt tehtud toimingud seoses vastuhagi menetlusega, samuti esindajate ajakulu toimingutele. Hageja esindajate keskmine tunnitasu on 187,85 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid saab lugeda vajalikuks õigusabikulude spetsifikatsioonis (dtl 1340-1342) märgitud kostja vastuhagiga seotud hageja lepinguliste esindajate toiminguid. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahukust saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja esindajate ajakulu neile toimingutele märgitud ulatuses. Ajakulu on küll suur (üle 70 tunni), kuid arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, ei ole kohtu arvates alust lugeda märgitud ajakulu ülemääraseks. Kostja vastus ja vastuhagi koos lisadega on esitatud kokku 1078 leheküljel. Hageja esindajad pidid vastuhagi ja selle lisadega tutvuma, esitatule vastama. Lisaks hõlmab vastuhagiga seotud menetlus hageja esindajate toiminguid seoses vastuhagiga seotud hageja menetluskulude katteks tagatise nõudmise menetlust, sh taotlust, seisukohti jne. Hageja esindajate koostatud menetlusdokumendid on põhjalikud, samas ei sisaldu neis midagi ülemäärast. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindajate tunnitasu määra, mis on keskmiselt 187,85 eurot ilma käibemaksuta. Tasu sellises määras jääb sarnastes asjades taotletava advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu piiresse. Seega loeb kohus lepinguliste esindajate tasu summas 14 190 eurot vastuhagiga seotud hageja põhjendatud menetluskuluks. 5 11.2. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks hageja vastuhagiga seotud menetluskuluks saab lugeda ka dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 5775 eurot.

§ 143

p 1 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud, mis vastavalt

§ 139lg-tele 1 ja 2 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

Hageja on esitanud tõendina O. P. P. 08.03.

1. a arve (dtl 1344-1345), mis tõendab, et hagejal on tekkinud kulu seoses vastuhagiga tõendi, s.o asjatundja arvamuse saamisega summas 5775 eurot (summa ilma käibemaksuta). 11.
2. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja määrab kindlaks hageja vastuhagiga seotud menetluskulud kokku summas 19 965 eurot, sh lepinguliste esindajate tasu summas 14 190 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 5775 eurot. Vastavalt 04.08.
3. a jõustunud kohtumäärusega määratud menetluskulude jaotusele mõistab kohus vastuhagiga seotud hageja menetluskulud summas 19 965 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus hageja taotlusel määruses, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6