Obsah (12)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 468§ 129§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-10262 Tsiviilasi M.K ja Z.K hagi A.K

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUE 27.06.2025 esitatud hagi kohaselt soovib hageja M.K tema kasuks elatis välja mõista summas 265 eurot kuus alates 01.06.2025 ja hageja Z.K soovib sama perioodi katteks elatist summas 300 eurot kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega loetud vastavalt

§ 317sätestatule kättetoimetatuks avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Teade hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja andmise kohta avaldati 22.10.2025, seega tuli kirjalik vastus esitada hiljemalt 21.11.2025. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 07.11.2025 teate avaldamisega 22.10.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 21.11.2025. Kostja kohtule vastanud ja 2 vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja seega saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vaidlust ei ole sellest, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lastele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele elatist maksta või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Hageja ei ole teinud hagis märget lahtrisse, et ta soovib elatist miinimumsuuruses. Hagis on esitatud kummagi hageja osas konkreetses summas elatise nõue, mis hagi esitamise hetkel oli mõlema hageja osas väiksem tol hetkel kehtinud elatise miinimumsuurusest. Seega on kohtu hinnangul hageja teadlikult valinud õiguse mitte nõuda elatist miinimumsuuruses ja selliselt kohus nõude ka rahuldab. Lisaks nn jooksvale, ehk tulevikku suunatud perioodi katteks elatisele kuulub rahuldamisele kummagi hageja osas ka elatise haginõue hagi esitamisele eelneva perioodina 01.06-26.06.2025 katteks: M.K kasuks summas 265: 30 päeva = 8,83 x 26 päeva = 229,67 eurot ja Z.K kasuks 300 : 30 päeva = 10 x 26 päeva = 260 eurot. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129

lg 2 on elatise nõude hagihind (265 eurot x 9 kuud + 300 x 9 kuud) kokku 5085 eurot. Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejatele lisaks elatisele maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus 3 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4