Obsah (7)

§ 646§ 656§ 641§ 392§ 230§ 5§ 369

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-105589 Koh

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt, milles apellant otsuse vaidlustas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 18.Ringkonnakohus toob esile, et

§ 646

alusel võib ta otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja selles osas asja uueks arutamise saatmise tingib apellatsioonkaebuse ulatust arvestades enne otsuse tegemist ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine, sh tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ning eelnevast tulenevalt otsuse ebapiisav põhjendamine, sh üllatusliku otsuse tegemine. Need on olulised rikkumised

§ 656lg 1 p 5 järgi.

19.Ringkonnakohus toob esile järgmist. Kohtul on vastavalt

§ 392lg-le 1 selgitamiskohustus.

Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada.

§ 230

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-165 5564/52, p 17). Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20.

juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) on Riigikohus selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. 20.Käesolevas asjas selgitas kohus 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud (sh esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto väljavõte) ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatu järgi. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ning sellele ka alternatiivse variandi. Maakohus jättis nõuded, mis sisaldusid hageja ümberarvestustes rahuldamata põhjendusel, et hageja ei tõendanud, et talle on nõue loovutatud. Maakohus seda aga hagejale eelmenetluses ei selgitanud, mistõttu nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohtu otsuse viidatud seisukoht oli üllatuslik. 21.Apellatsioonkaebusele lisas hageja volikirjad, mis peaksid tõendama koosmõjus juba varasemalt maakohtus esitatud tõenditega hagejal nõude olemasolu. Ringkonnakohus osutab, et maakohtul tuleb analüüsida, kas asjas esitatud tõendid tõendavad nõude loovutamist hagejale või tuleb hagejale teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks, näiteks eelkõige nõude loovutamise lepingu esitamiseks. Kuna maakohus jättis täielikult analüüsimata kas kostja vähendatud põhinõue summas 6360 eurot, viivisenõue summas 313,59 eurot ja viivisenõue alates 08.02.2024 VÕS § 113 lg 1 määras (apellatsioonkaebuse ulatus) on osaliselt või täielikult põhjendatud või, kas on alust määrata otsusega uus tagasimaksegraafik

§ 369

järgi või kas hageja viimast soovib, sest hagi täiendusest võib aru saada ka nii, et hageja seda soovib, kuid maakohus pole seda asjaolu täpsustanud, on ka asjaolud otsuse tegemiseks olulises ulatuses tuvastamata. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ 6