) § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna kohus ei saa enne hagi menetlusse võtmist menetlust kompromissiga lõpetada, tuleb esmalt otsustada hagi menetlusse võtmine ja alles seejärel saab lahendada taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohus võtab hagi menetlusse.
Käesoleval juhul kohus hagi kostjale ei edasta, kuna pooled on juba saavutanud kokkuleppe ja esitanud kompromissi. 3.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss on poolte vaba tahte väljendus ning esitatud kujul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-18861 lõpetamisele. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust ning menetluskulud. Seega menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda. 7. Hageja taotleb kompromissis riigilõivu 210 euro tagastamist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hagejal on õigus saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot (420/2). Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõiv 210 eurot tuleb tagastada Bondora AS arveldusarvele nr XXXXXXXXX. 8. Määruse peale hagiavalduse menetlusse võtmise osas ei saa esitada määruskaebust (
lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.