MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-2998 Haldusasi X. X: kaebus Haridus- ja Noorteameti kohustamis

§ 121lg 2 p 1).

Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3). Kaebeõiguse eelduseks on seega, et saab võimalikuks pidada, et pädev asutus on kaebaja õiguseid rikkunud. Juhul, kui pädeva asutuseni ei ole jõudnud ega pidanudki jõudma teave, et kaebaja võiks temalt mõnda haldusakti või toimingut soovida, ei ole saa kaebaja õiguste rikkumist võimalikuks pidada. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ei ole ka tegevuseks, mille eesmärkide saavutamiseks pidi pädev asutus haldusakti andma või toimingu tegema omal algatusel nt õigusaktidest tulenevalt. Nagu kohus eelnevalt ringkonnakohtu analüüsile viitas, on sellise taotluse lahendamiseks pädevaks asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ning ENIC/NARIC Keskus ei osale selles menetluses (v.a HTMi poolt kaasamisel). Seega ei ole HARNO kaebaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks pädev asutus. Sama, et ENIC/NARIC Keskusel puudub pädevus kaebaja soovitud eesmärgil taotluse läbivaatamiseks, on kaebajale selgitatud ka 01.07.2025 vastuses (dtl 52) ja 29.07.2025 vastuses (dtl 43-44). Kaebaja ei väida ka, et ta oleks esitanud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks taotluse HTMile, kes on selle taotluse lahendamiseks pädev asutus. Kohus saaks kutsekvalifikatsiooni tunnustamise vaidluse lahendamiseks vastustajaks määrata üksnes riigiasutuse, kelle pädevuses on kohustamisnõude täitmine (

§ 17lg 1).

Küll aga ei nähtu kaebuse asjaoludest, et HTMi poolt kaebaja õiguste rikkumist saaks võimalikuks pidada. 6. Kohus ei pea vajalikuks põhjalikumalt peatuda küsimusel, kas HARNO VKTS § 7 lg 4 tugikeskuse ülesandeid täites pidanuks suunama kaebajat esitama taotluse HTMile. Kaebaja on oma 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109092025008 3

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja õigus haridusele ja töökoha valikule (PS §-d 37 ja 29) on põhiõigused. Samas on kaebaja esitanud taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks töökohale kandideerimise eesmärgil esitanud juba 18.04.2025 (dtl 66-67) ning HARNO on taotluse lahendanud 16.05.2025 hinnanguga nr 7-1/24/837-

1. Olukorras, kus kaebaja on juba saanud oma taotlusele vastuse, on kaebaja õiguste üksnes väheintensiivseks riiveks see, kui vastustaja ei vaata samadel asjaoludel esitatud samasugust taotlust uuesti läbi. Korduva samadel asjaoludel esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist võib käsitleda haldusmenetluse uuendamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise analoogina (HMS §-d 44 ja 68). Kaebaja taotles 15.05.2025 sama haridusdokumendi kohta hinnangu andmist (dtl 7 ja 66) ning mõlemal juhul on sama ka hinnangu saamise eesmärk – töökohale kandideerimine (dtl 8 ja 67). 15.05.2025 taotlus ega e-kiri, millega see saadeti (dtl 50) ei sisalda ühtegi uut asjaolu, mis pidanuks tekitama vastustajas kahtluse, et tegemist on varasemast erineva taotlusega või esineb menetluse uuendamise alus. Eeltoodust tulenevalt puuduksid sellisel nõudel eduväljavaated.
2. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmisel võimalust taotleda 16.05.2024 vastuse ehk hinnangu (dtl 65) tühistamist, kuid kaebaja ei ole seda nõuet kohtule esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Sellise taotluse eduväljavaated oleksid ka kaebaja selgitusi arvestades (dtl 73) eelduslikult vähesed. HARNO hinnangu osas on ilmselgeks kohaseks nõudeks uue hinnangu andmiseks või taotluse läbivaatamiseks kohustamisenõue, sõltumata sellest, kas sellele lisandub hinnangu kui halduse tegevust liigitades ka tühistamisnõue. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale 4 Avalikustatuna kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=383890742 4

§ 46lg 2).

Juhul, kui kaebaja konsulteeris enda kirjelduse kohaselt mitme juristiga, pidid nood suunama kaebajat ka kaebetähtaega järgima. Kaebajal oli õigusteadmistega esindaja hiljemalt 05.05.2025 (dtl 33), kuid kaebaja õiguste kaitseks on esitatud kaebus kohtusse alles 10.09.

1. Kaebaja ja HARNO kirjavahetusest
2. aasta suvel (dtl 62-63) nähtub ka üheselt, et kaebaja möönis seda, et 16.05.2024 hinnang võib rikkuda tema õiguseid.
3. Kaebaja on taotlenud ka haridusandmete registrisse kandmist. Tegemist on samuti korduva taotlusega, kuna kaebaja esitas samadel asjaoludel samasuguse taotluse juba 18.04.2024 (dtl 67). Kohus jääb korduva taotluse osas määruse punktis 9 toodud põhjenduste juurde ning leiab, et see nõue tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Lisaks ei ole haridusandmete registrisse kandmise eelduseks mitte kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, vaid hariduskvalifikatsiooni hindamine. Hindamise taotlusele on kaebaja juba vastuse saanud ning 16.05.2024 hinnang (dtl 65) on haridusandmete registrisse kandmise menetluses eelhaldusaktiks. Eeltoodut analüüsis halduskohus 09.07.2025 otsuses nr 3-24-2114 sealjuures HARNO selgitustest lähtuvalt, leides, et hinnang ja andmebaasi kandmine on kaks eraldi, kuid ajaliselt järgnevat menetlustoimingut. Infosüsteemi andmete kandmise menetluses ei hinnata enam välisriigis välja antud kvalifikatsioone. Kuivõrd määruses nr 265 (EHISe kohta) puudub välisriigis välja antud kvalifikatsiooni hindamise regulatsioon, tuleb lähtuda hindamise läbiviimisel määrusest nr 89. Nii on isikul õigus taotleda HARNO-lt määruse nr 89 kohast hinnangut ning seejärel selle hinnangu määruse nr 265 § 29 lg 11 alusel EHISesse kandmist. Kuna registri vastaval osal on õiguslik tähendus (määruse nr 265 § 23 lg 2), on see õppeasutusele ja tööandjale EHISes isiku kvalifikatsiooni andmete olemasolu korral järgimiseks kohustuslik. Seda korda järgides on EHISesse andmete kandmise menetluses vastustaja hinnangul eelhaldusakti tähendus. Sama kinnitab ka see, et isikul on võimalik koos hinnanguga taotleda ka haridusandmete EHISesse kandmist (vt dtl 67). Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud 16.05.2024 hinnangut, mis on andmete infosüsteemi kandmise eelhaldusaktiks, ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ja EHISesse andmete kandmise nõue tuleb tagastada ka

§ 121lg 2 p 2 alusel.

12. Kohus tagastab kaebuse seega tervikuna. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada taotlus kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele. Ka alates 01.09.2025 jõustunud alusharidusseaduse (AHS) § 29 lg 9 kohaselt on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg-s 2 toodud alustel, ei tagasta kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 5