← Eesti

2-25-14387/5

Obsah (12)§ 405§ 420§ 415§ 178§ 187§ 444§ 407§ 367§ 162§ 138§ 177§ 468

2-25-14387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Mari-Ann Veiermann Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2025 Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-14387 Tsivii

§ 405

lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

§ 405lg 1 p.9 ja § 444 lg 3 ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 420

lg 1 ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kooskõlas

§ 415

lg 1 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib

§ 420

lg 1, § 630 lg 3 ja § 632 lg 1 tulenevalt esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kooskõlas

§ 405

lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine 2 2-25-14387 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt

§ 444

lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (

§ 444

lg 2) või teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 405lg 1 p.

9). Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas 02.09.2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 08.10.24 laenulepingust xxxx tulenev kohustus summas 648,82 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 600,00 eurot, tasumata võlamenetlustasudest summas 10,00 eurot ning kuni 02.09.2025 arvestatud viivistest summas 38,82 eurot; samuti kostjalt välja mõista hageja kasuks seadusjärgne viivis (VÕS § 113 alusel) tasumata põhivõlalt summas 600,00 eurot alates 03.09.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, arvestusega, et välja mõistetav viivis ei ületaks põhivõla summat. Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning menetluskulude maksmisega viivitamisel kohustada kostjat tasuma tasumata summalt viivist VÕS § 113 järgses määras. Hageja loobus menetluskulust seoses esindusega summas 150 eurot. Hageja taotleb kohtult kuulutada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks Kohus võttis hagi 26.09.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks 20 kalendripäeva. Kostja on hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega isiklikult (kohtukordniku vahendusel) kätte saanud 13.10.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ehk hiljemalt 03.11.2025 vastust hagile ei esitanud. Kostjale on menetlusse võtmise määruse p. 7 selgitatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1, lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Eeldades faktiliste väidete omaksvõttu kostja poolt on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg.1,3, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg 1 p.1, 6 ja § 113² lg 2 p.1 alusel. Eeltoodust juhindudes rahuldab kohus tagaseljaotsusega. Kooskõlas

§ 367

rahuldab kohus ka hageja taotluse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab selle 561,18 euroga (põhivõlg 600 miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 38,82 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole.

§ 162lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot. Hageja nõue menetluskulude väljamõistmiseks selles osas tuleb rahuldada. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas

§ 138lg 2, § 139 lg 1, § 146 lg 1 p.3 ja § 162 lg 1.

3 2-25-14387 Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

§ 468

lg 1 p.2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Mari-Ann Veiermann Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.