3-25-1620/14

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Einar Vene ja Tanel Saar

1. september 2025, Tartu 3-25-1620 X.X. kaebus Viru Vangla kohustamiseks lubama esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus Eesti Töötukassale ning esialgse õiguskaitse taotlus Eesti Töötukassa kohustamiseks maksma töövõimetoetus kaebaja vanglasisesele kontole X.X. määruskaebused Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määruste ja
4. juuni
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustajad Viru Vangla ja Eesti Töötukassa RESOLUTSIOON
6. Tagastada X.X. määruskaebused Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a määruste peale.
9. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
10. juuni
11. a määruse peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
12. juuni
13. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Eesti Töötukassat maksma talle ettenähtud töövõimetoetus vanglasisesele kontole. Taotluse põhjenduste kohaselt keeldub Eesti Töötukassa vanglasisesele kontole toetuse ülekandmisest, kuna vastav taotlus peaks olema kaebaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kuna X.X. viibib Viru Vanglas, siis tal selline võimalus puudub. Lisaks taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest. X.X. esitas Tartu Halduskohtule ka pöördumise, mida halduskohus tõlgendas kaebusena Viru Vangla kohustamiseks lubama tal esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus Eesti Töötukassale.
15. Tartu Halduskohus jättis
16. mai
17. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 40 eurot või menetlusabi taotluse esitamiseks.
18. Kaebaja esitas halduskohtule
19. juunil 2025 avalduse kohtuniku Ülle Polluks taandamiseks. Kohtunik Ü. Polluks jättis
20. juuni
21. a määrusega kaebaja avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata ja edastas taandamisavalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtu esimehele. Tartu Halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe jättis sama päeva määrusega X.X. avalduse kohtunik Ü. Polluksi taandamiseks rahuldamata.
22. X.X. esitas määruskaebused halduskohtu mõlema
23. juuni
24. a määruse peale. Kaebaja märgib, et halduskohtu määruses ei ole välja toodud, mis seaduse ja paragrahvi alusel ei ole halduskohtu
25. juuni
26. a määrus vaidlustatav. Kaebaja taotleb, et kohus jätaks selle seaduse kohaldamata ja algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Määruse vaidlustamise keeld riivab oluliselt õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Kohtunik nõudis, et kaebaja esitaks taotluse blanketil, mille saab kätte kohtu viidatud aadressilt. Kaebaja ei saa reaalselt sellist toimingut sooritada. Kohtunik takistab kaebajat erineval moel kohtusse pöördumisel. Kaebaja palub tühistada kohtunik Ü. Polluksi määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada tema taotlus kohtuniku taandamiseks. Kaebaja leiab, et ka kohtunik S. Kaljumäe määrus on õigusvastane ja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus. S. Kaljumäe ei olnud erapooletu ega objektiivne väites, et kaebaja taotlusest ei ilmne asjaolu, mis võimaldaks kahelda kohtunik Ü. Polluksi erapooletuses. Ü. Polluks soovis kaebajalt toimingut, mida vanglas kasutatavas tahvelarvutis teha ei saa.
27. Tartu Halduskohus tagastas
28. juuni
29. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas (resolutsiooni punkt 1) ja jättis menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ning esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, kohustades kaebajat viie päeva jooksul alates kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõiv summas 20 eurot. Halduskohus leidis, et kaebaja
30. mai
31. a pöördumist Viru Vanglale ei saa käsitleda vaidena tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5, vaid tavalise pöördumisena tekkinud probleemile lahenduse leidmiseks. Järelikult ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, mistõttu tema kohustamiskaebus ei ole lubatud ja kohus tagastab kohustamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 alusel. Enne menetlusabi taotluse esitamist oli nelja kuu jooksul
32. jaanuar 2025 kuni
33. mai 2025 kaebaja keskmine kahekuine sissetulek 52,89 eurot, mistõttu on kaebaja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot.
34. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
35. juuni
36. a määruse peale. Kaebaja leiab, et vaidlusalune määrus rikub oluliselt menetlusnorme, sest selle tegi erapooletu kohtunik. Halduskohus rikkus selgitamiskohustust ja vangla ei jätnud vaiet selle täpsustamiseks käiguta. Nüüd ei saa kohus enam väita, et kaebajal on läbimata vaidemenetlus. Kaebajat kohustati tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 alusel. Kaebaja palub nimetatud sätte jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus, kuna see säte on vastuolus RLS § 22 lg 2 p-ga
37. Kohus rikkus norme kui pidas kaebaja pöördumist kohtule kohustamiskaebuseks, tegelikul oli arusaadav, et kaebaja soovib esialgset õiguskaitset ka vangla suhtes. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebused Tartu Halduskohtu
39. juuni
40. a määruste peale kuuluvad tagastamisele. Määruskaebus Tartu Halduskohtu
41. juuni
42. a määruse peale jääb rahuldamata.
43. X.X. vaidlustab määruskaebusega Tartu Halduskohtu
44. juuni
45. a määrusi, millega kohtunik jättis enda taandamise taotluse rahuldamata ning kohtu esimees jättis samuti sama kohtuniku taandamiseks esitatud avalduse rahuldamata. Nimetatud halduskohtu määrused ei ole vaidlustatavad ja seda on halduskohus märkinud määruste edasikaebe korra all.
46. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tartu Halduskohtu
47. juuni
48. a määruste vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määrusele, millega kohtunik jäeti taandamata. Kuna kõnealused määrused ei takista ka kohtuasja edasist menetlust, ei saa halduskohtu määrusi määruskaebekorras vaidlustada. Kaebajat häirinud asjaoludele oleks kaebaja saanud tähelepanu juhtida halduskohtus asja menetluse käigus. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunik ei tuvastanud enda taandamise aluseid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23 alusel ning edastas taandamise taotluse kohtu esimehele, nagu näeb ette TsMS § 26 lg
49. Halduskohtu esimees ei leidnud samuti, et kohtuniku taandamine oleks põhjendatud.
50. Eeltoodu alusel kuuluvad X.X. määruskaebused tagastamisele vastavalt HKMS § 203 lgle 2 ja § 187 lg 3 p-le 6, kuna X.X.l ei ole halduskohtu
51. juuni
52. a määruste vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust. Kuna halduskohtu
53. juuni
54. a määrused ei olnud vaidlustatavad, ei peatu ringkonnakohus ka määruskaebustes esitatud taotlustel põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamise kohta.
55. X.X. määruskaebuse halduskohtu
56. juuni
57. a määruse peale jätab ringkonnakohus rahuldamata.
58. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on Viru Vangla kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja
59. mai
60. a pöördumist vanglale ei saa käsitleda vaidena, kuna vaide esitamisele peab eelnema kaebaja kohustava ettekirjutusega taotlusele keelduva vastuse olemasolu. Antud juhul esitas kaebaja vanglale pöördumise oma probleemi kirjeldusega, mis ei sisaldanud konkreetset ja arusaadavat taotlust, vaid pigem ähvardust pöörduda vangla vastu kohtusse. Seega puudus ka vangla keelduv vastus, mille peale saaks vaiet esitada. Vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu ei ole kaebus lubatav.
61. Kui halduskohus tõlgendas kaebaja
62. mail 2025 kohtule esitatud pöördumist ebaõigesti kaebusena, oleks tulnud sellest koheselt teavitada halduskohut ja selgitada pöördumise tegelikku sisu ja mõtet. Kuna kaebaja pöördumine oli napisõnaline, ei ole halduskohtule pöördumise tõlgendamine kaebusena etteheidetav. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja varasemalt mitmetes kohtumenetlustes osalemisega näidanud, et oskab vajadusel esitada kohtule arusaadavaid ja sisukaid kaebusi ning taotlusi.
63. Seoses kaebaja väitega jätta RLS § 60 lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus, kuna see säte on vastuolus RLS § 22 lg 2 p-ga 2, leiab ringkonnakohus, et riigilõivuvabastuste näol on tegemist eranditega, mida tuleb tõlgendada kitsalt. Kaebaja soovib toetuse maksmist teisele kontole, milleks peab esitama nõuetekohase taotluse Eesti Töötukassale. Kaebaja ei vaidle Eesti Töötukassa makstava toetuse suuruse või toetuse maksmata jätmise üle. Kuna kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Eesti Töötukassa kohustamist maksma toetust teisele kontole, ei ole selline taotlus käsitletav „toetussummade 3 ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjana“ RLS § 22 lg 2 p 2 tähenduses ja sellise esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv RLS § 60 lg 6 alusel. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab taotluse menetlusse võtmist. Kui kaebaja soovib, et halduskohus menetleks sisuliselt tema esialgse õiguskaitse taotlust, tuleb eelnevalt tasuda riigilõiv Tartu Halduskohtu
64. juuni
65. a määruse punktis 18 toodud juhiste järgi. Halduskohtu arvutuskäik kaebaja sissetulekute ja väljaminekute kohta HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel oli õige, mistõttu jaatab ka ringkonnakohus kaebaja suutlikkust tasuda riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kaebaja vanglasisesel kontol olevate vabade vahendite arvelt. (allkirjastatud digitaalselt) 4