Obsah (7)

§ 152§ 121§ 2§ 47§ 4§ 210§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist tema väärikuse alandamise eest seoses 02., 23. ja 24.10.2022 raviga viivitamisega. 3) Kaebus tervisekahju puudutavas osas ei ole jõustunud kohtuotsusega lahendatud, mistõttu puudub vastavas osas alus menetlust lõpetada

§ 152lg 1 p 1 alusel.

Kaebus kuulub eeltoodud osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebajal tuleb läbida enne kaebusega kohtusse pöördumist kohtueelne menetlus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X.X. esitas 03.09.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.08.
2. a määrus. Kaebaja väitel keeldus kohus võtmast kaebust menetlusse põhjendusel, mis ei tulene seadusest. Käesoleva asja alus on tervisekahju tekitamine seoses puuduliku ja valeraviga. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-21-30, 3-21-924, 3-22-2321 ja 3-24-
3. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 27.08.

1. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Tartu Halduskohus tagastas 27.08.
4. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tervisekahju puudutavas osas

§ 121lg 1 p 4 alusel, tuginedes vangla 01.08.2025.

a vastuses väidetule, et kaebaja ei ole eeltoodud osas vanglale kahjunõuet esitanud. Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lgle 8, RVastS § 17 lg-le 3 ja

§ 47lg-le 1.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Kohtupraktikas on sedastatud, et seadus ei näe ette vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust. VangS § 1¹ lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnusse. Nimetatud säte näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus tuleb lahendada RVastS-i alusel. RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri nimetatud seadus kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 1 kohaselt kahju tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või muu teenuse osutamisel. Vangla osutab tervishoiuteenust võlaõigussuhte raames eraõiguslikus vormis. Nimelt leidis Riigikohtu üldkogu 28.06.2021. a määruses nr 3-21-30, et riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis (p 24). Kinnipeetavate ravi kui avaliku ülesande vahetut täitmist eraõiguslikus vormis raamib võlaõigussuhe.

§ 4

lg 1 kohaldamisel tuleb kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (p 27). Riigikohus täpsustas 08.02.2024. a määruses nr 3-22-2321, et tervishoiutöötaja ei osuta vanglas tervishoiuteenust haldusmenetluses, vaid eraõiguslikus suhtes, mistõttu ei ole võimalik esitada vaiet (p 10) ja VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ei kohaldu. Samamoodi ei kohaldu RVastS §-st 1 tulenevalt vanglas osutatud tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (TlnRKm 03.07.2024, 3-24-1335, p 7). Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohus tagastas

§ 121

lg 1 p 4 alusel kaebaja kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tervisekahju puudutavas osas ebaõigesti. Seetõttu tuleb halduskohtu määrus vastavas osas tühistada. 13.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

1. Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 27.08.
2. a määruse resolutsiooni p-i 2 ning saadab asja tühistatud osas tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 3
3. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 4